Tartu ärimehed Raivo Rand, Aivar Tuulberg ja Urmas Uustal eksponeerivad Pärnu Rannahotelli kõrval sissevajunud katusega hoonet, et linnalt võimalikult soodsamat planeeringut välja kaubelda.
Pärnu ranna väljanägemine sõltub Tartu firmast
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
27. aprill 2011, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud sajandi kuuekümnendatel aastatel ehitati Rannahotelli kõrvale ühekorruseline raviplaaži hoone, mida juba ammu ei kasutata. 2000. aasta oktoobris müüs ametiühingute keskliit vallasvarana seisva hoone miljoni krooni eest Marcel Vichmanni aktsiaseltsile Balterex Oil.
Maa maksab
Vichmann mõistis, et hoone väärtus on tühine, kuid 11 759 ruutmeetri suurune Pärnu keskranna lähedal seisev maatükk läheb veel hinda. Sama taipas Pärnu toonane abilinnapea Einar Kelder, kes üritas linna ostueesõigust kasutada ja keeldus maa ostueesõigusega erastamisest.
Põhjenduseks tõi linn 1999. aastal kehtestatud detailplaneeringu, mille järgi ei kuulu katastriüksus hoonestamisele ja sellel asuv hoone tuleb lammutada. 2001. aastal vastu võetud Pärnu üldplaneeringu järgi on maaüksuse sihtotstarbeks üldmaa (pargiala).
Linnal ei õnnestunud ostueesõigust kasutada. Nähes, et maad ei saa kiiresti kasumit teenima panna, müüs Vichmann ehitise 2003. aasta 17. septembril Rannale, Tuulbergile ja Uustalile kuuluvale aktsiaseltsile C.H.P.
C.H.P. vaidlustas maa ostueesõigusega erastamata jätmise kohtus. Kohus leidis, et 1999. aasta planeeringu järgi ei pea omanik hoonet lammutama, ja tühistas linnavalitsuse korralduse, millega jäeti maa ostueesõigusega erastamata. Seega pidi linn C.H.P-le maa erastama, iseasi, millises suuruses ja milleks.
2006. aasta 3. juulil tühistas Mart Viisitamme esimene linnavalitsus oma 2001. aasta korralduse, erastades C.H.P-le ostueesõigusega 5953 ruutmeetrit ärimaad. Pea niisama suur maatükk, mis asub hoonest mere pool, jäi pargialana linnale.
Ligi kuu aega varem, 2006. aasta 5. juunil oli linnavalitsus algatanud Ranna pst 7 detailplaneeringu eesmärgiga muuta üldmaa (pargiala) ärimaaks. Kuna 5953 ruutmeetrit erastati ärimaana, seati planeeringut kehtestav volikogu sundseisu: kui rahvaesindajate soov on maad pargina säilitada, tekib vastuolu kinnistusregistri ja planeeringu vahel.
Küsimusele, miks linnavalitsus detailplaneeringu kehtestamist ära ootamata üldmaa ärimaana erastas, jättis tollane planeeringute abilinnapea Mart Alliku lihtsalt vastamata. Et Alliku initsiatiivil vastu võetud korraldus oli mahhinatsioon, näitab seegi, et samal ajal oli majandusosakond sellele alale tellinud mänguväljaku ehitamise eskiisi.
Algas kauplemine selle üle, millise ärihoone Rand, Tuulberg ja Uustal Rannahotelli kõrvale võiksid ehitada. Arutlusel on olnud kaks neljakorruselist postide otsa tõstetud hoonet, millest ühes asuks 120 numbritoaga hotell ning teises konverentsi- ja lõõgastuskeskus. Seejärel uuriti võimalust kitsaste hoonetega kõrgusesse minna ning lõpuks esitati pärnakatele avalikuks aruteluks viiekorruseline vähemalt 200 numbritoaga hotell.
Omanikel pole kuhugi kiiret
“Alla 200 voodi on hotelli pidamine komplitseeritud ja investoril puudub selleks igasugune huvi,” teatas Tuulberg 2009. aasta juulis toimunud detailplaneeringu avalikul arutelul. Kinnistule planeeriti ainult 20 parkimiskohta, enamik külastajate masinaid taheti sokutada lähedusse planeeritud linna avalikku parklasse.
Mark Soosaar ning Kaarli tänava majaomanikud Viktor Siilats ja Enn Veskimägi kirjutasid detailplaneeringule vastuväite. Soosaare sõnul pole Pärnu linnal mingit vajadust kahtlaste erastamistehingute pärast üldplaneeringut muuta.
Jüri Lassilt ekspertarvamuse tellinud Pärnu maavalitsus saatis eelmise linnavalitsuse ajal algatatud detailplaneeringu linnavalitsusse paranduste ja täienduste tegemiseks tagasi.
Maavanem Andres Metsoja allkirja kandvas paberis leitakse, et linnavalitsus peaks põhjalikumalt kaaluma ja motiveerima uue maakasutusotstarbe sobivust Rannaparki ja muinsuskaitseala kaitsevööndisse.
Miks linnavalitsus tahab üldmaast loobuda? Miks just sellise mahuga hoone ehitamine Rannaparki on kohane, tahab maavalitsus teada.
Tõenäoliselt oleks samasuguseid küsimusi esitanud ka eelmine maavanem Toomas Kivimägi, kellest praeguseks on linnapea saanud. Nüüd peab Kivimägi varasemate otsustega arvestama ja üritama päästa, mis veel päästa annab.
Ilmselt valivad arendajad venitamistaktika, lastes sel talvel sisse varisenud katusega hoonel roostetada ja koristades sügisesi lehti alles siis, kui seda tungivalt nõutakse. Nii juhtus aastal 2005 ja 2008 ning tõenäoliselt juhtub tänavugi.
Kuigi linnavalitsus saatis hiljuti C.H.P. juhatuse liikmele Urmas Uustalile järelepärimise ehitise korrastamise ja/või lammutamise kohta, toob see tõenäoliselt kaasa lehtede riisumise, uste sulgemise ja sildid varisemisohtlikkuse kohta. Omanikel pole sooja ega külma, kuidas varemed välja näevad, nemad siin ju ei ela.