Sihtasutus Pärnumaa Turism ja Pärnu linnavalitsuse arenguteenistus töötavad välja uudset lähenemist linna vaatamisväärsustele. Koostatud on neli marsruuti, mida pidi kulgedes saavad elamusi nii supelsaksad kui kultuurihuvilised.
Pärnu linna jalutusrajad ootavad käimist ja avastamist
21. oktoober 2010, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaa Turism ja linnavalitsus on koostöös giidide ühingu ja Pärnu muuseumiga avaldanud infovoldiku “Pärnu jalutusrajad”, mille eesmärk on tutvustada linlastele ja turistidele suvepealinna eri vaatenurkadest.
Voldikus leidub kesklinna kaart, kus tähistatud neli jalutusrada: “Ajalooline kesklinn”, “Olev Siinmaa jälgedes”, “Supelsaksa rada” ja “Loomerada”. Iga raja peatuspunktide kohta saab lugeda lühitutvustust ja infot, mida selles kohas võib ette võtta või tasub tähele panna. Samuti on kirjas jalutusteede ääres paiknevad 30 kohvikut.
Olev Siinmaa loomingule pühendatud jalutusrajal kulgeja tutvub Eesti funktsionalistliku arhitektuuri tippnäidetega, marsruudil on 13 Siinmaa projekteeritud objekti Pärnu rannahoonest villade ja koolihooneteni.
“Supelsaksa rajal” pannakse rõhku kuurortide arengu, mereranna, promenaadi ja parkidega seotud vaatamisväärsustele. Jalutuskäik Pärnu ajaloolises kesklinnas juhib uudistaja siinsete olulisemate arhitektuuriobjektide, kirikute ja mälestusmärkideni, mis jutustavad Pärnu lugu peamiselt barokse kindluslinna ajast alates.
“Loomerajal” leidub tegevust aasta ringi
Kõige rohkem on seni jalutusteedest tähelepanu äratanud 16 loomingu- ja käsitööga seotud peatuskohta ühendav “Loomerada” ehk Pärnu loomering. Hiljutise ettevõtlusnädala raames kutsusid linnavalitsus ja Pärnumaa Turism giide, Pärnu- ja Läänemaa loomeettevõtjad ning majutusettevõtete esindajaid loomerajaga tutvuma.
“Pärnu loomering ühendab avatud kunsti- ja käsitöökodasid, muuseume, kontserdisaale ja galeriisid,” seletas Pärnumaa Turismi juht Kaire Ilus. “Selle eesmärk on tuua kesklinna nii kohalikke elanikke kui linnakülalisi ning pakkuda neile isetegemis- ja loomisrõõmu, naudingut kultuurist, kunstist ja käsitööst igal aastaajal. Kõik see väärtustab kesklinna, aitab vähendada külastatavuse hooajalisust ning haarab kaasa paljusid sihtgruppe. Sellest võiks saada hea pereturismitoode, mida Pärnul siiani eriti pakkuda pole.”
“Loomerada” algab turismiinfopunktis, kuhu iga turist potentsiaalselt satub, järgnevad linnakodaniku maja, Maarja-Magdaleena gild, Punase torni klaasikoda, kontserdimaja, Endla teater ja teatrigalerii, keskraamatukogu, Venuse bastioni sepikoda, Maripoti keraamikakoda, Vuhti galerii, kunstikool, uue kunsti muuseum, kunstnike maja, villa Artis, Pärnu muuseum ja Lydia Koidula memoriaalmuuseum.
Loominguga seotud põnevate kohtade ringiks liitmise mõtte autorid on Punase torni galerii ja klaasikoja pererahvas Leili Kokk ja Jüri Soo.
“Loomeringi idee tekkis kolm aastat tagasi, kui hakkasime Punases tornis Pärnu käsitöölisi koondama,” meenutas Kokk. “Sündis Maarja-Magdaleena gild ja üks asi arenes teisest. Ideega haakujad on kaasa toonud oma mõtteid ja ettepanekuid, koos on kergem reklaami teha ning märgatud saada. Loomeettevõtjate ühine eesmärk on pakkuda nii kohalikele kui turistidele huvitavaid vaba aja veetmise võimalusi.”
“Loomeraja” igast punktist leiab külastaja infomaterjali raja ülejäänud galeriide, käsitöökodade ja kultuuriasutuste kohta. Koka sõnutsi on loomeringi tutvustavad voldikud leidnud väga elavat vastukaja, positiivselt on üllatunud majutusettevõtjad, kes ootavad koostööpakkumisi.
Põnevat väljaspool Pärnutki
“Jalutusradade punktid on küll kaardile kantud, kokkulepped osalejatega olemas ja idee suvel testitud, aga tootearendus alles käib,” rääkis Ilus. “Tuleb arutleda, kes ja millal on valmis vastu võtma suuremaid turistihulki, mõni ettevõtja paneb ju talvel uksed kinni. Meie külastuskeskuses saame infot jagada üksikkülastajatele, aga tähtis on ka loomeettevõtjate koostöö linna spaade ja majutusasutustega, et saaks koostada ühiseid turismipakette.”
Edaspidi on plaanis loomeringi punktid tähistada vastavate viitadega, et need linnapildis paremini silma hakkaksid. Koostöömõtteid arutatakse Haapsalu linnaga, mis samuti on rikas kunstigaleriide, töötubade ja jalutusradade poolest.
Samamoodi sobib jalutusradade kontseptsiooniga Pärnu maakonnas kulgev romantiline rannatee, kus samuti on palju külastamisväärseid kohti.
“Saaksime Pärnu külastajaid Haapsallu suunata ja vastupidi,” loodab Ilus tulevikku vaadates. “Tänu eri toetusmeetmetele loomemajanduse vallas, kuhu kuulub loometurismgi, on Eestis viimasel ajal see sektor tublisti arenenud, Tartus on loodud näiteks loomekeskus, Tallinnas disainikeskus. Pärnu paneb oma loomeringi kontseptsioonis rõhku just osaluselamusele ehk elamusele, mille külastaja saab isetegemisest ja -kogemisest, mitte vaid vaatlemisest-jälgimisest.”