Ajalukku tagasi vaadates löövad kihnlaste ja eriti Kihnu meeste silmad kirkamalt särama siis, kui räägitakse Kihnu oma laevastikust.
Maie Aav: Muuseum töötab mereseltsiga käsikäes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Purjelaevanduse kõrgajal 20. sajandi alguses sõitis merd pea 70 laeva, vedades kaupa Lääne- ja Põhjamerel kuni Inglismaani, kiviveost Pärnusse, Riiga, Vindavisse, Liibavisse ja mujale rääkimata.
Arvukad säilinud meremehelaulud kirjeldavad värvikalt elu laevas ja reisimuljeid kaugetest maadest. Tuulevaikuses loksudes maalitud naivistlikud laevapildid väljendavad meeste armastust oma kätega ehitatud purjelaevade vastu.
Laevaehitamine õpetas Kihnu mehed tublideks puuseppadeks ja soodustas sepatöö arenemist saarel. Laevamehed olid laia silmaringiga, oskasid võõramaa keeli, teenisid hästi ja tõid naistele-pruutidele kvaliteetseid kirjusid kallisseltsi rätikuid ja põllesid.
Kihnu muuseumis leiab laevandus ja laevaehitus kajastamist paaril stendil, väljapanekus on ress ehk laeva poolmudel, fotosid, puusepa tööriistu ja veel ühte-teist väikesemõõdulist, aga paati-laeva mitte. Kihnu mere seltsile vajalikku ressi otsisime mööda muuseume ja saime vajalikud materjalid nii Eesti Rahva Muuseumist kui ka kodusaarelt, nende järgi võetigi joonised maha, meie muuseumi kogudes on üksainus ress ja mereseltsil on nüüd neid rohkem.
Mereseltsi liikmete algatusel on koos Kihnu purjekate mittetäielik nimekiri, olen seda arutanud vanemate meestega, kellel veel midagigi purjelaevade ajast meeles. Igal jaanilaupäeval põletatakse rahvamaja juures ära vana puupaat, süda tilgub verd, teades, et nii kaob jälle üks meistritöö.
Kihnu muuseumi igas toas on tegelikult midagi sellist, mis meremeestega seotud, olgu või naistele toodud kirjutest kangastest esemed või Gotlandi käiad. Meie muuseumi välja antud naivist Jaan Oadi töödest album on ju ka Kihnu merenduse ajalugu.
Legendaarse kapteni Kihnu Jõnnu vahakuju, mille kinkis muuseumile prillifirma omanik Andres Pree, on selline vaatamisväärsus, mille varju jääb laevaehituse ajalugu kajastav väljapanek.
Muuseumi koostöö mereseltsiga on hea ja toetav, kui kusagilt rannast leitakse mõni laevatükk, pakutakse seda meile või mereseltsile, mis ju kujuneb omaette keskuseks. Hea meel on sellest, et meestele on taastumas oma hobi, laevaehitus. Novembris plaanime minna koos mereseltsiga Ainaþisse, endisesse Heinastesse, kus Kihnu Jõnn merekoolis käis ja kus meie teada tegutseb üks vana ja kogenud laevaehitaja.