Ertsma küla ohvrikivi pälvis tähelepanu

Pärnu-Jaagupi valla Ertsma külas asuva ohvrikivi pilt võitis äsja lõppenud Maavalla hiite kuvavõistlusel parima andide kuva eriauhinna.

Maalehes kujundajana töötav karikaturist ja fotograaf Heiki Maiberg on tabanud haruldase hetke, kui rästik lebab kivil koos anniks toodud müntidega.

Ussikuningas kesk kivi

Maiberg kirjutas võistlusele saadetud foto tutvustuses: “Tänavu suvel Pärnus viibides astusin läbi linna infopunktist. Küsisin, kus asub kõige lähem ohvrikivi. Või kui kivi parajasti meelde ei tule, siis mõni muu looduslik pühapaik.”

Infotüdruk laiutas käsi, kergitas kulme ja andis muude kehakeele kõnelemise viisidega märku, et kui keegi võib üldse üllatavaid asju pärida, on see küsija. Ja et ükski hing pole varem selle pealegi tulnud, et keskaegse müüritorni või uusaegse restorani asemel tühipaljast kivi küsima tulla.

Tüdruk oli siiski oma ülesannete kõrgusel, kirjutab Maiberg. Kribinal-krõbinal ronis ta arvuti taha ja oli peagi tagasi teabega, et lähim ohvrikivi paikneb Ertsma külas.

Jõudnud külla, küsis piltnik esimeselt ette juhtunud talumehelt, kus säherdune kivi asub. Tekkinud vaikust ilmestasid otsaesise kortsutamine ja kukla sügamine. Alles siis tuli meenutus, et põllu peal on tõesti üks valkjat karva silt. Ehk selle sildi ligidal? Oli. Tulemise vaev tasus end teistki korda.

“Kivil pikutas ussikuningas, nagu ma hetk hiljem seda rästikut kutsuma hakkasin. Ja ta pikutas keset anniraha,” meenutab Maiberg.

Kivi on kultuurimälestisena riigi kaitse all. Mälestiste avalikus registris on kahe aasta eest tehtud märge: “Ohvrikivi asub keset kasutusel olevat põllumaad. Kivi läbimõõt on umbes kaks meetrit ning suurem osa sellest on maa sees. Kivi on sammaldunud, kuid sellele on hiljuti asetatud münte.”

Parima andide kuva autor sai auhinnaks ajakirja Loodusesõber aastatellimuse.

Loodusel on hing

Kuvavõistluse peaauhinna 4000 krooni võitis loodusemees Hendrik Relve tehtud foto Jõgevamaa Tõrenurme hiiepärnast. Kokku jagati välja 12 auhinda, mille hulgas olid Põlvamaa, ajaloolise Võrumaa ja saarte eriauhind.

Uuringud on näidanud, et eestlaste maausulised tõekspidamised elavad edasi tänapäevalgi.

Toonase Eesti põllumajandusülikooli, praeguse maaülikooli 1994. aastal korraldatud uuringu kohaselt usub Lõuna-Eesti elanikest 65 protsenti, et puul on hing.

Tallinna ülikoolis 2002. aastal korraldatud üle-eestilise uuringu põhjal aga peab loodust hingestatuks ja pühaks 82 protsenti eestlastest.

Maavalla koda korraldab hiite kuvavõistluse järgmisel aastalgi ja ootab rohket osavõttu. Saata võib pilte ajaloolistest looduslikest pühapaikadest, millega on seotud pärimus andide viimise, palvetamise, ravimise ja muude usulise tähendusega talituste kohta.