/nginx/o/2011/03/03/529991t1h870b.jpg)
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) lõpetas märtsist jahiteenuse pakkumise enda hallatavatel jahimaadel, kuus jahipiirkonda antakse edaspidi rendile avalike enampakkumiste korras.
RMK lõpetab jahiteenuse pakkumise
/nginx/o/2016/02/01/4957079t1hd965.jpg)
4. märts 2011, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku puudutab muudatus nelja protsenti riigi jahimaadest ehk ligi 150 000 hektarit.
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase selgituse järgi ei suuda jahimajandus seniselt korraldatuna ennast ära majandada ja riigil pole põhjust jahituristidele teenuse osutamise eest peale maksta.
“Edaspidi anname RMK jahipiirkonnad jahimeestele kasutamiseks avalike enampakkumiste korras. Jahipiirkondadest moodustatakse looduslikes piirides väiksemad jahialad ning huvilistel on võimalik konkureerida üheaastaste jahipidamis- ja ulukihooldetööde lepingute saamiseks,” sõnas Kallas.
RMK leping jahimehega
Sellist jahipidamise korraldamist on kahel aastal RMK Kilingi-Nõmme ja Anguse jahialal juba katsetatud. Kilingi-Nõmmes pandi mullu enampakkumisele kolm jahialapaketti ja säärane avalik pakkumine osutus RMK jahimajanduse osakonna juhataja Kalev Männiste hinnangul igati edukaks.
Jahialade rentimisel tekivad jahimehe ja RMK vahelise lepinguga jahipidajale kindlad õigused ja kohustused. RMK tahaks pakkumistega tekitada avaliku jahiloaturu Eestis jahipidamise õigusega küttidele.
„Pakkumistulemused annavad adekvaatse pildi jahimeeste vajadustest ja võimalustest riigimaad tasu eest jahipidamiseks kasutada,“ arvas Männiste. “Jahipiirkondade rendileandmisel kaasneb ulukite küttimise loaga kohustus küttida jahialalt suurulukite kõrval väikekiskjaid ja kopraid, samuti ulukihooldetööde ja lisasöötmise kohustus. Seega on ka edaspidi tagatud jahikorralduskavast tulenevate kohustuste täitmine.”
“Meie eesmärk on looduse liigirikkuse ning rohkearvuliste ulukipopulatsioonide säilimine, tagades samal ajal ülemääraste metsakahjustuste ärahoidmise metsade uuendamisel ja kasvatamisel,” täiendas Kallas.
Selleks, et metsakasvatajate ja jahimeeste vahel tekiks sellekohane ühine arusaamine, on Eesti jahimeeste selts ja RMK moodustanud spetsiaalse töörühma.
“Loodame välja töötada lepingu, mis sõlmitakse RMK ja riigimaa jahindusliku kasutaja vahel ja mis kaitseks mõlema poole huvisid,” märkis Kallas.
Avalikud enampakkumised jahimaade rentimiseks kuulutatakse välja ja loodetakse lõpuni viia enne jahihooaja algust 1. juunil.
Jahimajade tulevik lahtine
Jahiteenuse muudatus RMK töökorralduses jõustus käesoleva jahihooaja lõppemisega küünlakuu viimasel päeval. Seoses sellega kaotatakse lähiajal 14 jahimajanduse tegevusvaldkonna töökohta. Kolmele inimesele pakutakse uut tööd RMKs, 11 jahimajanduse töötajat on RMK aga sunnitud koondama.
Männiste ütlust mööda töötab RMK-l Pärnu maakonnas jahinduse alal praegu kuus inimest. “Kas neist mõni kuulub nende kolme hulka, kellele saame pakkuda tööd mõnes muus asutuse osakonnas, ei saa täna veel öelda, sest läbirääkimised personalivaliku üle alles käivad,” selgitas Männiste.
RMK jahindustegevus lähtub edaspidi eelkõige maaomaniku ning metsakasvataja huvidest. Jahinduse eest vastutab RMK metsahalduse valdkond ja igas metskonnas esindab RMK jahindushuve metsaülem.
Mis saab maakonna kahest – Pootsi ja Lodja jahimajast, pole veel teada.
“Lodja ja Pootsi jahimajade RMK-poolne jahinduslik rakendus langeb ära, hoonete edaspidised funktsioonid selguvad paari kuu pärast. Püüame neile leida sobiva lahenduse,” lubas Männiste.
Kõik muudatused RMK jahimajanduses lähtuvad asutuse arengukavast aastateks 2009–2012, mis näeb ette kahjumlike jahipiirkondade majandamisest loobumist ja jahialade piiride korrigeerimist.