Pärnu on 20 aasta pärast Skandinaavia vanadekodu

Keegi ei soovinud, et Pärnu muutuks heade transpordiühendustega mõnusaks elukohaks, kust inimesed hommikul suurlinna tööle lähevad ja õhtul koju naasevad. Selline tulevik võib ees oodata meie tahtest sõltumata, kui rong tunni ajaga Tallinna ja Riiga sõidab ning järjest rohkem inimesi suurtest linnadest tööd otsib.

Pärnakate ambitsioon on pigem olla üks Eesti kolmest-neljast tõmbekeskusest, mille lennuväljalt kõrgtehnoloogilisi väikepartiisid transporditakse ja kus Skandinaavia vanurid tervist taastavad. Linna areng toetub nii kuurordile kui tööstusele, millest kuurorti küll rohkem väljaspool teatakse, aga tööstus aasta ringi sissetulekut pakub.

“Pärnu on rikkalikult elamusi pakkuv tervisekuurort, aegruumiliselt hästi kättesaadav mitmekesiste töökohtadega ja loodust austav väärt elukoht,” sõnastas Pärnu visioonikonverentsi Strandis juhtinud Rivo Noorkõiv.

Koos torudega kadus osa tööstusest

Abilinnapea Romek Kosenkranius meenutas, et 20 aastat tagasi sõitsid poliitikud ja ajakirjanikud Pärnu jõel ja vaatasid reovett jõkke toovaid torusid. “Sõnastati visioon, et Pärnu peab olema kuurortlinn, ning selleks tuleb linn puhtaks saada ja tööstus jõekallastelt likvideerida,” rääkis Kosenkranius.

Nüüd on see visioon realiseerunud. Järgmiseks 20 aastaks pakkus abilinnapea kolm arenguvarianti.

Esiteks, Pärnu kui kuurortlinn, millel on nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Kuurordil on ajaloolised traditsioonid, kuid suvi kestab vaid paar kuud ja konkureerida kohtadega, kus päike paistab aasta läbi, me ei suuda. Enamik teeninduse töökohti on madalapalgalised, liigne kuurordile keskendumine sunnib paljusid inimesi mujalt tööd otsima.

Teiseks, Pärnu kui tööstuslinn. “Kõige olulisem on, milline tööstus,” lausus Kosenkranius. “Sellega seoses on vaja läbi arutada keskkonnaohud ja vajadus spetsialiseeritud tööjõu järele. Pärnu peab arendama oma teaduse ja arengu poolt.”

Kolmandaks, Pärnu kui suurlinnade eeslinn, magala. Siin on küll hea elada, aga kes turistide teenindamisega ei lepi, peab sõeluma Tallinna ja Riia vahet.

Üks Pärnu linna ja selle lähiümbruse planeeringu autoritest, Ramboll Eesti ASi juhtivkonsultant Raul Vibo kõneles, et inimene lähtub kodu valikul asukohast, keskkonnast ja hinnast. “Sageli ei osata kõike ette näha, lähtutakse ainult hinnast ja satutakse kehva keskkonda,” tõdes Vibo.

Vibo soovitas Pärnul teha kõik valglinnastumise vältimiseks ja säilitada loodushoidlik keskkond. Linn ja ümbritsevad vallad peavad looma ühistranspordikeskuse, ühise vee-ettevõtte, haridusvõrgu ja valima alad, mida eelisarendada.

Pärnu ühendamiseks maailmaga saavad omavalitsused vähe ära teha. Raudteejaama asukoht Raekülas pole Vibo hinnangul just kõige sobivam ja selleks, et uute ühendusteede ning jaamade tulekuks valmis olla, peavad omavalitsused neile vähemalt maa reserveerima.

“Püüaks Pärnut laiendada mõõdutundega. Oleme näidanud oluliselt väiksema ala, kus asustus võiks tekkida. Ja hästi palju sildu oleks vaja, enamik neist jalakäijate sillad,” rääkis Pärnut ja selle lähiümbrust planeeriv Vibo.

Tark tööstus ja Skandinaavia vanurid

Visioonikonverentsi korraldajad olid intervjueerinud inimesi väljastpoolt Pärnumaad, et saada neilt huvitavaid mõtteid. Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare tõstis esile Pärnu lennuvälja potentsiaali transpordilennuväljana ja soovitas Pärnule toota kõikvõimalikke aparaate ja komponente, mida lennuvälja kaudu transportida. “Väikepartiiline kõrgtehnoloogiline toodang,” kirjeldas ta.

Vare hinnangul peaksid Pärnu ja Ida-Virumaa kindlasti saama Tallinna ja Tartu järel Eesti tõmbekeskusteks, et tagada Eesti tasakaalustatud areng.

Küsimusele, mida tema linnapeana teeks, vastas Vare: alustaks linna raha eest kommunikatsioonide rajamist, et lennuvälja lähedal tööstusmaastikku välja ehitada. Peale selle käiks ta Skandinaavias ringi ja pakuks soodustusi, et “tarka tööstust” siia meelitada.

Teise asjana soovitas Vare Hiina pärast muretsemise asemel vaadata Skandinaavia elanike vananemist ning arendada tervise, heaolu ja vananemisega seotud teenuseid, mille eeldused on Pärnus olemas.

“Selle asemel et eksportida arste, võiks importida kliente. Tooks siia rohkem vanu skandinaavlasi, mitte ainult puhkama, vaid ka elama,” kõneles Vare ja meenutas, kuidas soomlased Pärnus hambaravikabinette ründavad.

Ka Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik rääkis, et turism jääb pikaks ajaks kasvavaks majandusharuks, ja soovitas pärnakatel mõelda, mida neil oleks tervishoiusektoris pakkuda. Skandinaavlaste kõrval nägi Männik nende teenuste tarbijana sakslasi.

Sild aastaks 2018?

Tallinna tehnikaülikooli professor Mati Heidmets leidis, et Pärnul on kasutamata täiendusõppe võimalusi. “Eesti 2030+” projektijuht Kaur Lass rõhutas Pärnu internetist kättesaadavust, Tallinna-Pärnu ja Pärnu-Riia rongiühendust, regionaalset lennuvälja ja omavalitsuste koostööd. Temagi nägi Pärnut riigi ühe tõmbekeskusena.

Rahandusminister Jürgen Ligi kritiseeris pärnakate “lõunamaist kerglust” ja soovitas suvepealinna retoorikaga tagasihoidlikum olla. “Ei tuleks peletada eemale kas või minusuguseid, kes hoiavad lärmakast läbupealinnast kõrvale,” lausus ta.

Linnaarhitekt Karri Tiigisoon käis välja eesmärgi ehitada aastaks 2018 Pärnusse uus sild. Arvestades seda, et sel aastal tähistatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, Pärnus kuulutati välja Eesti riik ja Eestist saab sel aastal Euroopa Liidu eesistujamaa, on aasta 2018 suurema tähendusega kui näiteks 2017 või 2020.

Ettevõtja Piret Hallik-Sass analüüsis, et Pärnu on kuurortlinn eelkõige juulis, kasutades looduse antud eeliseid.

Elamusi otsivale või kultuurisündmusi külastada soovivale turistile on madalhooajal vähe pakkuda. “Vahest Lotte õpetab lastele füüsikat ja matemaatikat?” pakkus Hallik-Sass välja.

Arutelu juhtinud Noorkõiv tõdes, et Pärnust on hulk töökohti kadunud ja linn seisab valikute ees, mida asemele pakkuda. “Kui me ei taha olla lohistatavad, tuleb teha valikuid, aga hoida uksed ka muule lahti,” soovitas ta.

Tartu ülikooli teadur Garri Raagmaa ütles, et aastal 2015 läheb tervishoiuteenuste turg Eestis vabaks ja siin on Pärnul võimalus. Temagi tõdes, et Põhjamaad vananevad ning Pärnu suudaks naabritele teenuseid ja teist kodu pakkuda. “Lõuna-Rootsis on külade kaupa sakslasi. See võib olla ka Pärnu tulevik,” rääkis Raagmaa.

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi rõhutas, et linna arengu alustalad on nii kuurort kui tööstus. “Pärnut tuntakse kuurordi kaudu, aga ma ei ütleks, et kuurort on tähtsam,” kõneles linnapea.

Visioonikonverentsil kõlanud mõtted leiavad koha Pärnu arengukavas, mis suveks pärnakatele arutamiseks välja pakutakse.



Garri Raagmaa, Tartu ülikooli teadur:

“Lõuna-Rootsis on külade kaupa sakslasi. See võib olla ka Pärnu tulevik.”



Jürgen Ligi, rahandusminister:

“Pärnu võiks suvepealinna retoorikaga tagasihoidlikum olla. Ei tuleks peletada eemale kas või minusuguseid, kes hoiavad lärmakast läbupealinnast kõrvale.”



Raivo Vare, arengufondi nõukogu esimees:

“Selle asemel et eksportida arste, võiks importida kliente. Tooks siia rohkem vanu skandinaavlasi, mitte ainult puhkama, vaid ka elama.”