Pärnu linnavalitsusel on plaan reorganiseerida linna allasutusena tegutsev Pärnu filharmoonia tagasi linnaorkestriks. Kahjuks jääb ebaselgeks, kas tegu on formaalse fassaadivahetusega või kavandatakse kohalikus süvamuusikaelus tõepoolest sisulisi muudatusi.
Üldinfo
Pärnu filharmoonia loodi 15. juunil 2006 Pärnu linnavolikogu otsusega Pärnu linnaorkestri baasil linnavalitsuse hallatavaks etendusasutuseks ja alustas faktiliselt tegevust 1. jaanuaril 2007.
Asutuse tööd juhib administratiivselt direktor ja kunstiliselt loominguline juht. Direktori kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepanekul. Loomingulise juhiga sõlmib, muudab ning lõpetab töölepingu direktor. Loomingulistes küsimustes nõustab asutust loomenõukogu, mille koosseisu kinnitab direktor. Pärnu filharmoonia direktor Kaija Velmet on praegu emapuhkusel ja asutuse tööd juhib direktori kohusetäitja Helen Erastus.
Pärnu filharmoonia tegevust on põhjalikult analüüsinud selle produtsent Lukas Groen, kelle 2010. aasta alguses koostatud filharmoonia arengu analüüs on esitatud linnavalitsusele. Nimetatud dokumendi kohaselt oli 2007. aastal Pärnu linna aastase põhifinantseerimise 5 342 093 krooni (445 174.42 krooni kuus) puhul filharmoonia pääsmete müügitulu 44 339 krooni ja tellijatele esitatud arveid 283 412.51 krooni eest. 2008. aastal olid vastavad arvud 5 524 408, 49 733 ja 35 086 ning 2009. aastal 5 549 732, 12 339 ja 72 480 krooni.
Filharmoonia korraldas 2007. aastal 61 kontserti, 2008. aastal 111 ja 2009. aastal 51 kontserti, seega finantseeris linn ühe kontserdi korraldamist 2007. aastal keskmiselt 92 948.27 krooni, 2008. aastal 50 533.58 ja 2009. aastal 110 481.39 krooniga. 2007. aastal külastas filharmoonia kontserte 21 900 inimest, 2008. aastal 22 500 ja 2009. aastal 12 500 inimest.
Neid arve aluseks võttes võib nentida, et Pärnu filharmoonia kontserdi pääsme keskmine hind oli 2007. aastal 2.03 krooni, 2008. aastal 2.21 ja 2009. aastal 0.99 krooni.
Uskumatult odavad pääsmed
16. veebruaril 2010 koostasid helilooja ja dirigent Andrus Kallastu, sopran Kai Kallastu, flötist Leonora Palu ning tšellist Aare Tammesalu hinnangu Pärnu filharmoonia tegevuse suhtes.
Hinnangus on filharmoonia tegevuse põhilise probleemina välja toodud kunstilise juhtimise puudulikkus. Selle asemel et keskenduda linnaorkestri professionaalse taseme ja Pärnu kontserdielu kvaliteedi tõstmisele, on filharmoonia juhtide tegevus olnud hajutatud professionaalsete projektide ja huvitegevuse vahel. Kontserdikavad annavad tunnistust, et kõnealuse asutuse juhid ei ole tajunud oma missiooni ega vastutust linna ja kontserdipubliku ees professionaalse muusikaelu korraldajana.
Samuti ei ole Pärnu linnaorkester suutnud üle 15 tegevusaasta jooksul salvestada ühtegi arvestatavat süvamuusika helikandjat, millega end linna esinduskollektiivina tutvustada.
Orkester ei tee süstemaatilist tööd Pärnu heliloojate loomingu esitamisel ega salvestamisel, samuti Pärnu interpreetide kaasamisel orkestri solistidena. Peale selle pole siinse filharmoonia juhid aastate vältel suutnud käivitada regulaarseid kontserdisarju, mis annaksid linna muusikaelule muude kultuurivaldkondade taustal selge profiili, kujundaksid, koondaksid ja hariksid süvamuusikahuvilisi ja rakendaksid pädevalt väljaspool linnaorkestrit tegutsevaid Pärnu professionaalseid muusikuid.
Seevastu on linnaorkester täitnud vähese raha eest kahetsusväärselt palju saateorkestri tellimusi, mis pole küllaldaselt arendanud orkestri oma kunstilist identiteeti.
Pärnu filharmoonial ei ole kunagi olnud kunstilist juhti, kuigi organisatsiooni põhimääruses on see ette nähtud. Sellest tulenevalt on keerulisi ja vastutusrikkaid kunstilisi ülesandeid lahendanud töötajad, kellel napib oskusi, muusikalist eriharidust ja kogemusi.
Pärnu filharmoonia probleem on olnud asutuse juhtide üheaegne tegutsemine kahes eri organisatsioonis: Pärnu filharmoonias ja MTÜ Pärnu Kontserdibüroos, mille eesmärgid osaliselt kattuvad, kuid vastutuse tüüp ja määr ühiskonna ees on erinev.
Arvude põhjal selgub, et Pärnu filharmoonia kontsertide pääsmeid on müüdud kas uskumatult odavalt või on suurem osa kontsertidest toimunud tasuta. Tasuta kontserdi korraldamine võib olla õigustatud hariduslikul, heategevuslikul või kollektiivi reklaamimise eesmärgil. Siiski ei saa pidada õigeks, et professionaalne organisatsioon korraldab põhiosa kontserte tasuta.
Näilise hea kõrval, näiteks uute publikusegmentide lisandumine, kontserdile ligipääsu tagamine vähekindlustatud inimestele, on tasuta kontsertide massilise korraldamise puhul Pärnu-suguses turismilinnas, mida aastas külastab ligi pool miljonit inimest, vähemalt kaks halba tulemust. Kontserdiorganisatsiooni maine langus ja samas aegruumis ja sama publikut kuulama ootavate, põhiliselt projektitoetuste abil tegutsevate eraõiguslike kontserdikorraldajate asetamine ebavõrdse konkurentsi tingimustesse.
Filharmoonia oluline sissetulekuallikas on olnud linnaorkestri müümine tellijatele kontserdiprojektide elluviimiseks. Need on toimunud linnaorkestrile enamasti saateansambli rollis, tihti küsitava väärtusega kommertsrepertuaari mängides ja valdavalt väljaspool Pärnut. Tellijate suur huvi linnaorkestri kaasamise vastu on mõistetav, sest kollektiiv on tulnud esinema väga odavalt. 2007. aastal keskmiselt 4646.11 krooni, 2008. aastal 316.09 ja 2009. aastal 1421.18 krooni eest kontserdi kohta.
Kõik oleks suurepärane, kui senistel alustel tellijatele mõeldud tegevus oleks tõepoolest tõstnud orkestri mängutaset ja pikemas perspektiivis kujundanud mängijate esteetilisi ja eetilisi tõekspidamisi. Kahjuks see nii ei ole.
Alternatiiv
Juhul kui Pärnu filharmoonia reorganiseerimine Pärnu linnaorkestriks tõepoolest aset leiab, ei tohiks see jääda formaalseks sildivahetuseks. Filharmoonia/linnaorkester jääb siinse professionaalse süvamuusikaelu keskseks jõuks ja süvamuusikas üheks olulisemaks Pärnu linna ressursside kasutajaks.
Sellest vastutusest tulenevalt peaks filharmoonia/linnaorkestri tegevus muutuma eelkõige Pärnu muusikutest loovisikuid ja kohalikest elanikest kontserdikuulajaid arvestavaks. Praegu ei loo see asutus üldjuhul võimalusi Pärnu heliloojate teoste ettekandmiseks või siinsete interpreetide esinemiseks. Kadunud on süvamuusika põhipublik, sest linna kontserdielu ei ole regulaarne ega suuda konkureerida näiteks teatriga.
Linnavalitsusel on praegu kõik võimalused muuta Pärnu süvamuusikaelu senisest kvaliteetsemaks, Pärnu linna vääriliseks. Paljude muusikute hinnangul asuvad siin kogu Eesti parimad kontserdisaalid. Kui me aga vaatame nende kasutamist viimastel aastatel, näeme linna kollektiivide seisukohalt pigem alakasutust või kasutust kahtlase kunstilise väärtusega projektide elluviimiseks. Linnavalitsus ei tohiks leppida sumbunud olukorraga.
Tuleks teha otsus, kas lasta edasi allavoolu või hakata rühkima tõeliste väärtuste poole. Koostada selge plaan ja lõpetada linna raha eest kahtlaste kontserdikavade finantseerimine, linnaorkestri müümine sandikopikate eest, piiride ähmastamine kõrgkultuuri ja taidluse ning kunsti ja meelelahutuse vahel. Samuti ei saa pidada normaalseks aastate kaupa kunstilise juhi ja eredate kunstiliste kontseptsioonide puudumist.
Pärnu juhid peaksid selgelt välja ütlema, mida nad tegelikult tahavad ja kas neil piisab väärikust ja julgust teha sisulisi muudatusi.
Ettepanekud
Pärnu filharmoonia korraldaks aastas vähemalt ühe sümfoonilise orkestrimuusika ja kammermuusika abonemendi, mille kontserdid toimuksid sügiskevadisel hooajal regulaarsel nädalapäeval, kellaajal ja kindlas kohas. Normaalne kontsertide arv mõlemas abonemendis oleks 24.
Pärnu linnaorkester osaleks sümfoonilise orkestrimuusika abonemendis vähemalt 12 täismõõdulise sümfoonilise originaalkavaga. Ülejäänud orkestrikontserdid toimuksid koordineeritult Eesti ja välismaiste sümfooniaorkestrite kaastegevusel, kusjuures külalisorkestrite Pärnusse tuleku alus oleks linna infrastruktuuritoetus. Vähemalt 12 kammerkontserdil esineksid Pärnu solistid ja kammeransamblid. Kontserdiprojektide rahastamise eeldus on Pärnu heliloojate loomingu esitamine, siinsete interpreetide kaasamine ja kontserdikavade viimine linnast välja.
Pärnu linnaorkestrit mõistetaks eelkõige kui kaubamärki ning linnaeelarvelise sümfoonilise orkestrimuusika tellimuse täitjat. Tellimusele konkureeriksid produtsendid/kunstilised juhid, kes komplekteeriksid orkestri projektipõhiselt. Kaoks kunstilise kvaliteedi tõusu ja paindlikku repertuaaripoliitikat takistav, sisuliselt linna sotsiaalsete töökohtadena toimiv põhitöökohtade süsteem, mida asendaks loovisikutest interpreetide pank.
Pärnu filharmoonia/linnaorkestri tegevust juhiksid kunstiline juht/direktor ja loomenõukogu. Mõlemad käsitleksid Pärnu süvamuusikaelu seisukohast olulisi kunstilisi küsimusi oma valikuid avalikkuse ees põhjendades.