Turbatootja aitab inimeste toidulauda katta

Ettevõtte Eesti juhi Jüri Tiidermanni tõdemust toetavad Greenworldi siinse tehase üleskihutavad tootmismahud.

Kui mullu kasvas professionaalidele mõeldud valmissegude maht pea poole võrra ehk 35 000 kantmeetrilt 65 000ni, siis käesolevaks aastaks prognoosib Tiidermann 100 000 kantmeetri ületamist.

1996. aastast Nurme külas tegutsenud tehas moodustab osa Greenworldi kontsernist ja grupi Sauga tehas on kontserni ülejäänud tehaste tooraine (turba) baas.

“Me proovime turbamüügi oma kontsernist väljapoole minimeerida nii palju kui võimalik, see on vastupidine pea kõigile teistele turbaettevõtetele. Tahaksime keskenduda pigem valmistoodangule,” rääkis Tiidermann.

Greenworld Eesti mullune käive oli 84 miljonit krooni, tehase rentaablus seejuures ligemale 20 protsenti.

Turvas hobiks ja aiandisse

Kontserni lõpptoodangust moodustavad 90 protsenti hobiaednikele valmistatavad turbasegud, neist omakorda enamik on mõeldud lilledele.

“Selle mahu annavad meie grupis 11 tehast, mis peale Eesti asuvad Tšehhis, Saksamaal, Prantsusmaal, Kanadas ja USAs. Substraaditehaste kõrval kuuluvad kontserni kaks kiletehast, kuna mulla pakendamiseks vajaliku kile toodab kontsern endale ise, ning vedelväetise vabrik Saksamaal.

Mis on aga meil ülejäänutest teisiti: meil kasvab hobiaianduse turbamuldade kõrval jõudsalt professionaalidele mõeldud substraatide ehk alussegude maht. Suuraianditele turbamulla tootmine on mulle endale väga südamelähedane teema, hakkasin seda siin Saugas nelja aasta eest arendama,” avaldas Tiidermann.

Substraatide tootmist lükkab tagant Maa üha kasvav rahvastik.

Aiandid kasvatavad aastas keskmiselt 14–15 miljonit taime. Praegu näitab taimeturg, eelkõige näiteks tomati- ja salatitaimede oma, kogu maailmas viie- kuni seitsmeprotsendist tõusu. Seda ajal, kui Maal elab umbes kuus miljardit inimest.

Hoopis teine on olukord ja toiduvajadus aastaks 2020, kui prognooside järgi on elanike arv suurenenud 2,5 miljardi inimese võrra.

“Kui hobiaianduses on ostjale kõige olulisem mullapakendi värv, siis proffide aiaturbamulla puhul on esmatähtis segu kvaliteet, selle keemilised ja füüsikalised näitajad, sest seda kasutatakse vilja- ja söögitaimede masstootmises,” resümeeris Tiidermann.

Seega on turba- ja mullaturul kasvava nõudluse tõttu laienemisolud igati soodsad. “Kui midagi radikaalset ei juhtu, võib arvata, et head tingimused jäävad püsima kaheks-kolmeks aastaks, “ pakkus Tiidermann.

Tootlikkuse kasv ja laienemine peaks aga eelkõige tehniliste võimaluste parendamise arvelt tulema. Uusi töökäsi Tiidermann palkama ei tõtta, ometi tuleb seda kasvavate mahtude pärast kaaluda.

Et turbamullad on Tiidermanni sõnutsi suhteliselt odav ja mahuline kaup, on tööjõu kulu tootmises äärmiselt oluline. “Seetõttu ei saa me endale lubada väga palju inimesi juurde võtta. Sama teed on läinud kõik substraadisektori ettevõtted, et vähendavad inimtööjõudu masinate tootlikkuse tõusu arvelt.”

Ettevõtte juhi väitel survestas euro tulek tööandjaid juba olemasoleva personali palku tõstma. Greenworldi Nurme tehases on ametis 40 inimest, kellele suvisel ajal lisandub viis kuni seitse hooajatöölist.

Pigem paremad masinad

Kvalifitseeritud oskustööjõuga on Pärnu mail Tiidermanni meelest läbi aastate keeruline olnud, aga kui väga vaja, küll saab hakkama, usub ta.

“Me oleme praegu (tootmismahtude mõttes, A. V.) pigem piiratud tehnilise võimekuse kui sobiva tööjõu leidmise poolest. Näiteks ei kata meie segusõlme maht enam tehase tootmisvajadusi. Segusõlme võimekus on 160 kantmeetrit segamiskiirust tunnis, aga see oleks vaja tõsta 250 kantmeetrini tunnis. 250 kantmeetrit on hädavajalik, et täita seniseid tellimusi, edaspidisest rääkimata. Seega kavatseme teha investeeringuid seadmetesse, mida tegelikult oleme igal aastal teinud. Viimasel kolmel aastal näiteks kolm kuni viis miljonit krooni aastas,” lausus Tiidermann.

Sel aastal tahetakse muu hulgas üht tootmishoonet 40 meetrit pikendada, et tuua laiendatud üksusesse täiesti uued seadmed.

Iga-aastased investeeringud on hädavajalikud, et püsida turbatoodete turul jätkusuutlikuna. “Näiteks on turbaväljakute ettevalmistamine väga pikaajaline protsess ja kui me siin mingi osa vahele jätame, ei suudaks me seda hiljem tasa teha. Esimese kuivenduskraavi kaevamisest tootmisvalmis väljakuni kulub kolm kuni viis aastat. Ent kõigis ülejäänud tootmislõikudes peab töö samal ajal käima,” selgitas Tiidermann.

Eesti turg on väikesevõitu

Pea 20 riiki toodangut eksportiva Greenworld Eesti peamised ekspordipartnerid on Saksamaa, Tšehhi, Skandinaavia maad, Hispaania, Maroko, Tuneesia, Araabia Ühendemiraadid, Saudi Araabia.

Eesti turule jõuab Greenworldi toodangust napp kuus protsenti. “Eesti turul olemine on loomulikult oluline, aga mahuliselt tühine. Balti riikides on meie põhiturg Läti ja eelkõige Riia. Läti on minu meelest tõesti suureks turbaturuks arenenud ja seda põhjusel, et meie tarnijate ja lõpptarbijate enamik elab linnas või linna lähedal. Maainimene ei lähe iial lilledele poest turbamulda ostma. Riias on aga miljon elanikku ja see peaks selgitama, miks me müüme Lätti rohkem kui Eestisse,” kõneles Tiidermannn.

Logistilisest ja looduslikust aspektist on Pärnu lähiümbrus turbamuldade tootmiseks igati soodne koht.

Pärnu sadama kaudu veetakse välja kolmandik Nurmel valmistatust ja siit lähedalt on hea võtta taimemuldade põhiosist turvastki.

“Lõviosa meie tootearendusest puudutab professionaalide tarbeks tehtud aiaturbamuldasid, sest need segud on väga komplitseerituks muutunud, tooraineid on turba kõrval palju. Näiteks kogu turbamuldades kasutatava savi veame sisse Saksamaalt, kompleksväetised tulevad Kesk-Euroopast. Isegi puukoor pole Eesti päritolu,” kirjeldas Tiidermann.

Ainult turvas on kohalik, pärit 500hektarisest Nurme turbamaardlast.

Tiidermann Greenworldi Nurme tehast Eesti turbaturu liidriks ei pea, ent märgib, et tippu jõudmise sihita poleks mõtet toota. Tehas ise asub kümnehektarisel maalapil, millel Eesti ajaloos pretsedenti loov taust. Tegemist on riigi esimese maatükiga, mis müüdi 1995. aastal välisinvestorile. Maa müügi üle otsustas toonane riigikogu.

Maa, tehaste ja kogu Greenworldi kontserni omanik on aga Eesti Vabariigi aukonsul Baden-Württembergis senaator Helmut Aurenz, kellest aastaid hiljem sai suurim eraannetaja Pärnu haigla ehitamisel.