Lauri liivasel krossirajal müriseb buldooser

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tihemetsa motoklubi president Väino Lensment rahmeldab Lauri krossirajal, mis saab rajatisi juurde.
Tihemetsa motoklubi president Väino Lensment rahmeldab Lauri krossirajal, mis saab rajatisi juurde. Foto: Urmas Luik

Lauri krossirajal müriseb kollane buldooser, mille saha ees silendub tulevase parkla liivane pinnas, võimsa traktori, rahvakeeles jossi kange tõmbab Tihemetsa motoklubi president Väino Lensment.


“Rada on meil juuli lõpust uuendustöödeks kinni, iga päev küsitakse minult, millal sa raja lahti teed, teisipäevaks on juba treeningud kirja pandud ja kuu lõpus tuleb siin Eesti meistrivõistluste kolmas etapp,” seletab Lensment laubalt higi pühkides.

Napi kolme nädalaga on vaja rajada võistlejate parkla, paigaldada rahvusvaheliste nõuete järgi individuaalsed stardipuud, kokku 40, korrastada veevõtukoha kaldad ja rajada kastmissüsteem, et tolm kihutajate hinge ei mataks.

Pärast 28. ja 29. augustil toimuvaid võistlusi jätkub tööd veel kuhjaga. Valgustuse rajamine, krossitajate ja tehnika pesuplatsid, kümme lipuvarrast osalevate riikide lippude lehvima tõmbamiseks, finišitorni ja elektrooniliste ajamõõtjate paigaldamine mahuvad MTÜ Tihemetsa Motoklubi projekti, mis sai külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetust maaelu arengukava meetmest 3.2 veidi alla miljoni, 925 650 krooni, millest omaosalus moodustab kümme protsenti.

Saarde vallas Väljakülas võtab 14 hektarit enda alla Lauri krossirada, millel on 1,8 kilomeetri pikkune ja 8 meetri laiune korralik kõva põhjaga ja maastiku eripärast tulenev suurte hüpetega rada.

“Ärimees ei saa siin olla, et tuled raha tahtma,” lausub Lensment, kes on 20 aastat krossi sõitnud ja tulnud Tihemetsa sovhoostehnikumi aastatel Liidu meistrivõistlustel pronksmedalile.

“Valgustuse paigaldame nii, et talvel saaks siin teha kelgukrosse või lihtsalt kelgutada, ja maad taotleme juurde, tagastamata riigimaad, siis saaksime tehnikaspordihuvilistele välja ehitada ATV-rajad, et nad krossirajale ei tikuks,” räägib motoklubi president ja sammub tuhkkuiva pinnast pidi näitama kohta, kuhu on krossitajatele plaanis välja ehitada mäkketõu-surada. See rohtunud mäekülg lõpeb praegu lopsakate põõsastega.

Kilingi-Nõmme poolsesse külge lubab projektiraha paigaldada 150 meetrit piirdeaeda.

“Suure tee äärde sai 200 männitaime maha pandud ja neid tuleb nüüd nagu lapsi hooldada, aastas vähemalt kolm korda on vaja raja ümbrust trimmerdada, muidu surub võsa peale,” viitab Lensment Pärnu-Viljandi maanteele ja lisab entusiastlikult, et kolme-nelja aastaga saab Lauri krossirada moodsad rajatised.

“Tere, vaatasin, et toimetad siin, millal sa raja lahti teed?” sammub tee ääres peatunud autost Lensmendile viimaste päevade tüüpküsimust esitades tööplatsile uudishimutsev mees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles