Hiljuti kultuuriministri käskkirjaga arhitektuurimälestiseks tunnistatud Pikavere vennastekoguduse palvemaja ehitati 180 aastat tagasi, selle tähtpäeva puhul peetakse laupäeval seal konverents ja märgitakse ühtlasi koguduse 230. aastapäeva.
Pikavere palvemaja ehitati 180 aastat tagasi
Laupäeval kell 11 algaval konverentsil kõneleb vennastekoguduse tulekust Eestisse ja selle mõjust Lääne praostkonna praost Tiit Salumäe. Pikavere kogudusest ja luterliku kiriku vaimulike seostest teevad ülevaate EELK Mihkli Miikaeli koguduse diakon Toomas Maarand ja koguduse juhatuse liige Silvi Lootsmann. Esineb Kiili laulukoor Harjumaalt.
Tavakohaselt peetakse palvemaja aastapäeva augustikuu esimesel pühapäeval, sel puhul peetakse 1. augustil jumalateenistus koos armulauaga.
Koonga valda Pikavere külla ehitati esimene palvemaja 1750.-1760. aastatel, kui Eestisse levis Saksamaalt Hernhutist alguse saanud vennastekoguduse liikumine, mis hiljem aitas kaasa eestlaste rahvuslikule, usulis-vaimsele ja kultuurilisele arengule.
Praegune palvemaja ehitati 1830. aastal ja on kasutusel siiani. Kohalik prohvet olla ennustanud, et Pikavere palvemaja jääb Kristuse taastulekuni paika.
Tänavu kevadel sai maja peale kimmkatuse ja selle eest raiuti maha üle saja aasta vanused hoonele ohtlikud puud. Katuse vahetamist ja hoone möödapääsmatut välisremonti rahastas muinsuskaitseamet riiklikust pühakodade säilitamise programmist.
Pikavere vennastekoguduse palvemaja kui arhitektuurimälestise ümber on kehtestatud mälestise kaitsevöönd. (PP)