Vallikäär pakub jalutajale rohkelt avastamisrõõmu

Pärnakatel ja linnakülalistel, kes läinud suvel viimati Vallikääru sattusid, tasub ilusate ilmade tulles sinna uuesti minna. Need, kes Vallikääru pärast uuendamist üldse külastanud pole, on aga paljustki ilma jäänud.

Lapsed mängisid maketil autodega

Mind on alati huvitanud, kuhu Tallinna värava vahele jäävatest ustest pääseb. Kas need on ainult kaunistusteks või pääseb sealtkaudu kuhugi?

Pärnu linnavalitsuse arenguteenistuse juhataja Anneli Lepa sõnutsi jääb uste taha neli ruumi, millest kaks on ligi kolme ja kaks üheksa ruutmeetri suurused. Varem hoidsid koristajad siin oma asju, nüüd võiks mõni kaupmees need kasutusele võtta.

Pärnu REVi renoveeritud Tallinna värav on saanud värske näo. Muinsuskaitseobjekt on korralikult valgustatud, samal ajal ei pea emad enam lapsevankrit munakividest üle pressima, vaid võivad graniitplaatidel kõndida.

“Puidust tee sümboliseerib silda üle vallikraavi,” juhtis linnaaednik Kristiina Kupper tähelepanu vallikraavi endisele asukohale. Tema jutu järgi on vallikraav üle kolme meetri sügav ja kui rekonstrueerimise käigus oleks seda süvendada tahetud, tulnuks allveearheoloogidel uuringuid teha.

“Vallikäär oli muinsuskaitseliselt väga keerukas objekt. Tahtsime enamiku sellest eelmise aasta hansapäevadeks korda teha, kuid nii, et hiljem ei peaks ringi tegema,” selgitas Kupper.

Inimesed on tänapäeva oludega kohandatud muinsuse hästi omaks võtnud. Tallinna värava kõrval asub 1860. aasta Pärnut kujutav makett, kus väärtuslikumad hooned on mudelitena välja ehitatud. Mullu suvel oli seal alati palju uudistajaid, isegi lapsed mängisid 19. sajandi linnatänavatel autodega.

Kohe Tallinna värava juures asub paadisild. Kupperi jutu järgi võiks siin tegutseda paadilaenutus, et inimesed saaksid peale jalutamise vee pealt Vallikääru nautida. Igaks juhuks on paadisilla kõrvale ujumist keelav märk pandud, kuna läinud suvel kiputi siin suplema.

Kopra kuju linnal veel pole

Paadisillast Vallikääru luhale keerava käänaku juurde pannakse paari nädala jooksul kivist kalaskulptuur. Skulptuuri autor on Rait Pärg ja kalur Urmas Margus kinkis selle linnale vallikraavis hukkunud kalade mälestuseks. Kopra kuju pole keegi veel linnale pakkunud.

Kalaskulptuur pole esimene, mis Vallikääru luhta kaunistab. Eelmise sajandi lõpus pandi sinna Endel Kelleri “Neiu harfiga”.

Uuenenud Vallikääru luht on ideaalne koht, kus ujuvalusel kontserte korraldada või teisel pool vallikraavi teatrietendusi mängida. Jalakäijate sillast mere pool asub luigetiik, mida seni küll ükski luik pole omaks võtnud.

Sel suvel üritatakse Vallikääru aasa kasutada nii, et kauplejate telgid vast külvatud murul ei asuks. Telkidele piisab ruumi Ringi tänava ääres ja Tallinna värava lähedal, Kupperi sõnutsi võiks ühe suve lasta murul kosuda.

Kauplemise hõlbustamiseks on puude alla muru kaitseks paigaldatud võrgud ning välja ehitatud elektri-, vee- ja kanalisatsiooniühendused.

Keerukamad Vallikäärus asuvad pingid on Kersti Lootuse disainitud. Tuntud maastikuarhitekt on Pärnus kujundanud nii Vallikääru kui rannapromenaadi.

Liival paikneval laste mänguväljakul asuvad mitmesugused kiiged, piraadilaev, vaateplatvorm ja muud atraktsioonid. Jõumeestele mõeldes on platsil atraktsioon, kus saab tõsta 12-, 18-, 24- ja 32kiloseid raskusi. Seega poleks nagu enam vajadust oma jõudu pinkide ega valgustite kallal rakendada.

Isad-emad või järelkasvule alles mõtlevad noored saavad lesida kümnel päevase päikese järgi tehtud toolil. “Siia mahub kahekesi ka,” teadis Lepp rääkida.

Ärikorterite hoovist läbi

Mänguväljaku kõrval asub kohtuvaidlustesse takerdunud WCde ja varikatuse ehitus. Aivar Möllile ja aktsiaseltsile Foxmile ei meeldinud, mida linn nende akna alla teeb, ning praegu on esimese kaebuse suhtes rakendatud esialgset õiguskaitset ja teine menetlusse võetud.

Kupper ja Lepp loodavad, et Sadama 4 omanikega õnnestub kokkuleppele jõuda, sest linnal on vaja nelja tualetti ja varjualust konteinerite hoidmiseks. Ärikorterite omanike ja avalike huvide vahelist konflikti näitab seegi, et Sadama 4 juures Vallikääru äärne jalgrada katkeb ja edasi pääseb avatud väravast ärifunktsiooniga elamu hoovi, kuhu kallasrada on ehitamata jäetud.

Planeeringu järgi peaks siin olema nelja meetri laiune kallasrada, kuid tegelikkuses komberdab inimene 40 sentimeetri laiusel betoonserval või tallab õuemuru. Lapsevankri, ratastooli või jalgrattaga on siin võimatu liikuda.

“See pole ju ka omanike huvides, kui jalutajad nende hoovist läbi kõnnivad ja hekk või midagi muud nende vaatevälja ei piira,” sõnas Lepp. Jõe pool on kallas sisse varisenud ja olematu kallasraja kasutajad peavad tallama eraomanike muru.

Kui vanasti pidi vallikraavist üle pääsemiseks soojatorul ronima ja hiljem ehitas Eino-Jüri Laarmann sinna ajutise silla, siis nüüd on uus jalakäijate sild endale teisegi otstarbe leidnud. Suvisest Pärnust kaaslase leidnud noored on silla külge sulgenud neli lukku. Ju kestab suhe pärast tabalukuga kinnitamist kauem.

Koos Vallikääru uuendamisega on Kalda tänav korda saanud. Peamiselt jalakäijate tänavana, kuigi hoovidesse pääseb ka autoga. Õuedest paistev on kõikidele jalutajatele näha: osa elanikke on oma hoovi korda teinud, osa mitte.

Mööda Siinmaa treppi jõuab üles platvormile, kus varem osa kuurortlinna elanikke odekolonni rüüpas. Nüüd avaneb sealt jõele ja Vallikääru aasale kena vaade. Jääb vaid loota, et ka Jannseni tänava sadama omanikud kunagi saepuruhunnikud elamutega asendavad.

Vallil avatakse kohvik

Sepikoja linnale tagasi ostmise ümber käisid omal ajal kõvad lahingud, aga nüüd on need lõppenud ja tulemus igati meeldiv. Sepp Gunnar Vares on suutnud Pärnus jälle müntide valmistamise taaselustada, rääkimata muudest sepistest, mis uudistaja silme all valmivad.

Sepikoja juures tasub pikemalt peatuda ja uurida 16. sajandi Uus-Pärnu maketti. Lepa jutu järgi pannakse sinna varsti infotahvlidki ja makett muutub arusaadavamaks.

Raamatukogu kõrvalt pääsevad jalutajad otse Vallikääru, mis muudab kogu piirkonna varasemast tunduvalt avatumaks ja kättesaadavamaks. Ligemale kuu aja pärast peaks Vallikääru lava ja sepikoja vahel valmima valli läbiv käik ehk potern. “Vanasti oli see prahti täis ja siin ööbisid kodutud. Nüüd saab Pärnu juurde valgustatud ja ööpäev läbi lahti oleva käigu, mida kõigil on huvitav vaadata,” kõneles Kupper.

Linnavalitsus on Vallikäärus välja valinud kaks kohvikukohta ja ühel on juba pidajagi olemas. Kui läbikäigust väljuja vasakule keerab ja trepist üles minema hakkab, kohtab ta mõne aja pärast käänakul välikohvikut.

“Siin on ideaalne koht pikniku pidamiseks. Peaasi, et hiljem oma järelt ära koristataks,” kiitis Lepp ümbrust.

Kolmas ajaloolise Pärnu makett asub sõõris, mis jääb Vallikääru lava ette. Maketil on kujutatud 17.–19. sajandi Pärnu muldkindlustusi ehk asju, mille pärast Vallikäär omal ajal ehitati.

Suveõhtutel mõnus jalutada

Selleks, et muinsuskaitseobjekt võimalikult ehedana säiliks, ei nõustunud muinsuskaitseamet treppide kõrvale kaldteede ja vallile käsipuude ehitamisega. Mõlemale on nii pooldajaid kui vastaseid, linnavalitsusele oli oluline mitte enne hansapäevi vaidlustesse takerduda ja aegsasti enne suurüritust töödega valmis saada. Seetõttu jäeti ka Vallikääru juures asuvad garaažid planeeringualast välja.

Jalgratturid muinsuskaitsenõuetest ei hooli ja on treppide kõrvale rajad sisse sõitnud.

Nii Lepale kui Kupperile meeldib, et inimesed on Vallikääru omaks võtnud. Soojadel suveõhtutel on siin mõnus jalutada ja tuledes parki imetleda, peagi lülitatakse sisse eri värvides purskkaev.