Suvise kõrghooaja järel püüavad Pärnu restoranid ja kohvikud kohalikke kliente mitme uuendusega, näiteks pakkudes soodushindu ja mõeldes lõunatajatele, kellele on oluline toit aega kulutamata kätte saada.
Nooblite restoranide asemel kinnitab kanda kohvikukultuur
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu kaks kõige esinduslikumat toidukohta Café Grand ja Ammende villa muutsid mõlemad oma kontseptsiooni ja hinnapoliitikat eesmärgiga kohvikukultuur pärnakate seas taas ausse tõsta.
Kui vastsetest tulijatest on Supelsakste kohvik oma õdusa interjööri ja kohapeal valmivate kookidega niši leidnud, siis kevadel avatud sushikohvik Ahoy hakkas sügisest pakkuma sushile alternatiive.
Café Grand muutis nii sisu kui vormi
Pärnu väärikaim kohvik, mida Nõukogude okupatsiooni eelses Eestis reklaamiti kui Pärnu suurimat ja nooblimat, mida keskealised pärnakad mäletavad restoran Võiduna ja mis selle sügiseni tegutses nii kohviku kui restoranina, naasis oma ajaloolise sisu ehk kohviku juurde. Sisekujunduski on muutunud lihtsamaks.
“Tahtsime säilitada sisekujunduses maja ajaloolise väärikuse, kuid luua Võidu ajast tuttavat interjööri,” selgitavad Café Grandi juhataja Liina Tettermann ja omanik Enn Rand. “Ka nurgauks on nüüd uuesti lahti ning tänavalt sisseastujat ei ehmata uhkete valgete linadega kaetud lauad,” räägib Rand, kes teab, et paljud külastajad põrkasid varem lävelt tagasi, pidades kohta endale liialt noobliks.
Tõepoolest, nüüdne sisekujundus ei jäta muljet, et siia kohvikusse peaks tulema ainult ülikonnas ja õhtukleidis. Samal ajal on maja väärikusega arvestatud ja kogu uus mööbel on Eesti meistritelt tellitud, kinnitab Tettermann.
Kardinaalne muutus on tabanud menüüdki: peente à la carte-roogade asemel koosneb toidusedel kohvikule iseloomulikest roogadest, nagu salatid, pastad, supid, praed ja muidugi Café Grandi uhkuse, samas majas juba Võidu päevist töötava kondiitri Hele Kasemetsa koogid-pirukad. Juba uksest sisse astudes näeb, mis on päevapakkumises, ja loomulikult tervitab tulijat koogivitriin.
Et omainimesed võiksid julgesti lõunat sööma või kohvitama tulla, on kohviku juhtide sõnade kohaselt hinnad restorani omadega võrreldes tunduvalt madalamad. “Kohvitass on suisa kümme krooni,” toob Rand näite. “Ja kuna me nüüd töötame kohvikuna, on meie uksed juba kella seitsmest hommikul lahti, “ lisab juhataja.
Tettermann ütleb, et ta ootab pärnakatelt tagasisidet. „Tahaks väga, et omaaegsed Võidu kliendid astuks läbi ja annaks teada, kas oleme oma ümberkorraldustega märki tabanud, ja räägiks kunagise populaarse meelelahutuskoha tegevusest.” Nagu Randki rõhutab, on kogu uuenduskuur ette võetud eelkõige pärnakate pärast, et kujundada Cafe Grandist kokkusaamiskohvik, kust igal ajal läbi astudes mõne tuttava eest leiab.
Ammende loob kohvikukultuuri
Kevadel pärast renoveerimistöid uuesti avatud Ammende villagi on muutnud oma kontseptsiooni, oodates varasemast veel väärikamasse majja päevaseid kohvikukülastajaid, kelle tarbeks on koostatud eraldi, restorani à la carte-menüüst taskukohasem ja kergem toiduvalik.
Ammende villa peakoka Marko Lumera sõnutsi tegutseb neil oma majas pärast taasavamist pagar-kondiiter, kelle käe all valmivad kohvikus pakutavad koogid ja leib-sai, mida võib kaasagi osta. “Pagarit oleme siia pikalt soovinud ja lõpuks sai see teoks,” rõõmustas ta.
Väärib märkimist, et Ammende lastemenüüst leiab nii suppi, pastat kui kartulipüreed, kuid friikartulid-viinerid on sellest teadlikult eemal hoitud.
Lumera jutu järgi on lastemenüüd koostades arvestatud pisemate külalistega, kes eelistavad naturaalseid maitseid, kuid seda kvaliteedis järele andmata, pannes rõhku toitude tervislikkusele.
Ammende villa juhataja Merit Milleri kinnitusel näeksid nad maja kolmes kohvikusalongis meeleldi senisest rohkem kohalikke tassi kohvi ja tükki kooki nautimas, sest söögikoha hinnatase on varasemast oluliselt soodsam ja erinevalt eksiarvamusest, nagu passiks ajaloolisesse villasse einestama minekuks selga vaid ülikond ja õhtukleit, oodatakse Ammendesse kõiki.
Koogitüki hind on Ammendes 25 krooni, mis jääb Pärnu keskmisele tasemele.
Postipoiss püsib oma nišis
Ligemale kümme aastat Postipoissi juhatanud Meeri Froš teab, et selles äris on kõige tähtsam hoida oma klienti, nišši ja taset. Juba mihklipäevast kehtima hakanud sügismenüüd koostades arvestati juhataja sõnade kohaselt muu hulgas hinnaga, seepärast on menüüski endisest rohkem seene- ja juurviljatoite, kuid ka trahteri firmaroad pelmeenid, borš ja karbonaad on suvega võrreldes tublisti odavamad. „Midagi püüame hoida kogu aeg sooduspakkumises. Nii on näiteks osa toite ja kõik majajoogid (õlu, vein ja viin) praegu soodushinnaga,” mainib ta.
Froš märgib, et ainult hinnaga ei hoia klienti. Tähtis on oma nišis püsida ja ootuspärast taset hoida. „Sellepärast jätkamegi oma traditsiooniliste õhtusöökidega, teeme eripakkumisi jõuludeks ja muudeks pühadeks ning uuendame menüüd vastavalt hooajale,” räägib juhataja.
Sügisest pakutakse Postipoisis senisest enam meelelahutustki. Reedestele ja laupäevastele tantsuõhtutele lisandub neljapäevane slaavi muusika õhtu.
Kevadel kesklinnas uksed avanud Pärnu ainus sushikohvik Ahoy tervitab sügisel külalisi uuenenud menüüga, millest peale sushi leiab varasemast suuremas valikus suppe, nuudliroa ja kanavardad. Uuenenud on sushivalik, sügisest pakutakse makisid ja nigrisid neilegi, kes armastavad teravamaid maitseid.
Ahoy pakub sushile alternatiive
“Meie menüü ja köök on väike, kuid tahaksime hakata pakkuma ka pastat,” ütles kohviku noor perenaine Kairi Tähe. Tervislikkuse rõhutamine on Ahoyski hinnas, toidud valmistatakse võimalikult naturaalsetest toorainetest.
Tähe väitel on Ahoyl tekkinud suvega püsiklientuur. Pisikese kohviku, kus lõuna- ja hommikusöögi ajal tihti järjekord ning nädalavahetuseti saal rahvast tulvil, on avastanud väljaspool Pärnut elavad inimesedki.
“Pakume hommikul alates kaheksast hommikusööki ja suvel oli meil terrass alati rahvast täis, püsiklientide vahel tekkis sõpruskond ja nüüdki astuvad nad nädalas paar korda meie juurde hommikul sisse,” rääkis Tähe.
Perenaine tunnistab, et uue söögikoha käivitamine oli raskem kui ettevõtluskogemuseta noor naine ette kujutas, kuid nähes rahulolevaid inimesi, kaovad muremõtted kiiresti. Sellepärast on ta hommikuti ise Ahoys ja serveerib kohvi ning võileibu, et külastajatega otsekontakti hoida.
Supelsaksad ootab lõunatajaid
Möödunud aasta lõpul avatud kohviku Supelsaksad juhataja Anna Huimerinna sõnutsi on kohviku hinnad sellest nädalast langenud hooajavälisele tasemele ja uuendusena pakutakse igal nädalal soodsaid nädalapakkumisi, et meelitada enda poole lõunatama kontoritöötajaid.
“Igal nädalal lisame menüüsse uue supi, prae ja magustoidu, mis on tavamenüüst odavamad ja peaksid vaheldust pakkuma püsiklientidelegi, kes on menüü juba korduvalt läbi proovinud,” leidis juhataja.
Muus osas jääb Supelsaksad senise harjumuspärase kontseptsiooni juurde, pakkudes endiselt hommikul vara värskeid pirukaid ja oma majas küpsetatud kooke, ühtlasi töötatakse detsembrile mõeldes jõulumenüü kallal.
Nädalavahetusel jäävad Supelsakste uksed lahti tunni võrra kauemaks kui argipäeviti, sest kogemus näitab, et reede- ja laupäevaõhtuti ei soovi kohvitajad juba kell 23 lahkuda.