Pärnu linnas ja maakonnas tegutsevad autopeeglivargad eelistavad Baierimaa mototehase toodangut: ligi 30 juhtumist, mis sel aastal Pärnu politseis registreeritud, on pea poolel kangutatud peegel just BMW küljest.
Peeglipiraadid piidlevad Pärnu luksusautosid
22. oktoober 2010, 08:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellel kesknädalal jäi taas kolm BMWd Pärnu pimendatud tänavatel peeglitest ilma. Kahel juhul oli tegemist BMW X5ga, mille peegel maksab 7000-8000 krooni ehk rohkem kui mõne mehe auto. Samasse suurusjärku hindab kahju Mercedes-Benzi omanik, kelle sõidukilt ööl vastu kolmapäeva mõlemad küljepeeglid hiivati.
BMWde järel ongi Mercedes varaste menüüs teisel kohal: seda automarki on rünnatud Pärnumaal tänavu viiel korral. Kolmandana on nelja episoodiga pingerivis Audi. Ent peeglivargad ei põlga ära ka Toyotasid, Škodasid, Lexuseid, Volvosid ega Volkswageneid.
Pärnu politseiosakonna kriminaalteenistuse juhi Priit Schvede väitel langevad varaste ohvriks peamiselt uuemad automudelid.
Esimene peeglivarguste seeria tabas Pärnumaad Schvede andmetel märtsis-aprillis. Näiteks rüüstati ööl vastu 29. märtsi Pärnus kümmet sõiduautot peamiselt Mai tänava piirkonnas ja Kuldse Kodu juures. Nagu Schvede tähele on pannud, rakendavadki vargad oma kutseoskusi põhiliselt magistraalide äärde jäävate kortermajade lähedal.
Teine peeglivarguste laine käis suvepealinnast üle juuni keskel, kui tänavatel seisis palju sissesõitnute autosid.
Mõni vargusjuhtum on esinenud pärast sedagi. Pea igal kuul.
Kes ja mis otstarbel täpselt peegleid varastab, on Schvede sõnutsi väga raske öelda. Tõenäoliselt ei ole siiski tegemist kollektsionääridega. “Me võime ainult oletada, et keegi varastab neid, et edasi müüa, aga kinnitada seda praegu ei saa,” nentis Schvede.
Schvede ametivend, Võru politsei vanemkonstaabel Tõnis Räim, kes Eesti “lõunaosariikides” sama probleemiga silmitsi seisnud, on Õhtulehe veergudel välja tulnud teooriaga, et vähemalt osa varaste saagiks langenud peeglitest turustatakse Lätis. Seal varastatakse peegleid palju ja nii on neile lihtne ostja leida. Seega tekitavad peeglivargad ise nii nõudluse kui pakkumise.
Paraku pole politsei siiani pihku saanud ühtki peeglikratti, kes seda teooriat kinnitaks või ümber lükkaks. “Enamik selliseid vargusi toimub lainetena, kiiresti ning üldjuhul ilma tunnistajateta,” selgitas Schvede. Lisades, et kindlasti ei saa väita, nagu ei võitleks politsei selle sadadesse tuhandesse kroonidesse küündivate käibenumbritega illegaalse kaubandusharuga. “Võitleme küll, aga mõistetavatel põhjustel me oma toiminguid kommenteerida ei saa,” sõnas ta.
Politsei loodab oma töös kodanike abilegi ja paneb kuriteo ohvritele või tunnistajatele südamele, et nad annaksid juhtunust operatiivselt teada. Hilisemal teavitamisel kahaneb tabamise tõenäosus, sest jäljed pole enam värsked. “Samuti pöörake kahtlasi inimesi silmates tähelepanu detailidele: inimeste kasv, keelekasutus, autonumbrimärk, riietus – kõik see on politseile oluline info,” õpetas Schvede.
Küsimuse peale, kuidas oma kallist sõidukit varaste eest kaitsta, jääb Schvede mõneti nõutuks. “Inimestele on selliste varguste suhtes midagi keeruline soovitada, kuna vargusi on toime pandud nii valgustatud kui valgustamata tänavatel, nii eramajade kui korterelamute juures,” nentis ta.
Kindlasti oleks Schvede hinnangul abiks alarm, kas või juba seepärast, et see tõmbab käivitudes tähelepanu. “Aga garantiid, et signalisatsioon alati tööle hakkab, kui autol peegel ära võetakse, ei ole,” tunnistas kriminaalteenistuse juht.