Rongiga Pärnust Tallinna poolteise tunniga pole ulme

Nii kinnitasid Pärnu- ja Viljandimaa liinidel sõitjaid vedava AS Edelaraudtee tegevjuht Kalvi Pukka ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Anti Moppel üleeilsel Pärnu maakonna transpordikonverentsil.

Konverentsil oli intrigeeriv pealkiri “Pärnumaa kiirteed Euroopasse – kas tulevik kolkas või tuiksoonel?”. Jutuks olid Pärnu lennujaama, Pärnu-Tallinna rongiliikluse, Rail Balticu ja Via Baltica tulevik.

Briti konsultatsioonifirmalt Aecom tellitud tasuvusanalüüsi vahearuande järgi on neljast võimalikust Rail Balticu trassist kõige mõistlikum rajada rahvusvaheline raudteeühendus Euroopaga otseteed Pärnu kaudu.

Ent variantide seas on ka seni arendatud ühendus Tartu kaudu ja lõplik trassivalik on ikkagi valitsuse tasandil poliitiline otsus.

Kui Rail Balticu teostumiseni võib kuluda mitu aastakümmet, on kohaliku rongiliikluse eksistents ja kiire ühendus Tallinnaga pakilisem küsimus.

Miks Pärnu on viimane

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske tõdes, et raudteedest on juba sõidukiirusele 120 kilomeetrit tunnis rekonstrueeritud Tallinna-Narva suund ning tööd samal eesmärgil käivad Tallinna-Tartu-Valga suunal.

“Arendame teemat, kas ja mil määral on põhjendatud järgmise etapina viia sõit kiirusele 160 kilomeetrit tunnis, ja tõenäoline vastus on see, et lõiguti võib see olla võimalik,” tähendas Priske.

Äsja algas suurremont sõidukiirusele 120 kilomeetrit tunnis Viljandi-Türi lõigul, millest edasi alates Lellest viib pealinna Pärnuga üks raudtee. Seega on pärnumaalastele oluline Pärnu-Lelle lõik jäänud viimaseks.

“Kuna kahjuks on välja kujunenud nii, et raudteetaristu on jagunenud Edelaraudtee ja Eesti Raudtee vahel, Edelaraudteele kuulub Pärnu- ja Viljandimaa suund ja see on eraomandis, on üpris keeruline välja mõelda rahastamisskeeme, et parandada olukorda Viljandi ja Pärnu suunal. Miks Viljandi enne valitud sai – eks sõitjate arvu ja nõudluse järgi,” põhjendas Priske.

Viljandi lõigu jaoks õnnestus saada Euroopa Liidu fondist toetust ja nüüd on suurimaks murelapseks jäänud lõik Pärnu-Lelle, kus on selge vajadus raudtee uuendamiseks. Samal ajal ei kinnita seda senised sõitjate arvud ja näidata liini tasuvust on väga suur väljakutse, selgitas Priske.

Et Pärnu suunal on tegemist umbraudteega, on kaubavedude maht siin imeväike ja valdav on sõitjatevedu.

Esmalt uued rongid

Et praegu kestab sõit Pärnust Tallinna kaks tundi ja 47 minutit, teeb see sõidukiiruseks koos peatumistega umbes 40 kilomeetrit tunnis. Pole ime, et Pärnumaa inimesed eelistavad bussi.

Esimene pöördeline samm olukorra parandamiseks on siiski juba tehtud. Riik kavatseb 2014. aastaks vahetada välja kõik rongid, uued veeremid on võimelised sõitma 160 kilomeetrit tunnis.

Edelaraudtee juhi Kalvi Pukka sõnutsi saaksid rongid praegusel Pärnu-Lelle lõigul sõita kiirusega kuni 70-80 kilomeetrit tunnis, mis oleks ilmselge ressursi raiskamine. Seetõttu on raudtee uuendamine vältimatu ja tuleb ära teha, kinnitasid nii Pukka, Priske kui Moppel.

Moppel märkis, et tegelik otsus kogu Eesti raudtee uuendamiseks on uute rongide soetamise otsusega mingil määral juba tehtud. Praegu vaadatakse üle Euroopa Liidu sisese transpordivõrgustiku TEN-T nimekirja ja Eesti on mustandi lõppvormistamise juures.

“Oleme saavutanud kokkuleppe, et Pärnu-Tallinna lõik saab TEN-T võrgustiku osaks. See loob eelduse aastaiks 2014-2020 eelarvevahendite panemiseks sellesse rekonstrueerimistöösse,” selgitas Moppel.

“Edelaraudtee hakkab valmistama ette dokumentatsiooni Pärnu-Lelle lõigu rekonstrueerimise osas. Me ei saa veel öelda, kas see taotlus võetakse vastu, kuid oleme väga positiivselt häälestatud selles suhtes, et lõik saab korda ja uued rongid võivad sõitma hakata,” kinnitas Moppel.

Uute rongidega oleks võimalik lühendada sõiduaega Pärnu ja Tallinna vahel ilma peatusteta poolteise tunnini ja koos 8-10 peatusega jääks sõiduaeg alla kahe tunni, mis muudaks rongi juba oluliselt konkurentsivõimelisemaks bussi ja auto kõrval.

Pukka läks mõtetega veel kaugemale ja märkis, et raudtee tuleb korda teha mitte kiirusele 120, vaid 160 kilomeetrit tunnis, siis väheneks sõiduaeg Tallinna ja Pärnu vahel ühele tunnile ja 15-30 minutile.

Eksistentsi küsimus

Edelaraudtee tegevjuht märkis, et praegused reisirongid on veerandsada aastat vanad, oma kasutusea piiril ja need tuleks niikuinii vahetada uute vastu. Sama kehtib raudtee kohta.

“Tegelikult see investeering Lelle-Pärnu lõiku ei ole vajalik niivõrd kiiruse enese pärast, vaid selleks, et raudtee eksisteeriks edaspidigi. Oleme ausad, viimased remonditööd on tehtud 30 aastat tagasi,” rõhutas Pukka.

Uutes rongides on kliimaseadmed, ukselävi on peatuse platvormiga samas tasapinnas, mis tagab ligipääsu puudega inimestele. Kiirem sõit võimaldab ühtlasi sagedasemat sõidugraafikut.

Pukka möönis, et praegune graafik kaks korda päevas Tallinna ja Pärnusse pole kahtlemata piisav. Samuti tuleb ühildada rongi ja busside peatumisajad.

Järjeks Tallinna tehnikaülikooli transpordiplaneerimise professori Dago Antovi värvikale näitele nõudluse kohta – kas Pärnu kesklinna uue silla ehitamise vajaduse tõestuseks tuleks enne kokku lugeda inimesed, kes ujuvad üle jõe – tõi Pukka reaalse kogemuse Tartust.

Ettevõte pani 2003.-2004. aastal Tartu ja Tallinna vahet käima vähemate peatustega kiire rongi ja ehkki rongi sõiduaeg oli toona bussist jätkuvalt pikem, tuli juba esimesel aastal liinile juurde 120 000 sõitjat.

“Usun, et sellest 180 000 sõidust, mis meil on Lelle ja Pärnu vahel, saab aastal 2014 juba 500 000 sõitu ja pool sellest saalist teab, kus Pärnu raudteejaam asub,” kostis Pukka.