Siinmaa maja restaureeritud mööbel osutus butafooriaks

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rüütli 1a köögimööbel enne teisaldamist.
Rüütli 1a köögimööbel enne teisaldamist. Foto: Ants Liigus

Muinsuskaitseameti eksperthinnang Pärnu kuulsaima funktsionalistliku villa Rüütli 1a mööbli ennistamisele on hävitav, võrreldes üleriigilise kiitusega, mis sai osaks vast renoveeritud majale 2006. aastal.

Muinsuskaitseameti arhitektuurimälestiste peainspektor Thea Laidvere ja nõunik Viljar Vissel tuvastasid, et Siinmaa villa originaalmööblit pole restaureeritud nõuetekohaselt ja vanade jooniste järgi taastatud uus mööbel on ehitatud halvasti.

Paraku ei saanud eksperdid suuremat osa mööblist Siinmaa villas hinnata loomulikus asukohas, sest omanik oli koos majaga muinsuskaitse alla võetud mööbli teisaldanud. Ühtlasi tuli just seinte varjust välja tõstetud mööblil nähtavale rida restaureerimisvigu, mis muidu jäid pilgu eest varju.

“Mitterahuldav restaureerimiskvaliteet takistab väärtusliku mööbli sihtotstarbelist kasutamist ja eksponeerimist esialgsel kujul,” öeldakse muinsuskaitseametnike hinnangus.

Maja restaureerimist hinnati kõrgelt

Pärnu linnavalitsus ja muinsuskaitse tähistasid kauaaegse Pärnu linnaarhitekti Olev Siinmaa 125. sünniaastapäeva konverentsi ja külaskäiguga Siinmaa 1930–1933 projekteeritud ja ehitatud funktsionalistlikku eramusse Rüütli 1a 2006. aastal.

Linnavalitsus andis vast uuendatud eramu tollasele omanikule Toomas Truuverdile, renoveerimist juhatanud Aado Talimaale ja töid kureerinud kunstiakadeemia professorile Mart Kalmule üle tänukirjad. Samal aastal sai professor Kalm kultuurkapitali preemia Siinmaa villa taastamise juhendamise eest.

Villa seisis pärast uuenduskuuri läbimist peaasjalikult tühjana, kuni sattus pankrotipessa, kust selle 2009. aastal ostis osaühing Refeus, mille omanikuks Irina Kolmkant.

“Meile oli see maja juba ammu meeldima hakanud,” rääkis Irina Kolmkandi Pärnus elav tütar Annika Kolmkant. “Kui saime teada, et maja on müügis, ostsime selle pikemalt mõtlemata.”

Süüdistatud vandalismis

Kõnealune funktsionalistlik villa on muinsuskaitse alla võetud koos nõukogude ajal imekombel säilinud ja nüüd restaureeritud mööbliga. Sealjuures on Kalm juba 1997. aastast hoone tollastele ja tulevastele omanikele ette kirjutanud, et kaitse alla on võetud maja ruumijaotus ja originaalmööbel tuleb säilitada ettenähtud kohal.

Nõukogude ajal kõrgeid linnaametnikke ja riigiasutusi majutanud villas polnud siiski kogu 1930ndatest pärinev mööbel säilinud. Väike osa sisustusest oli villa 2006. aastal lõppenud renoveerimise käigus ehitatud uus mööbel.

Õnnetuseks ei osanud Kolmkant koos majaga ostetud vana mööblit väärtustada samaväärselt professor Kalmuga, kes on hinnatud kui Siinmaa loomingu asjatundja.

Kolmkant lasi suurema osa vanast mööblist oma kohalt tõsta, et see edaspidi juba 21. sajandi funktsionalistlikus stiilis originaalmööbliga asendada.

Mullu varasügisel sattus sellele pooljuhuslikult peale muinsuskaitse Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent. Puhkes skandaal.

“Ma jään harva sõnatuks, aga kui ma Siinmaa villas toimunu avastasin, see juhtus,” nentis vaneminspektor tagantjärele. “Suvel tehti muinsuskaitseametiga kooskõlastatult Rüütli 1a välisseinte remonti, mingiks siseremondiks pole meilt keegi luba küsinud.”

Samal ajal kinnitas Rent, et on omanikuga saavutanud hea kontakti. Kolmkant väitis, et hoone mööbel on kehvalt ennistatud ja maja halvasti hooldatud. Majja oli tunginud niiskus, ruumides valitses kopituslehk ning levis hallitus.

“See võis nii olla, kuid ei anna omanikule õigust muinsust lõhkuma ega ümber ehitama hakata,” märkis Rent mullu septembris Pärnu Postimehele.

Õnneks ei olnud omanik mööblit tükkidena majast välja kandnud, vaid teisaldanud lõviosa nii vanast kui hiljem jooniste järgi ehitatud uuest mööblist tervena ning hoiab seda abiruumides kuivas ruumis luku taga.

“Mööbel oli tõesti ääretult vilets, mõni sahtel kiilus kinni või jooksis sulgemisel kappide sisemusse, lähemal vaatlemisel polnud mööbel üldse ehitatud korralikult, mõni kapp oli seest värvitudki just nii sügavalt, kui maalri käsi ulatas,” kirjeldas Annika Kolmkant. “Selle mööbli keskel me ei tahtnud ega ausalt öeldes oleks saanudki elada.”

Jutt ei ole riidekapist, raamaturiiulist ega söögilauast, vaid terve kahekorruselise villa ühtses stiilis kujundatud interjöörist.

Kolmkantidele heideti ette vandalismi, eriti teravalt on nende tegu kritiseerinud vahepeal professorist akadeemikuks valitud Mart Kalm. “Mind vihastab eriti just see, et omanik sihilikult hävitas mälestist ja varjas, et ta teadis väga hästi, et rikub jämedalt muinsuskaitseseadust,” sõnas Kalm.

Trahv ja ekspertiis

Muinsuskaitseamet trahvis Rüütli 1a omanikku tänavu jaanuaris 383.47 euroga kaitsealuse villa mööbli rikkumise eest.

Aga enne seda olid muinsuskaitseametnikud Laidvere ja Vissel teinud majas ekspertiisi, mis seab kahtluse alla Siinmaa mööbli restaureerimise kvaliteedi ja näitab kogu lugu sootuks uues valguses.

Ekspertiisiakt hindab 28 interjöörielemendist ebakvaliteetselt taastatuks viis: esimesel korrusel puhvetkapi, sööginiši seinariiulid ja elutoa klaasustega riiulkapi ning teisel korrusel magamistoakapid ja sama toa riiulid. Peale selle heidab ekspertiis restaureerijatele ette 1930. aastate mööbli ennistamiseks valitud valesid materjale ja töövõtteid: kasutatud on nüüdisaegseid ehituskeemiatooteid, nagu silikooni ja makrofleksi.

Tagatipuks on mööbli originaaltapid paljudel juhtudel kinnitatud kruvidega, mitte liimitud, ja kasutatud nurkraudu mööbliosade kinnikruvimiseks.

“Vannitoa seinad olid restaureeritud kipsplaadiga,” tõi Annika Kolmkant näite majagi taastamisest. “Ja sedavõrd halvasti, et segisti murdus seina küljest lahti.”

Loo lõpp nihkub märtsikuusse

Muinsuskaitse poolt on õhus nõudmine, et Rüütli 1a omanik peab majast teisaldatud mööbli hoones oma kohale panema. Samal ajal tunnistavad ametnikud, et see oleks mõttetu, kui mööblit pole uuesti restaureeritud. Kes seda peaks tegema?

Muinsuskaitse arhitektuuriväärtuste peaspetsialist Laidvere tunnistas, et olukord Siinmaa villas on kujunenud keeruliseks nii muinsuskaitseseaduse seisukohast kui puhtinimlikus mõttes, kuna Kolmkandid on kahtlemata majja hulga raha investeerinud, aga ka valmis koostööks oma viga parandama määral, mis on reaalne.

“Ootame, kuni omanik Irina Kolmkant jõuab tagasi pikemalt välisreisilt,” sõnas Laidvere. “Ta on lubanud Eestis tagasi olla märtsi keskpaigas. Eks me siis hakka otsima mingisugust lahendust, kompromissi, kui soovite.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles