Kihnu lastele valmis õpik “Kihnlasõ emäkiel”

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kihnu koolis esitles SA Kihnu Kultuuri Instituut õpiku “Kihnlasõ emäkiel” teist ja kolmandat jagu, pildil (vasakult) Tartu ülikooli murdekeele õppejõud Karl Pajusalu ja õpiku autorid Külli Laos, Reene Leas ja Evi Tõeväli.
Kihnu koolis esitles SA Kihnu Kultuuri Instituut õpiku “Kihnlasõ emäkiel” teist ja kolmandat jagu, pildil (vasakult) Tartu ülikooli murdekeele õppejõud Karl Pajusalu ja õpiku autorid Külli Laos, Reene Leas ja Evi Tõeväli. Foto: Mark Soosaar

Kihnu kooli 53 õpilasele algas aasta emakeeleõpiku “Kihnlasõ emäkiel” tutvustamisega, õpiku autor on nende endi õpetaja Külli Laos ja väljaandja SA Kihnu Kultuuri Instituut.

Kihnu kooli direktor Heido Pärtel mainis, et kihnukeelse “Aabetsa” ja “Lugõmiku” järel on uus, ülemisele astmele ehk 5.-9. klassile mõeldud õpik jätkuks kodusaare kultuuri ja keele hoidmisel.

“Õpiku koostamisel lähtusin eesti keele programmist ehk kui õpime näiteks i-d või j-i, siis samal ajal käsitleme seda, kuidas need tähed kihnu keeles käituvad ehk õpik on võrdlevalt üles ehitatud,” rääkis Laos, kes on mullu aasta keeleteoks tunnistatud “Aabetsa” üks koostajatest.

Laos ütles, et esimese kihnukeelse emakeeleõpiku ettevalmistustöö kestis kaks aastat. Mullu 1. detsembril andis autor käsikirja SA Kihnu Kultuuri Instituudile üle ja eile andis sihtasutuse nõukogu esimees, parlamendi liige Mark Soosaar õpikud lastele üle.

Kolmest vihikust (esimene jagu ilmus kevadel) koosneva õpiku on kujundanud Vaiko Edur, pildid pärinevad Eesti Rahva Muuseumist ja erakogudest ning Soosaare pildipangast.

Soosaar mainis, et puudu on veel esimese klassi õpik “Aett, eit ning mia”, kuid selle tekstid on valmis ja sellele raamatule hakkavad esimese klassi lapsed joonistama kunstnik Mari Kaarmaga järgmisel nädalal pilte.

“Kihnu neljal esimese klassi õpilasel on ees üks tore töö – nad hakkavad joonistama pilte oma raamatule, millest saab värvi-ise-tüüpi õpik kõige väiksematele kihnlastele,” ütles Soosaar.

Sellest sügisest on kihnu keel kohalikus koolis kõigi klasside tunniplaanis.

Selline oli Eesti Vabariigi valitsuse lubadus, kui Kihnu kultuuriruum 2002. aastal esitati UNESCO vaimse ja suulise pärandi maailmanimekirja kandidaadiks ja võeti sinna järgnenud aastal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles