/nginx/o/2011/02/12/514791t1h9344.jpg)
Neljapäeval ja reedel toimus Pärnu spaa- ja konverentsihotellis Strand Farm Plant Eesti korraldatud põllumajanduskonverents, mille fookuses olid põllumeeste jaoks olulised teemad.
Pärnus pidas konverentsi 400 põllumeest
:format(webp)/nginx/o/2016/01/26/4905989t1h9e4e.jpg)
12. veebruar 2011, 11:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Meie eesmärk oli kutsuda suurele lavale esinema oma ala eksperte ja rääkida peale põllumajanduse üldinimlikel teemadel,“ kommenteeris Farm Plant Eesti (FPE) juhatuse esimees Jyrki Virtanen, kelle teatel registreerus konverentsile koguni 400 osalejat esialgu oodatud 150 asemel.
Tema kinnitusel välditi konverentsil spetsiifilisi teemasid ja müügitööd.
Konverentsi avaettekande teemal „Kolme aasta ilmaennustus Euroopa põllumajanduses. Mis juhtub pärast aastat 2013“ tegi Eesti Vabariigi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
„Põllumajandusminister rääkis eelkõige otsetoetustest,“ nentis FPE turundusdirektor Aira Tammemäe. „Eesti on siiani toetanud kolmekihilist mudelit: baasmakse, mis tähendaks üleeuroopaliselt ühetaolist toetusmäära kogu põllumajandusmaale, lisamakse nõutust kõrgemate keskkonnaalaste standardite täitmise eest ja ebasoodsamate looduslike tingimustega piirkondadele täiendav makse. Ministri kinnitusel ei ole Eesti põllumeestel põhjust muretseda ka pärast 2013. aastat, sest toetused ei kao ja tulevikus on suund ühtlustada toetuste taset ning pöörata enam tähelepanu põllumajandusliku tootmise toetamisele.“
Teistes ettekannetes räägiti Tammemäe sõnade järgi viljabörsil toimuvast, põllumajanduse finantseerimisest Eestis tegutsevate pankade abil ja AS Tere tulevikust Eesti piimaturul. Konverentsipäeva lõpetas Jüri Ennet ettekandega Eesti meeste vaimsest tervisest.
„Teravilja hindade tõusutuules soovitasid laval dialoogi pidanud Indrek Aigro Copenhagen Merchantsist ja Eesti viljakasvataja Olav Kreen, et põllumeestel on mõistlik riskide maandamiseks fikseerida praegusel kõrgel hinnatasemel mingi osa sügissaagist, et katta vilja kasvatamise kulud,“ meenutas Tammemäe.
DnB Nord äriklientide osakonna juht Ivar Kõllo rääkis põllumeestele põllumajandusettevõtete finantseerimisest ja mõistlikest ning ebamõistlikest investeeringutest.
„Finantsraskused tulevad siis, kui kasvuootuses on tehtud liiga suuri investeeringuid,“ kirjeldas Kõllo. „Eelmisel aastal ikaldusid mitmes Eesti piirkonnas saagid ja seetõttu tekkisid makseraskused. Eriti hulluks läheb olukord siis, kui lühiajaliste laenudega püütakse täita pikaajalisi maksekohustusi.“