Reedel kohtusid Tori rahvamajas rahvusvahelise heategevusliku organisatsiooni Heifer International Eesti hobuseprojektis osalejad, üheskoos tõmmati joon alla lõppeva aasta töödele-tegemistele ja arutati plaane tulevaks aastaks.
Heategevusorganisatsioon jagab maaperedele hobuseid
/nginx/o/2017/07/10/6879515t1h0d8a.jpg)
20. detsember 2010, 14:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heifer on Ameerika Ühendriikidest alguse saanud ja praegu juba rohkem kui 125 riigis tegutsev organisatsioon, mille Eestis teiste projektide kõrval käivitatud hobuste projekti kaudu toetatakse vabariigis maal elavaid peresid, kellel on huvi kohalike, ohustatud tõugu kuuluvate hobuste kasvatamise ja kasutamise vastu.
Projekt sai Maarjamaal alguse 2008. aastal, kui selle raames anti esimestele peredele 12 hobust. Perede edaspidine kohustus on arendada projekti eesmärke arendavat koostööd teiste perede ja juhtidega, osaleda koolitustel, hoolitseda oma hobuse eest ning anda oma esimene märajärglane tasuta edasi järgmisele Heiferi projekti perele.
Projekti eestvedaja Eestis Urve Loit tundis heameelt selle üle, et kuigi Heifer International ei toeta eriti hobustega seotud projekte eeskätt just nende kulukuse tõttu, on Eesti siiski üks väheseid riike, kus selline projekt on saanud tuule tiibadesse.
Ühena esimeste seas oma pere valdusesse hobuse saanud Kristi Raudsepp Vändramaalt ütles projekti iseloomustades, et sisemine koostöö on projektis osalejate vahel väga hästi käima läinud. “Alguses oli raske vedama saada, kuid nüüd on meil projektiga hõivatud inimesed, kes teavad hobustest hästi palju ja asi toimib. Meie ise oleme nüüd kaks aastat hobusega toimetanud ja see on väga vahetu kogemus,” ütles Raudsepp.
Projekti omapärase ja positiivse kõrvalmõjuna märkis ta sedagi, et elukaaslane Madis Kuningas innustus hobusest sedavõrd, et suundus hobuasjandust õppima. “Eks ta vist tahtis näha, kui palju minu hobustejutust tõsi on,” naeris Raudsepp.