Valminud eskiisi järgi tuleks Vändrasse suurejooneline ratsaspordikeskus: ligemale 8,5hektarisel maa-alal 2400ruutmeetrine maneeþ, liivapinnasega võistlusplats kuni 5000 ruutmeetril, kohtunike hoone ja treenerite maja, tribüünid, soojendusplats, väliboksid, kordetamisaed, tall, sõnnikuhoidla, turbakuur, hobuveokite plats, parklad.
Vändra ratsaspordiklubi juhatuse liige Roman Kiveste nentis, et niisugune pilt avaneb ideaalis, kui klubil õnnestub koostöös Vändra valla ja aleviga kõige selle tarvis fondidest raha taotleda.
“Mõlemad omavalitsused on toetust avaldanud meie ettevõtmisele,” kinnitas Kiveste.
Kõigepealt on vaja kohalikel ratsaspordiedendajail üle saada esimesest takistusest, sest sobiv ala asub Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ääres J. V. Jannseni tänava ristumiskohas Nektari tankla-söögikoha kõrval ja tegemist on riigimaaga.
Vändra vallavanema Peeter Reimanni selgitust mööda saab vald esitada taotluse maa munitsipaliseerimise kohta maa-ametile pärast praegu lõppjärgus detailplaneeringu valmimist. Mida riik vastab, ei tea temagi täna öelda.
“Strateegilise lahenduse seisukohast on see väga hea asukoht võistluste korraldamiseks ja teisalt saaksid kohalikud ratsasportlased endale superhead treenimistingimused,” tõdes Reimann.
Vallavanem märkis, et detailplaneeringu maksumuse kannavad alev ja vald kahasse, sest ratsapordiga tegelevad nii alevi kui valla lapsed, maamõõdistamis- ja muud sellised kulud jäävad valla kanda.
Kiveste sõnutsi sündis ratsaspordikeskuse loomise mõte kolm aastat tagasi ühes Vändra ratsaspordiklubi loomisega. Ta meenutas, et vanasti oli Vändra tuntud ratsaspordikoht, siin tehti kõvasti ratsasporti ja korraldati võistlusi. Vahepealsetel aastatel jäi see tegevus soiku. Ent mujale võistlustele sõit on väga kulukas.
Nii otsustasidki Kiveste ja Maila Kukk, kes peab Vändra külje all hobuseid ja kelle tallis lapsed harjutamas käivad, luua Vändra ratsaspordiklubi ja hakata tegema võistlusi kohapeal, et lapsed ei peaks kaugele sõitma. Nii sündis sari “Vändra karikas”.
“Juba siis oli see mõte (ratsaspordikeskusest, toim), sest Vändras pole absoluutselt mingisuguseid tingimusi ratsaspordi harrastamiseks, isegi väljakut mitte,” jutustas Kiveste.
Kiveste märkis, et klubi on kolme tegevusaastaga Eestis päris tuntuks saanud oma võistluste korraldustaseme poolest ja neist osavõtt on väga arvukas, mis näitab, et Vändrasse tahetakse võistlema tulla.
Eskiisi täiskujul teostudes oleksid keskuses kõik vajalikud rajatised ja hooned olemas. Seni on tulnud võistelda karjamaal.
“Vahe on väga suur. Kui me praegu teeme karjamaal võistlust ja tuleb sahmakas vihma, muutub maa porimülkaks, mis on väga ohtlik nii hobuste kui võistlejate tervisele. Mida iganes võib juhtuda sellise muruväljaku peal,” tõdes Kiveste. “Kui talvel karjamaa ära külmub ja sügisel on sissetallatud jäljed, on seegi samamoodi väga ohtlik nii hobustele kui sõitjatele. Kui on õues plusskraadid, saaksime kasutada välisväljakut, ja kui ladistab vihma, siis maneeþi,” jätkas ta.