Mida jõululaupäevale lähemale, seda enam hinda jõuluvanad lähevad. Kui kõrgesse täpsemalt, sõltub konkreetsest jõuluvanast ja perest või asutusest, kuhu vana kutsutakse.
Hea vana teenib jõululaupäeval kuupalga
17. detsember 2010, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“500-600 krooni ikka küsitakse selle eest, aga ma olen kuulnud, et isegi rohkem: kuni 1000ni välja,” teab läbi aastakümnete vastavalt nääri- ja jõuluvana teinud Elmar Trink.
Arvestades, et kodukülastus kestab umbkaudu pool tundi, nagu jõuluvanad kinnitasid, ja tööpäeva pikkus on ligemale 12 tundi, millest osa kulub sõitudele, jõuab jõulumees päevas läbi käia paarkümmend peret. Mis teeb teenistuseks 10 000 – 20 000 krooni.
Raha pole kõige tähtsam
Ega jõuluvanad rahast heal meelel räägi. Kõige suurem tasu olevat neile ikkagi siiras rõõm ja sära laste silmis. Mis siis, et see leivale määrida või potti panna ei kõlba.
“Mina ei tee seda raha pärast, vaid lõbu pärast, mitte nagu mõni mees, kes korraldab siin oma konverentse ainult sellepärast, et ikka rohkem pappi endale kokku ajada,” kurjustas 13 aastat jõuluvana ametit pidanud Jaan, kes enda kinnitusel ei küsi rohkem raha kui sõidukulude katmiseks tarvis. Ja natuke kompensatsiooniks selle eest, et ta jõululaupäeval kodunt eemal peab olema.
Jõulumees, kellele Jaan viitab, on Pärnu esijõuluvana Mart Tõnismäe, keda lapsed ja kogu jõuluvanade kogukond Ärni nime all tunneb. Jaani hinnangul on lausa häbilugu, et Tõnismäe küsib lasteaia jõulupeo eest 500 krooni. “Selle papi eest peaks põhjapõtradega lasteaia õuele sõitma või lausa korstnast sisse ronima,” leiab Jaan, kes enda väitel teeb sama töö ära poole odavamalt.
Tõnismäe ei tee saladust, et koolides, kus kingituste jagamine võib tundidepikkuseks venida, küünib tema töötasu koguni üle 1000 krooni.
Kodukülastuste puhul laseb ta aga lati hinna mõttes madalamale. Siiski teab ta taate, kes jõululaupäeval küsivad koduvisiidi eestki pealt 1000 krooni. “Kui sa ikka 24nda õhtul päris tahad, siis on taate hästi kõrge hinnatipuga, samal ajal tuttavalt jõuluvanalt võid odavamalt saada,” selgitas Tõnismäe nõudluse ja pakkumise põhimõttelist seost hinnaskaalaga.
Kokku tegutseb Tõnismäe andmetel Pärnus ühe käe sõrmede jagu kutselisi jõuluvanasid, keda ta julgeks soovitada.
Munder ei tee mehest jõulumeest
Sest kui jõuluvana juba suure raha eest külla kutsuda, peaks ta mõjuma ehedamalt kui hommikumantli selga tõmmanud naabrimees.
“Üks asi on kogemused ja peab olema natuke näitlemise kunsti sees ja ega naabrimehel pruugi alati seda korrektset riietust kusagilt võtta olla,” loetles paarkümmend aastat jõuluvanana üles astunud Toivo professionaalist jõulutaadi eeliseid amatööri ees.
Kui asi oleks pelgalt punastes pükstes ja käharas habemes, võiks igaühest jõuluvana saada. Jääb ju tema kostüümi hind alla 1000 krooni. Ent riietus üksi ei tee mehest veel jõulumeest.
Nagu Toivo ütles, määrab kvaliteedi ikkagi see, kelle najal munder püsti püsib. Mistõttu peaks enne seda, kui võib tuhandeid kotti toppima hakata, tuttavate peal kätt harjutama. Teinekord ei pruugi seegi aidata. “On inimesed, kes sobivad jõuluvanaks, ja inimesed, kes ei sobi jõuluvanaks,” teatab jõuluvana Jaan resoluutselt.