/nginx/o/2011/02/28/528053t1h7893.jpg)
Märts kevadilma kaasa ei too. Miinuskraadid hakkavad küll homsest kahanema, kuid külma ja lund jagub nii elukutseliste ilmaennustajate kui hobi korras ilmavaatlejate kinnitusel veel küllaga.
Talv venib veel pikalt
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
1. märts 2011, 10:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) ning Venemaa Gismeteo koduleht näitasid eile, et märtsi tulles kahanevad miinuskraadid valdavalt ühekohaliseks ja päeval on isegi plusskraade loota.
Koonga vallas Lõpel elav ilmavaatleja Ilmar Tiismaa tõdes, et talv jätkub märtsis ja kevadiselt sooje perioode tasub oodata alles kuu lõpus. “Ega talv märtsi tulekuga lõpe ja mis puutub sademeid, siis kardan, et saabuvad madalrõhkkonnad toovad veel kõvasti lund ja lörtsi,” rääkis mees.
Üleujutusi napilt
Jutte, et kevad tulekuga ei kiirusta, on Tiismaa kõrvu jõudnud lõunanaabrite juurestki. “Mul on Lätis sugulased ja neilt olen kuulnud, mida sealsed ilmatargad ennustavad,” rääkis ta. “Need arvates kestab poole märtsini kindlasti veel talv. See lätlaste prognoos ühtib ameeriklaste arvamusega, kes samuti ennustasid Põhja-Euroopasse pikka talve.”
Mullu märtsi keskel mõõtis Tiismaa oma koduaias lume paksuseks 60 sentimeetrit. Praegu on seal maas poole meetri jagu lund. “Lumi sulab sel aastal ehk kiiremini kui mullu, sest maa on enamikus kohtades külmumata,” pakkus ta. “Võib loota, et üleujutusi tuleb vaid madalamates kohtades.”
Tartu ülikooli teadlase Marko Kaasiku atmosfääri dünaamika mudelist lähtuv ilmaprognoos ei lohuta samuti kevadeootajaid, sest lubab keskmisest pilvisemat ja sajusemat märtsi. Lörtsised sulailmad vahelduvad mõõdukate külmalainetega ja lumikate saab lisa. Arvatavasti hakkab lumi sulama alles märtsi viimasel dekaadil. Seevastu aprill peaks Kaasiku prognoosi kohaselt tulema soojem, eriti kuu teine pool.
Vanarahva tarkus
Rahvatarkus ütleb, et kui veebruaris on sula, tuleb märts külm. Tänavu oligi veebruari algul viis sulapäeva. Veel on vanarahvas tähele pannud, et külmale veebruarile järgneb külm kevad ja madisepäeval (24. veebruaril) on veel pool lund taevas.
Tiismaa kaustikustest, kus aastakümnete jooksul kirjapandud ilmaandmed, nähtub, et aastad pole vennad. Näiteks jõudis 1995. aastal lõoke Pärnumaale 23. ja kuldnokk 26. veebruaril.
“Lumikelluke on mul maja juures õitsema läinud 4. veebruaril 2008. aastal ja aastaid, mil küünlakuul lumikellukesed õide puhkenud, on viimasel paarikümnel aastal olnud veel,” rääkis ilmavaatleja. “Kõige hiljem on lumikellukesed mu aias õide puhkenud mullu – 1. aprillil.”