Pikavere palvemaja ehitati 180 aastat tagasi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikavere palvemaja enne remonti.
Pikavere palvemaja enne remonti. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Hiljuti kultuuriministri käskkirjaga arhitektuurimälestiseks tunnistatud Pikavere vennastekoguduse palvemaja ehitati 180 aastat tagasi, selle tähtpäeva puhul peetakse laupäeval seal konverents ja märgitakse ühtlasi koguduse 230. aastapäeva.

Laupäeval kell 11 algaval konverentsil kõneleb vennastekoguduse tulekust Eestisse ja selle mõjust Lääne praostkonna praost Tiit Salumäe. Pikavere kogudusest ja luterliku kiriku vaimulike seostest teevad ülevaate EELK Mihkli Miikaeli koguduse diakon Toomas Maarand ja koguduse juhatuse liige Silvi Lootsmann. Esineb Kiili laulukoor Harjumaalt.

Tavakohaselt peetakse palvemaja aastapäeva augustikuu esimesel pühapäeval, sel puhul peetakse 1. augustil jumalateenistus koos armulauaga.

Koonga valda Pikavere külla ehitati esimene palvemaja 1750.-1760. aastatel, kui Eestisse levis Saksamaalt Hernhutist alguse saanud vennastekoguduse liikumine, mis hiljem aitas kaasa eestlaste rahvuslikule, usulis-vaimsele ja kultuurilisele arengule.

Praegune palvemaja ehitati 1830. aastal ja on kasutusel siiani. Kohalik prohvet olla ennustanud, et Pikavere palvemaja jääb Kristuse taastulekuni paika.

Tänavu kevadel sai maja peale kimmkatuse ja selle eest raiuti maha üle saja aasta vanused hoonele ohtlikud puud. Katuse vahetamist ja hoone möödapääsmatut välisremonti rahastas muinsuskaitseamet riiklikust pühakodade säilitamise programmist.

Pikavere vennastekoguduse palvemaja kui arhitektuurimälestise ümber on kehtestatud mälestise kaitsevöönd. (PP)
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles