Pärnu linnavalitsus tõi avalikkuse ette Ringi tänava ja Aia tänava vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneeringu eskiislahenduse, mille järgi kesklinna võiksid ilmestada uus linnaväljak ja kunstimuuseum.
Kavandatav linnasüda ammutab inspiratsiooni raudtee ajaloost
22. detsember 2010, 08:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detailplaneeringuga kavandatakse Aia tänava läbimurre Laia tänavani, uus hoonekvartal plaanitava Aia tänava ja politseimaja vahelisele alale, bussiterminal, linnaväljak ja väljaku ääres paiknev ühiskondlik hoone, kus idee järgi asuks uue kunsti muuseum.
Järgnevalt ülevaade eskiislahenduses väljatoodust.
Pärnul puudub oma Raekoja plats
Eskiisi seletuskirjas nenditakse, et hoolimata avaliku ruumi rohkusest, on Pärnu kesklinn küllalt laialivalguva struktuuriga. Puudu on keskpunkt, mis toimiks klassikalises mõttes turuplatsi või väljakuna, sobiks ürituste korraldamiseks ja tõmbaks inimesi keskusesse kas või niisama olema.
Selline linnaväljak on eskiislahenduses pakutud kaubanduskeskuse Port Artur 2 kõrvale Pika tänava poole tühjale alale, kus praegu pargivad autod.
Linnaväljaku kõrvale on kavandatud maa ühiskondlikule hoonele, mis võiks olla uue kunsti muuseum.
“100 protsenti kindlalt, et uue kunsti muuseum õnnestub sinna ehitada, ei saa loomulikult garanteerida, aga selline idee meil on. See funktsioon, et sellele kohale tuleb ühiskondlike hoonete maa, on siiski paigas,” selgitas linna planeerimisosakonna visiooni Pärnu linnavalitsuse arhitekt Piret Looveer.
Seoses silla kavandamisega Raba ja Aia tänava pikendusele kujuneb Aia tänavast üks linna peasissepääsudest. Uus sild on seotud otse randa viiva Aia tänavaga ning jõeäärse ja eeslinna elupiirkonnaga, muutudes keskusest sisse- ja väljasõidul olulisemaks kui senine Kesklinna sild.
Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon märkis, et südalinna koonduvad muuseumid, kontserdimaja, teater, kaubanduskeskused ja loodav sild peaksid tooma rohkem elu kesklinna ja elavdama linnaruumi kasutust.
H-tähe kuju
Vaadates keskust veidi kaugemalt, võib koos vana ja uue keskusega selle kandvaks ja siduvaks elemendiks kunagise bastionaalvööndiga haaratud alal lugeda H-kujulist struktuuri. Selle vertikaalid moodustuvad Vee ja Akadeemia ning Ringi ja Aia tänavast ning horisontaalid Aia, Pika või Rüütli tänavast. Vertikaalide tähtsuse liikumisteedena loovad just sillad.
See osaliselt kujunemisjärgus, kuid juba üsna selgesti hoomatav avaliku ruumi põiming seob endaga eri ajastuid, vaateid, mastaape ja kvaliteete.
Bussijaam ei koli
Alal seni kehtiv detailplaneering näeb ette bussijaama viimise Aia ja Laia tänava nurgale Aida tänava pikendusele. Käesolevas detailplaneeringus on sellest kavatsusest loobutud ja uus bussijaam on plaanis teha senisesse kohta, kuna praegune bussijaam paikneb heal positsioonil, vanalinna ja areneva keskuse piiril.
Selle põhjenduseks on toodud, et Pärnu südalinnas on probleemiks vanalinna tähtsuse vähenemine nii äri- kui kultuurikeskusena ning bussijaama kui sõlmpunkti viimine vanalinnast kaugemale süvendaks seda olukorda.
Peale sobiva koha linnaruumis soodustab nimetatud otsust maaküsimus: bussijaam asub munitsipaalmaal.
Äri- ja elamukvartal
Tulevase Raba-Aia sillani viiva Aia tänava pikenduse ja politseimaja vahelisele alale on võimalik planeerida ühtne äri-, ühiskondliku ja teataval määral elamufunktsiooniga kvartal.
Looveer kinnitas, et eskiisi joonisele kantud hoonestus on visandlik ettekujutus hoonemahtudest ja paiknemisest.
Detailplaneeringu ideelahenduse mõjutaja on ajalooline aspektki, kuna suurem osa kõnealusest alast oli veel 40 aastat tagasi kaetud raudteede võrgustikuga.
Sellest ajast on säilinud mõni raudteega seotud hoone, nagu Pikk 12, 12a, 12b ja hoone Port Artur 2 kaubanduskeskuse sees, villad Pikk 16 ja 16b, perroon Pikk 12a ja 12b jätkuna, samuti linnaruumis selgesti eristuv diagonaaltelg kunagise raudtee kohal, kuhu kavandatakse jalakäijate tee.
Planeeringulahenduses peetakse oluliseks aspekti, et linnaruumis oleks tajutav selle raudteeajaloost tulenev struktuur. Kohakuti on asetatud 1960. aastate lõpu linnaplaan, olemasolevad hooned, bastionaalvöönd ja keskaegne linnamüür.
Parkimiskohad
Parkimislahenduses alal tervikuna lähtutakse põhimõttest paigutada maksimaalselt parkimiskohti tänavate äärde vaheldumisi haljastusega, vältides ühtset lausparkimisala.
Aia tänava pikenduse ja politseimaja vahelisest kvartalist on kavandatud läbi ühtne parkimisala, võimaldades juurdepääsu nii Pikalt kui Laialt tänavalt.
Pika ja Aia tänava nurgale mõeldud ühiskondliku hoone alla on planeeritud maa-alune parkla, mis saab teenindada ka naaberkrunte, kus ei ole võimalik parkida (Pikk 12, 12a ja 12b).
Tulevasel linnaväljakul praeguse eskiislahenduse järgi parkimist ette ei nähta.
Eskiislahenduse avalikul arutelul osalenud Port Arturi üks omanikest Kaido Kruusoja soovitas planeerimisosakonnal läbi mõelda, kas linnale on ikka vaja veel üht väljakut, kus talvisel ajal midagi ei toimu. Ta nentis, et pigem võiks väljakul olla mitu funktsiooni, sealhulgas võiks talvel väljakut parklana edasi kasutada.
Ettevõtja märkis, et muuseumide abil südalinna elavdamise visioon ei hakka tööle, kui kõrval pole laiatarbeobjekte, mida inimesed iga päev kasutavad.
Tiigisoon ja linnavalitsuse arenguteenistuse juhataja Anneli Lepp olid arutelul pigem seda meelt, et väljak peaks jääma autovabaks.
Looveer sõnas, et tõenäoliselt tuleb veel üks avalik eskiisitutvustus paari kuu pärast, seni tehakse koostööd omanikega ja kõik saavad Pärnu linna veebiküljel planeeringu täienevate materjalidega tutvuda ja teha oma ettepanekuid.