Kabli külaselts hoiab jaala valmimisel silma peal

Jaala on 1860. aastatest tuntud ja 1920. aastateni kasutatud purjelaevatüüp Ruhnust. Kõrge vööriga ligi kümne meetri pikkune ja kolme meetri laiune alus eristus ülejäänutest ahtripoolse mastiga, mis seisis laeva keskel ja oli tahapoole kaldu.

Koduranna kuulsate purjelaevade omanike ja meistrite mälestuseks lasebki MTÜ Kabli Külaselts ehitada jaala, ettevõtmine maksab ligi miljon krooni ehk 64 000 eurot. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) toetas rahvusliku purjelaevanduse tähtsündmusele pühendatud projekti 987 480 krooniga, peale selle on seltsi omaosalus 99 720 krooni ehk 6375 eurot.

Ehitab Tartu OÜ Vana Maja, laevameister on Mart Vernik.

Ligi 150 purjelaeva

Tartu lodjakojas valmiva jaala kohta rääkis OÜ Vana Maja juhatuse liige Andres Uus, et plangutus on tehtud ja alanud kaarte panek.

“Joonistega muret ei olnud, Haapsalus on jaala olemas, MTÜ Vikani tehtud, ja kui on näidis ees, siis midagi ületamatut ei ole,” kinnitas Uus.

Uusi sõnutsi on jaala emapuu – ligi üheksa meetri pikkune mänd – toodud Räpina metsast ja kõrgem, ahtripoolne mast tuleb 11meetrisest sirgest puust. “Jaanipäevaks tahame jaala valmis saada ja Kablisse tuua,” kostis ta.

Eesti purjelaevanduse möödanikku viiv üritus toimub suve südames juulis ja tipneb jaala õnnistamise, rooliratta ja laevakella üleandmise, mälestusplaatide avamisega. Kablis veeti ellingutelt esimesena 1861. aastal vette Mats Granti 200tonnise kandejõuga kaljas Markus. Järgnevatel aastatel lasti sealt rannast lainetele tööd tegema ja kodukandile kuulsust ning rikkust tooma ligi 150 purjelaeva.

Ettevõtmise üks algatajaid Maret Salak MTÜ Kabli Külaseltsist mainis, et ta ei pärine kuulsate kaptenreederite sugupuust, aga tema juured hargnevad sealt rannast, kus vanavanaisa oli rannakalur ja vanaonu seilas merd “raudsetel” laevadel.

“Laeva ehitamine, ilmestamaks rannarahva elu ja tegemisi, tekitab nagu iga teinegi ettevõtmine mitmesuguseid arvamusi,” nentis Salak. “Pessimistlikumad arvavad, et aeg on täiesti vale, raha on vähe ja palju otstarbekam oleks seda mingil muul moel kui “paadi” ehitamiseks kulutada. Aga me poleks ju rannarahvas, kui veidi teineteise ettevõtmisi ei kritiseeriks, selle asemel et otsida lahendusi ja võimalusi oma ideede elluviimiseks.”

Muuseumpark täieneb

Kabli küla logol on ehitatava purjelaeva kujutis, rannikul aga arhitekt Eero Jürgensoni kujundatud mälestusmärk esimese siin rannas ehitatud purjeka auks ning maakohta ilmestavad kaptenreederite aegsed uhked puitelamud nagu vabaõhumuuseumis.

“Enamik Kabli rahvast, suveelanikest ja ümberkaudsete külade inimestest pooldab ja toetab purjelaeva projekti nii moraalselt kui võimaluste piires finantsiliselt ja mõistab, et me ei ela ainult tänases päevas, et oli veel eilne ja tuleb ka homne,” märkis Salak.

Kabli naaberkülast Treimanist pärit Salaku jutu järgi oleneb see, milliseks me kasvame ja kes meist saavad, suuresti kodust ja ümbruskonnast.

“Meis kõigis on tükike vanavanematelt ja vanematelt päritud elutarkust ja -kogemust, visadust, mis kogutud ja tallele pandud just neidsamu purjelaevu ehitades, merd sõites ja kala püüdes,” arutles ta.

“Sellesama elutarkuse anname edasi lastele ja nemad oma lastele. Sellepärast ongi väga oluline väärtustada kodukandi ajaloolist eluolu ning traditsioone, tehes seda võimalusel silmaga nähtavalt ja käega katsutavalt,” ütles Salak.

Külaseltsi plaanide järgi kõneldakse aastapäevaüritusel Eesti purjelaevanduse ajaloost, koostatakse teemanäitused, kõnelevad oma ala asjatundjad ja ajaloolased.

“Kui ilusad ilmad tulevad, tuuakse jaala Kablisse, lõppehitus ja purjede panek tuleb siin,” rääkis külaseltsi liige Malle Alunurm, raamatu “Kabli läbi ajaloo” autor ja kohaliku elu tunnustatud edendaja.

Märts on käes, paari-kolme kuu pärast jõuab jaala oma päriskoju Kablisse, kuid projekti suurrahastaja PRIA hoiab sellel ettevõtmisel silma peal. PRIA maaelu investeeringutoetuste büroo juhtivspetsialist Bella Štenov ütles, et neil on kohustus enne toetuse lõplikku väljamaksmist kohapeal kontrollida, kas investeeringuobjekt on olemas ja selline, nagu seda taotluses kirjeldati ehk sihipärases kasutuses.

MTÜ Kabli Külaseltsi taotluse ehitada museoloogiaparki eksponaatlaev kiitis heaks maavalitsuse projektide hindamise komisjon enne, kui see PRIAsse jõudis.

Štenovi sõnutsi kirjeldas selts taotluse avalduses investeeringuobjekti, lähtudes sellest, et ajalooliste jooniste järgi valminud laev kui muuseumpargi peaeksponaat hakkab seisma Kabli seltsimaja tagusel platsil purjelaevade ehitamise paigas, kus huvilised saavad alust külastada.

Külaselts on Häädemeeste vallavalitsusega sõlminud purjelaeva paigutamise kohta platsile avaliku kasutuse eelkokkuleppe, jaala jääb nagu muuseumparkki maaüksusele, mis on antud seltsi kasutusse 15 aastaks.

Selle kohta, kuidas maismaapurjekas Liivi lahe lainetele loksuma saada, märkis Štenov, et kui külaseltsil on kavas laeva eksponeerimise asukohta muuta, tuleks PRIA-le esitada sellekohane taotlus.



Jaala

* Jaala on laevatüüp Ruhnu saarelt, alus oli kõrge vööriga, pikkust ligi kümme ja laiust kolm meetrit.

* Ahtripoolne kõrgem mast seisis laeva keskel ja oli tahapoole kaldu, vöörimast otse.

* Vöörimastil olid fokkpuri ja priipuri, vajadusel oli alusel topsel.

* Suuremalt osalt ei olnud jaala tekiga kaetud, vöör oli osaliselt kaetud ja mõni tekilaud mõlemal pool veidi kaarjat ruhvikatust.

* Vöörialune ruum oli väike ja istumiseks paraja kõrgusega.

* Jaaladega käidi hülgepüügil Ruhnust kaugemal, purjetati Riiga, Tallinna ja Kuressaarde oma kaupa müüma ning sõideti isegi Helsingisse ja Stockholmi.

* Jaalasid hakati ehitama 1860. aastatel, nende aeg lõppes 1920. aastatel, kui hakati ehitama suuremaid laevu. Säilinud ei ole ühtegi jaalat.

Andmed: Pärnu Postimees