Pärnus Vee ja Rüütli tänava ristmikul alustasid kopamehed sel nädalal kaevetööd, et jätkata vanalinnas veevärgi ehitamist, kuid kopp ei saanud töötada kahte päevagi, kui järelevalvearheoloog Rünno Vissak töö seiskas.
Kaupmehe maja jäänus katkestas torutöö
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
8. aprill 2011, 08:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Nähtavale tuli vana hoone müürijäänus, mis nõuab arheoloogilisi mõõtmisi ja täpset fikseerimist,” teatas Vissak ja soovitas tööseisaku ning avastatud vana vundamendi kohta lisateavet pärida muinsuskaitseametist.
Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent ütles, et kaevekohas nähtavale ilmunud müürijäänus pole üllatus, kuna vanadelt linnaplaanidelt ja isegi säilinud fotode põhjal oli seal 1944. aasta pommitamiseni seisnud hoone asukoht teada.
Ometi olid torutööd Vee tänaval projekteeritud ja hiljem muinsuskaitsega kooskõlastatud selliselt, et seal seisnud, kunagi kaupmees Schmidti perele kuulunud elamu müürijäänus kopale ette jäi.
Tegu on mõnekümnesentimeetrise veaga.
“Müüri asukoht tuleb nüüd täpselt fikseerida,” sõnas Rent. “Vee tänav on pärast Teist maailmasõda Pika ja Kuninga tänava vahelisel lõigul varasemast hoopis laiemaks ehitatud. See, kes tahab näha, kust Vee tänava merepoolne piir vanasti kulges, võiks vaadata, kus asub tänav praegu Postipoisi ees. Hilisem nihe mere poole on silmanähtav.”
Rent ei osanud veel täpselt öelda, kui mitu päeva torutööd Rüütli–Vee ristmikul seisavad, küll ütles ta, et muinsuskaitse on ilmselt nõus müüri osalise lammutamisega.
Ajaga võidu
Torutöid teeb kesklinnas AS Terrat, mille projektijuht Ard-Kristian Kakko ütles, et töögraafik Pärnu vanalinnas on pingeline arheoloogiast tingitud seisakutetagi, kuna 16. juunist 15. augustini niikuinii kesklinnas kaevetöid teha ei tohi.
Sellel ajavahemikul on Pärnus avatud ametlik suvehooaeg ja kuurortlinn tulvil suvekülalisi, mistõttu liikluskoormus on linnasüdames eriti suur.
“Oleme arvestanud, et arheoloogia vajadustest tingitud tööseisakuid tuleb vanalinnas ette, neid tuli mullu ja tuleb tänavugi,” soostus Kakko endale ebameeldiva olukorraga Vee tänaval, nimetades ajaloole lõivu maksmist x-faktoriks, mida ette näha ei oska, kuid millega tuleb tal arvestada.
Vee- ja kanalisatsioonivärgi tellija AS Pärnu Vee juhataja Garri Suuk resümeeris, et tööde tähtaeg, 16. juuni jääb Terratile Vee tänaval püsima, kuid möönis võimalust, et kui sunnitud seisakud muutuvad väga tihedaks ja kujunevad pikaks, ei jää üle muud, kui suvehooaja hakul kaevikud kinni ajada, tänavad taastada ja sügisel jätkata sealt, kus pooleli jäi. “Selline on reaalsus, midagi pole teha,” tõdes Suuk.
Ajalugu on tähtis
Arheoloogilise järelevalve all tuleb maad kaevata vanalinnas Ringi tänava ja jõe vahelisel alal, kusjuures kaevamiste käigus on tänu torutöödele või hoonete vundamentide rajamisele hiljaaegu päevavalgele tulnud huvitavaid leide. Näiteks üks vanadest linnavärava asukohtadest Pärnu muuseumi ehitusel Aida tänaval ja ründekindlustuste jäänused Pühavaimu ja Lõuna tänava nurgal. Pärnu Keskuse ehitamise ajal kaevati lahti keskaegse Valge torni säilinud keldrikorrus, mis nüüd on kividega markeeritud Port Artur 1 taga väljakul.
“Kahjuks ei ole kõik Pärnu arheoloogiliste uuringute aruanded veel digitaliseeritud, kuid nendega saab tutvuda muinsuskaitseameti arhiivis Tallinnas Pikk 2,” ütles Rent.