Toomas Kivimägi: On teine aeg, on teine linn

Võrrelgem numbreid

Mart Viisitamme linnavalitsus kulutas 2009. aasta esimesel poolel 352 miljonit krooni. Kivimägi linnavalitsus kulutas selle aasta esimesel poolel 387 miljonit krooni. Siiamaale on eilses loos kõik õige, ent lihtlabane numbrite võrdlemine ilma sisusse süvenemata on sageli äärmiselt eksitav.

387 miljonit krooni sisaldab kahte n-ö erakorralist kulu. Esiteks, Viisitamme maksmata arveid eelmisest aastast summas 42 miljonit krooni (need arved oleme tasunud tänavu ja see kajastub seetõttu selle aasta kulu real). Nii lihtne vastus näilisele anomaaliale ongi.

Olen sellest sada korda kirjutanud, ent tuleb välja, et on ikka veel neid, kes sellest kuulnud pole. Kurb, kui selleks on ajakirjanik, kes tuhandetele inimestele sõnumeid saadab.

Teiseks sisaldab nimetatud summa mitte üksnes valitsemiskulusid, vaid ka tehtud investeeringuid, sealhulgas Euroopa Liidu abiraha arvelt tehtavaid tagastamatuid kulusid. Ja neid on 387 miljonis tervelt 46 miljoni krooni eest (Rannapark, Vallikäär jm), võrrelduna 11 miljoniga 2009. aasta esimesel poolel.

Nimetatud kaks kulurida ajavadki selle aasta tegeliku täitmise suureks. Ehk numbrid, millest peaks juhtkirja teema kontekstis rääkima ja mida võrdlema, on tegelikult järgmised: Viisitamme linnavalitsus kulutas 2009. aasta esimesel poolel 341 miljonit krooni (352-11) ja Kivimägi linnavalitus kulutas 2010. aasta esimesel poolel 299 miljonit krooni (387-42-46). Kui selle põhjal ei pea Pärnu Postimees vajalikuks paluda eilses loos sisalduva laimu pärast vabandust, olen väga pettunud. Või soovitab Pärnu Postimees eurorahast lahti öelda, et kulurida väiksemana näidata?

Kordan: kui oleksime jätkanud samade põhitegevuse kuludega nagu eelmine linnavalitsus, oleks selle aasta lõpuks maksmata arveid 115 miljoni krooni eest: 45 miljonit (eelmise aasta miinus) + 45 miljonit (selle aasta miinus) + 25 miljonit (üksikisiku tulumaksu vähemlaekumine, võrreldes eelmise aastaga).

Tänu sellele, et oleme vähendanud põhitegevuse kulusid ca 60 miljonit krooni, jääb selle aasta lõpuks loodetavasti maksmata arveid alla 30 miljoni krooni. Laekunuks tulumaksu tänavu niisama palju kui eelmisel aastal, oleks juba selle aasta lõpuks kõik arved tasutud, ent nüüd saame seda lubada järgmise aasta lõpuks.

Solvav on väide, et linn pole suutnud kulusid vähendada. Lihtsalt seda üüratut auku, mis viimase nelja aastaga Pärnu linna rahalaekast välja kaevati, ei ole võimalik isegi nelja aastaga täita, rääkimata aastast.

Eelarve kavandamisel pandi kõigepealt paika kulud ja siis joonistati niisama palju tulusid juurde. Selline oli käitumismudel eelmises linnavalitsuses. Sama kehtis laenude võtmise osas – neid võeti süüdimatult, mõtlemata vähimalgi määral nende tagasimaksmisele.

Laenude jm kohustuste (ennekõike kapitalirent) tagasimakse pärandina saadud graafik nägi ette aastatel 2011-2013 tagasimakseid ligi 100 miljonit krooni aastas. On ilmne, et nii suures osas laenude tagasimaksmine on ebareaalne. Just sel põhjusel on laenude refinantseerimine ja maksepuhkus mõne laenu osas paratamatu. Seegi oluline moment jäi lehes märkimata.

Üksikisiku tulumaksust

Härra peatoimetaja, vähem pessimismi. Olen üsna kindel, et üksikisiku tulumaksu laekub prognoositult (s.o 251 miljonit krooni). Pakun oma veendumuse kinnituseks kihlvedu: 100 eurot minu poolt, kui ei laeku täis, 100 eurot teie poolt, kui laekub. Raha läheb heategevuseks. Kuhu, selle otsustab ja avalikustab kihlveo võitja.

Juuli lõpu seisuga on laekunud üksikisiku tulumaksu 152,7 miljonit krooni. Ehk järelejääva viie kuu jooksul peaks laekuma iga kuu pea 20 miljonit. Kui võtta aluseks eelmise aasta viimase viie kuu tegelik laekumine, on põhjust karta, et prognoos ei täitu. Ent mina olen veendunud, et majanduse olukord on sel aastal parem kui eelmise aasta lõpus ja see ei jää kajastumata üksikisiku tulumaksu laekumises.

Kõik eelnev ei tähenda seda, et oleksime raskused ületanud. Järgmise aasta eelarve kokkupanek ei tule kergem kui selle aasta oma. Seda ennekõike meie ambitsioonika eesmärgi tõttu vähendada Pärnu linna laenukoormust (viies see aastal 2013 alla 60 protsendi praeguselt 80 protsendilt) ja lõpetada järgmine aasta kõikide makstud arvetega.

Mõlemad eesmärgid kokku maksvad suurusjärgus 150 miljonit krooni. Ja selleks on aega vaid kolm aastat. See tähendab seda, et järgmisel aastal tuleb linnavalitsuse töötajate palku vähendada ja veelgi kulusid kärpida.

Lõpetuseks

Tundub, et kellelgi on lausa hirm, et mitte öelda paanika minu võimaliku kandideerimise osas riigikokku. On seda ajendanud teised riigikokku kandideerijad, on see kadedus, mure või ma ei tea, mis. Vastan veel kord: mul puudub ambitsioon kandideerida riigikokku. See teema võib tõstatuda vaid ühel juhul – kui Pärnult võetakse ära meile arvestatud euroraha.

Üles on jäänud lõplikul otsustamisel olev kodutute ja pikaajaliste töötute päevakeskuse loomine (2,1 miljonit), lõplikule otsustamisele minev eakate avahoolduskeskuse rajamine (Metsa 10, toetus ca 14,8 miljonit krooni) ja rannapromenaadi pikendamine (6,8 miljonit krooni). Ja esitamisele läheb Jüri Jaansoni raja ehk jõe vasakkalda renoveerimine (ca 20 miljonit krooni). Need on projektid, millest räägin.

Samal ajal on äsja kaks väga positiivset ja suurt otsust Pärnu jaoks rahandusministri heakskiidul langetatud. Need on Pärnumaa keskkonnahariduskeskuse rahastamine (ca 50 miljonit krooni) ja Pärnu linna laenu refinantseerimiseks nõusoleku andmine (ca 67 miljonit krooni). See annab usku, et minu riigikokku kandideerimise teema ei tõusetu isegi mitte teoreetiliselt.

Rohkem optimismi ja positiivseid uudiseid. See motiveerib kordades rohkem kui kriitika, rääkimata laimust. On teine aeg, on teine linn, pärnakate selg on taas sirgu ja nad on uhked oma linna üle. On aeg seda märgata!