Viie ruutkilomeetri suuruses väikelinnas Sindis on 23 parki kokku ligemale 50 hektaril. Neist ühes suuremas – Kiriku pargis on langetamisel 37 puud, et tuua alale rohkem valgust ja vähendada seal jalutajate pelgust.
Sindi korrastab pargiala
25. jaanuar 2011, 08:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Eesmärk on teha park valgemaks ja avatumaks. Jõe ääres on ilus park, ent liiga pime ja jätab sünge ilme, mistõttu rahvas pisut pelgab ega käi siin tihedalt,” põhjendas Sindi abilinnapea Marko Šorin.
Kiriku pargi hooldustööde aluseks oleva dendroloogilise inventariseerimise ja klassifitseerimise tegi MTÜ Eesti Arboristide Ühingu liige Sulev Järve.
Abilinnapea sõnutsi on ligi kolmel hektaril laiuvas loodus- ja muinsuskaitsealuses pargis esialgu tegemist sanitaarraiega ja hiljem võib vastavalt hoolduskavale tulla veel raiet seoses pargi korrastamise kavandamisega, kuid mitte lähiajal.
Keskkonnainvesteeringute keskus toetab ettevõtmist umbes 13 500 euro ehk paarisaja tuhande krooniga, linn finantseerib töid paari tuhande euroga.
Abilinnapea märkis, et peagi lõpeb hinnapakkumiste voor pargi hoolduskava ja rekonstrueerimisprojekti tegemiseks, et park leiaks linnaelanike seas senisest rohkem kasutust. Pargi edasiseks korrastamiseks projekti valmimise järel on vaja juba lisarahastust.
“See tähendab mingisuguseid atraktsioone näiteks lastele, praegu on üksik kiik keset parki, rohkem pinke, kallasraja kvaliteedi parandamist. See kallasrada võiks olla valgustatud, avada vaated jõele, sest Sindi linn on tekkinud jõe äärde ja peaks olema omaette vaatamisväärsus nii kohalikele kui väljastpoolt tulnud inimestele. Kallasrada peaks olema mõnus jalutamise koht,” rääkis Šorin.
Linnavalitsuse hoonest teisel pool asub samuti looduskaitsealune Sõpruse park ja sealsamas jõe ääres nukras seisus laululava.
“Siingi arutab linnavalitsus, missuguse lõpplahenduseni jõuda tahame, kuna selle pargi sisse jääb laululava, mis aastaid on seisnud kasutuseta ja üsna räämas. Järgmisel nädalal on meil laululava kunagise projekteerija Hillar Sojoneniga kohtumine, et arutada laululava tulevikku ja sellega seoses kogu pargi kontseptsiooni,” kinnitas Šorin.