Mosaiikpilt Pärnu Vanalinna koolist

PP
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erakogu

Hariduse andmine ei ole ämbri täitmine, vaid tule läitmine (W. B. Yeats)

Vanalinna kooli väärtus on traditsioonid

Pärnu vanalinna koolil on 110aastane ajalugu, põhikoolina täitub tänavu 40 aastat.

Selle numbri taga peitub palju huvitavaid tegemisi, südantsoojendavaid sündmusi, erakordseid mälestusi ja imelisi inimesi. Ta ühendab endas paljude inimeste unistused, head mõtted, soovid.

Kindlasti ei ole tänapäeva kool enam see, mis eelmisel sajandil, kuid kooli alusväärtused on jäänud aegade jooksul muutumatuks.

Kool seisab oma tegemistes tugevalt ja kindlalt, olles leidnud oma koha Pärnu hariduselus.

Vanalinna koolis on ikka hinnatud loovust ja vaimsust, mille tunnistuseks on õpilaste saavutatud head tulemused konkurssidel ja võistlustel; tähtsustatud sallivus ja sõprus, mis on aluseks koolis valitsevale ühtekuuluvustundele ja koostööle; väärtustatud tarkust ja teadmisi, mida näitavad õpilaste head õpitulemused ja saavutused olümpiaadidel; tuntud uhkust professionaalsete õpetajate üle, kelle töökus, loovus, paindlikkus ja pühendumus on loonud koolis usaldusliku, koostööd väärtustava ja õpilaste igakülgset arengut toetava keskkonna.

Täna mõeldud mõtted ja kavandatud valikud aitavad kindlasti kujundada kooli tulevikku ning rikastada ajalugu, kuid kõige selle juures peame oluliseks Vanalinna kooli juba väljakujunenud näo, eripära ja maine säilitamist.

Pille Tahker, direktor



Tark maja

Üks maja jagab tarkust helde käega,
Vaid laisale on takistused ees.
Ja ühel päeval justkui võluväega
On marakratist saanud kuulus mees.

Nii algab meie kooli hümn “Tark maja”, mis kümne aastaga on saanud kooliperele armsaks ja südamelähedaseks. Sünnipäevaks kutsusime tänuüritusele hümni viisiautori Toomas Volli ja sõnad kirjutanud Helle Kirsi. Kogu koolipere 487 häält laulsid hümni suure austuse ja rõõmuga. See laul liidab meie õpilasi ja vilistlasi.



Meie kool on eriline.

Loomulikult ei tundu ta sellisena, kui kõmbid esmaspäeva hommikul kooli ja sind ootab ees ajaloo kontrolltöö, kuid muidu oleme õnnega koos, et meil on nii ainulaadne koolimaja.

Esiteks on meie kool muinsuskaitse all olev ajalooharuldus. Sellist kaunilt eripärast haridusasutust ei ole kuskil Eestimaal.

Loomulikult on mõisakoolid ka ilusad, aga meie kool on õppimise jaoks ehitatud. Kuid seda mõnusat saja-aastast õhkkonda, mis meie koolis on, ei saa miljoni dollari eest ka mitte. Kui meie kool korda tehakse, on lausa uhke öelda, et olen Vanalinna põhikooli vilistlane.

Minu meelest on meie koolis ideaalne õpilaste arv. Tunneme üksteist nimepidi ja kõik on tuttavad näod. Aulas on küll vähe ruumi, aga üheski 2000 õpilasega mammutkoolis ei ole seda kodutunnet, mis meie kooli õpilastel.

Teisalt on meid oluliselt rohkem kui mõnes külakoolis, seega on meil ellu astudes suur sõpruskond.

Eelmisel kevadel õpilaskonverentsi aegu meie kooli külastanud prominent Hannes Võrnogi mainis meie kooli erilist hõngu. Oma kuue kooliaasta jooksul polnud ma sellele kordagi mõelnud. Nüüd tean, et Võrnol oli õigus. Kui keegi korraldaks võistluse “Kõige parema lõhnaga kool”, kindlustaks meie vana armas koolimaja endale nii esikoha kui eriauhinna.

Kui mul on halb tuju ja ma ei taha kooli tulla, pruugib mul vaid oma kooli erilise hõngu ja õhkkonna peale mõelda, ja mul on naeratus näol. Meie kool on varandus, peaksime selle üle uhked olema ja mitte virisema, kuni remont tuleb.

Helen Maria Raadik, 8.a



Mis on laululinnul muret

Kui enamik meie kooli õpilasi puhkab kogu suve, on seltskond lapsi, kelle suvevaheaeg aeg-ajalt algusest ja lõpust pisut kahaneb. Need on koorilapsed, kes enne kooli algust 1. septembri aktuse kava ette valmistavad ja üle aasta pärast kooli lõppu laulupeol osalevad.

Olen koorides laulnud viis aastat, esialgu mudilaskooris ja nüüd lastekooris. Vahel ei viitsi üldse proovi minna, sest päevad on pikad, kurk valus ja kodused tööd tahavad tegemist. Aga kui Siina kutsub, läheme kõik loomulikult kohale.

Siina laulab ette ja meie laulame takka. Ja hiljem on hea meel, et endast selle pisikese viitsimise leidsime.

Siina on muidugi meie dirigent, õpetaja Siina Pau, kes ei arva kunagi, et laulame kuidagimoodi oma laulud ära ja asi korras, vaid ikka väga kvaliteetselt tuleb laulda. Oleme laulnud koolides ja kirikus, laululaval ja kontserdimajas ning andnud alati endast parima, sest Siina on endast parima andnud.

Helo-Liis Soodla, 7.a



“Tagasi kooli” tõi külla kirjanik Kertu Soansi

“Tagasi kooli” raames külastas Vanalinna põhikooli 26 külalisõpetajat: Kerttu Soans, Anu Usta, Kristine Tamm, Holger Tamm, Heli Viedehof, Tambet Tali, Vahur Mäe, Mait Käbin, Cardo Remmel, Kaisa Üpraus, Margit Raudsepp, Vaiko Edur, Ele Jaanimägi, Eili Mesipuu, Peeter Oja, Külli Reinkubjas, Anna-Liisa Sutt, Katrin Uutsalu, Mark Soosaar, Kadri Vaan, Rain Annuste, Anu Mänd, Maarja Talts, Jana Trink, Arvi Sommer, Heli Sommer.

Kerttu Soans andis kooli aulas teise klassi õpilastele lõbusa, aga oma tegude üle järele mõtlema paneva tunni. Ta rääkis lastele, et halvad sõnad lõhnavad halvasti. Kui keegi meist ütleb teisele halvasti, tuleks kohe öelda hea sõna, siis halb lõhn kaob.

Kirjanik rääkis lastesõnadest, sellest, kuidas tekivad kujutluspildid, kuidas kirjanik raamatut kirjutab ja kunstnik joonistab. Lapsed said teada, et tänapäeval on kirjanikul tööriisaks arvuti, mitte pliiats või sulepea.

Laura Maria Tammeleht, 8.a



Noorgiidid tutvustasid vanalinna

Ajalooõpetaja Madis Somelari värskelt koolitatud noorgiidid tutvustasid õpioskuste olümpiaadile kogunenud Eesti osavaimatele kuuendikele Pärnu ajaloolisi pärle.

Sügisese koolivaheaja esimestel päevadel võõrustas meie kool õpioskuste olümpiaadile tulnud viieliikmelisi võistkondi koos juhendajatega.

Teisel päeval, kui õpilastel oli vaba aega, et kohalikud õpetajad saaksid võistlustööd ära hinnata, said kõik noorgiidide paarid endale kaks kooli. Juhendajad viis Pärnuga tutvuma ajalooõpetaja.

Tegu oli põneva prooviga, kuidas meie kooli ajaloohuvilised õpilased tundmatu seltskonna ees rääkimisega hakkama saavad ja ajakavaga toime tulevad.

Iga giidipaar pidi oma ringkäiku alustama eri kohast, mis tegi ringikõndimise raskemaks. Ometi jõudis osa gruppe peale keskaegsete ehitiste Rüütli tänava kandis tutvuda Lydia Koidula monumendiga või uudistada kesklinna koolide modernset võimlat.

Noorgiidid olid enne tuuri põhjalikult ette valmistunud. Sihtpunktide kohta info otsimise pärast ohverdati nii mõnigi unetund. Töötati läbi palju netilehekülgi ja räägiti mitme Pärnu giidiga, et leida ikka põnevat infot, mitte piirduda kuivade ja igavate faktide ning aastaarvudega.

Külalised jäid rahule ja õpetajad olid oma kasvandike üle uhked.

Helen Maria Raadik, 8.a



Teadmised ei ole omaette eesmärk, see on vahend maailma mõistmisel ja inimeseks kasvamisel.

Looduse mõistmiseks on oluline vahetu kogemine, ise tegemine ja seejuures selle teadasaamise teistele vahendamine. Õuesõppetundide raames kasutatakse ära kooliümbruse parke, Munamäe ning Vallikääru ümbrust.

Talvisel ajal tehakse koostööd loodusmajaga, kus väga head asjatundjad jagavad meelsasti oma teadmisi meie kuuendate ja viiendate klasside õpilastele – lähemalt on uuritud kalu ja samblaid. Loodusmaja korraldatud näitusi käivad külastamas pea kogu kooli õpilased.

Keskkonnaametiga koostöös oleme korraldanud õppekäike parkidesse, veepuhastusjaama, randa, jõe äärde, prügilasse jne. Korraldatud on õppekäike Kabli linnujaama ja RMK keskustesse, ülekoolilisi matkapäevi. Kevadel korraldatakse kahenädalane keskkonnalaager algklassiõpilastele.



On vaja tervet küla, et üks laps üles kasvatada (Aafrika vanasõna)

Kuidas õpetada nii, et õpilane tahaks hommikul sunnita kooli tulla? Et ta tunneks rohkem õppimistuhinat ja koolirõõmu?

Koolivalmidus on saanud tänapäeval uue sisu. Nimelt on koolil vaja valmis olla mis tahes laste õpetamiseks.

Vanalinna põhikool lähtub õpetamisel kaasava hariduse põhimõttest. Juhindume sellest, et kõik on erinevad. Oleme loonud tingimused igale õpilasele võimetekohaseks õppimiseks ja arenguks.

Peame oluliseks välja selgitada juba 1. klassis lapse vajadused ja arvestada neid edasises õppimisprotsessis. See aitab ennetada edutust ja käitumisraskusi, mis enamasti õpiraskustega kaasnevad.

Hariduslike erivajadustega õpilastega töötamiseks on meil tugisüsteem ja mõistvad ning motiveeritud õpetajad, kes on valmis uuteks väljakutseteks klassis.

“Edu tuleb mõõta mitte niivõrd kohaga, mille oled elus saavutanud, kui raskustega, mida oled edasi jõuda püüdes ületanud.” (Booker T. Washington)



Kes meist poleks unistanud olla keegi teine

Just sellised unistused võib teoks teha meie koolis tegutsevates näiteringides. Nii lõbus on ju vahel olla sabaga või kõrvadega …

Mitu korda aastas toome koolilavale näidendeid ja mängime neid nii kaasõpilastele, lapsevanematele kui näiteks lasteaialastele, kes meile kooli külla tulevad. Edukalt on osaletud konkurssidel, eelmisel aastal esindasime Pärnu linna üleriigilisel draamafestivalil.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles