Voltveti mõisa häärberist pärit suplevaid nümfe kujutavat õlimaali taastavad Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna tudengid, ligi kümnekuulise töö järel jõuab teos suveks Tihemetsa tagasi.
Voltveti nümfid taastuvad tudengite käe all
22. jaanuar 2011, 10:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Konserveerimine on praegu selles järgus, et selle semestri alguses alustame maali dubleerimisega uuele, toestavale lõundile,” rääkis Merike Kallas, kes on kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna maalikonserveerimise stuudio juhataja muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnas.
Kõnealusel lauaplaadi suurusel, 176x114sentimeetrisel õlimaalil “Nümfid” on kujutatud mütoloogilist stseeni kuupaistel vallatlevate loodusvaimudega.
Voltveti mõisas parunite ajal rippunud maali leidsid peahoone juurdeehituse pööningult raamita ja rulli keeratuna 1950. aastatel orkestrandid, tänu kellele ongi teos säilinud taastataval kujul. Tollase jazz-orkestri liikme poeg, Tartu ülikooli Pärnu kolledži lektor Valter Parve otsustas, et isakodus olnud ja igasuguseid päevi näinud maali õige koht ongi Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses, mis kasutab häärberit ja osaleb “Unustatud mõisate” mängus.
“Arvasin, et selle pildi õige koht on seal, see oli nagu deponeeritud meile,” ütles Parve Pärnu Postimehele mitu kolimist vastu pidanud maali koolile annetamise järel.
Kahjustuste ulatus
Voltveti koolituskeskuse juhataja Piret Koorep märkis suvel, et maali taastamise ja raamimise hinnanguline maksumus ulatub 20 000 kroonini. Eesti kultuurkapital ütles selliseks ostatarbeks raha taotlejatele ära ning koolituskeskuse juhataja otsis muid võimalusi, kaasa arvatud vihiku avamine maali taastamiseks annetajatest.
Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskus on saanud toetust mõisakoolide riiklikust programmist, et koostada peahoone restaureerimiseks vajalikud muinsuskaitse eritingimused, teha värviuuringud ja teised vajalikud eeltööd von Strykide häärberis.
Mis aga puutub tagasitee leidvasse suurde maali, siis Kallase selgituse järgi on töö maalitud õhukesele tõenäoliselt puuvillasele voodilina meenutavale kangale, millega niiskus, rullisolek ja mehaanilised kahjustused on teinud oma töö.
“Kuna tõendmaali konserveerimise puhul on üks tähtsamaid ülesandeid saavutada maali tasapinnalisus ehk lihtsamalt öeldes peab lõuend alusraamil olema pingul ja sile, loodamegi dubleerimise ning maali uuele alusraamile pingutamise abil niisuguse tulemuse saavutada,” täpsustas Kallas.
Õppejõu jutu järgi esineb maalil ohtralt piirkondi, kus värvikiht on lõuendilt täiesti pudenenud. Õnneks on aga olulisemad detailid – nümfid – küllalt heas seisus ning retušeeritavad alad jäävad peamiselt tumedamasse taustapiirkonda.
Mais kaitseb üks erialatudengitest maali konserveerimise-restaureerimise kohta kirjutatud bakalaureusetööd ja Kallase väitel on seejärel võimalik valmis teos omanikule üle anda.
Kes maalis 19. sajandi lõpus lõuendile kümblevad ja taevasse tõusvad nümfid slaaviliku maastiku taustal, jääb ilmselt saladuseks.
“Autori leidmine on suhteliselt ebatõenäoline, kuna tegemist on kindlasti koopiaga ning harrastajate-maalijate töid ning tegemisi pole keegi üldjuhul dokumenteerinud,” selgitas Kallas.
Soov on jõuda originaalteoseni
Kallas ütles, et põnev oleks jõuda originaalteoseni, kuid paraku pole varem mainitud Ermitaaži-liini uuriminegi siiani tulemust andnud. Kuulduste kohaselt asub originaalmaal just Peterburi maailmakuulsas kunstivaramus.
“Eks sageli olegi autori tuvastamine juhus, näiteks kui varem selliseid maale kohanud inimene satub tööd nägema,” seletas Kallas, lisades, et tihtipeale erinevad ühe ja sama kunstniku eri perioodide tööd üksteisest nagu öö ja päev.
“Nagu kunstiakadeemiast lammutamise käigus päevavalgele tulnud kunagise metoodilise fondi töödega, näiteks ei tulnud proletaarlastega sotsrealistlikku maali nähes ja segast signatuuri lugedes keegi alguses selle peale, et tegu võiks olla Ülo Soosteri koolilõputööga,” tõi Kallas kujuka näite kunstniku käekirja muutusest.
Voltveti mõis
Tihemetsas Voltveti mõisas asub Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskus.
Mõisahäärber valmis 1830. aastal kahekorruselisena. Kolmas korrus ehitati peale Voltveti metsakooli (1925) loomise järel.
Mõisa on esmamainitud 1601. aastal kui Tignitz, eetsikeelne nimi Voltveti tuleneb omanike von Wolffeldtide nimest. Võõrandamiseni oli mõis von Strykide valduses.
Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskus on järjepidevalt tegelnud mõisahäärberi, kõrvalhoonete ja pargi taastamisega ning taotlenud ja saanud sellekohast toetust mõisakoolide riiklikust programmist.
Voltveti on ühinenud “Unustatud mõisate” üleriigilise ringiga, mis suviti pakub külastajatele avastamist kohalike giidide saatel.
Andmed: Pärnu Postimees