Aino Siebert: Soome kaotas valimispäeval oma süütuse

Nüüd on Soome maine Euroopas saanud musta pleki: Euroopa Liidu kriitiline erakond Põlissoomlased (Perussuomalaiset) saavutas äsjastel parlamendivalimistel suure võidu ja nii on parempoolsetel populistidel võimalus pääseda valitsusse. Erakonna liider Timo Soini rääkis “Soomele ajaloolisest päevast”. Ajalooline see kindlasti oligi, sest riik kaotas oma süütuse.

Katse kella tagasi keerata

Põlissoomlased rõhutasid valimisprogrammis, et soovivad piirata välismaalaste sisserännet, keelata samasooliste abielud ja raseduste katkestamine ning kaotada rootsi keele õppimise kohustus koolides. Perussuomalaiset on ELi stabiilsuspaketi vastu ega soovi anda abi rahanduslikult üle jõu elanud riikidele, nagu Kreeka, Iirimaa ja Portugal.

Soome valimistulemus tõi Euroopa Liidu poliitikutele halle juukseid. Kui Põlissoomlastel õnnestub oma ideed ellu viia, on see selge tagasilöök Soome seni eeskujulikule ja avatud demokraatiale, kus igal inimesel on oma väärtus. Keelates homopartnerluse või abordid, juhivad valimiste võitjad oma riigi tagasi keskaega.

Samuti on parempoolseid populiste valinud soomlased unustanud, et just tänu Euroopa Liidule oli sügavas stagnatsioonis olnud riigil pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist võimalik edasi areneda ja oma toodetele laialdast turgu leida.

Nagu Eesti ELi vastasteni pole nähtavasti osa Soome valijateni jõudnud fakt, et Euroopa tugevus seisneb selles, kui liikmesriigid hoiavad kokku nii headel kui halbadel päevadel.

Euroopa populistidel on ühised vaenlased

Populism on vallutanud Euroopa. Pärast populistide võitu Hollandis, Ungaris, Rootsis, Taanis ja Šveitsis on see hiidlaine jõudnud Soome. Praegune tendents on seotud majanduskriisiga, kus ilukõnelejad on leidnud endale odavate loosungite abil võimaluse tulla võimu juurde.

Kuigi iga riigi “lärmajate klubis” on märgata eripärasusi, on kõikidel ühised vaenlased: Euroopa ja välismaalased. Selle kõrval veel vähemusrühmad, ühiskonna nõrgemad, kelle peale võib sõrmega näidata, neid igasugustes vastukäimistes või õnnetustes süüdistada.

Kas ei tule kuidagi tuttav ette? Sama fenomen oli 1930. aastatel Saksamaal, kus natsid süüdistasid nii juute, mustlasi, homoseksuaale kui teisi vähemusi selles, et sakslastel ei läinud majanduslikult hästi.

Euroopa seisab pärast valimisi Soomes suurte raskuste ees. Liitu ähvardab kokkuvarisemine.

On reaalne oht, et populismitsunami jõuab teistessegi liikmesriikidesse, kes on reaalselt majanduslikes raskustes ja sunnitud rihma pingutama, samuti nendeni, kes tunnevad, et heatahtlikkust aidata raskes olukorras olevaid partnereid kasutatakse ära.

Negatiivseid hääli on kuulda Saksamaalgi, sest saksa maksumaksjad maksavad kõige rohkem raha ühisesse ELi kassasse.

Mitmes riigis paistab olevat vägagi populaarne teenida ainult iseendale kasumit, unustades, et eurot võib võrrelda sotsiaalkindlustusega. Kui kõik võtavad ühisest kassast ainult raha välja ja keegi ei soovi sisse maksta, ei saa süsteem kaua toimida.

Samuti on ununenud tõsiasi, et kui väike Euroopa soovib majanduskontserdil selliste suurriikidega nagu Hiina, USA, Venemaa, India ja Brasiilia kaasa laulda, võivad eurooplased teha seda ainult siis, kui on tugev majanduslik alus.

Ilma tugeva Euroopa valuutata ei ole võimalik suurte majandusriikidega konkureerida. Nagu minevikust teada, toovad väikesed valuutad kasu ainult spekulantidele.

Kas riigid võivad eurotsoonist lahkuda?

Eksperdid on arvamusel, et lülitada sisse tagasikäik ja lahkuda eurotsoonist on praktiliselt võimatu. Seda saab teha ainult siis, kui riik lahkub samaaegselt Euroopa Liidust, toonitab Phoebus Athanassiou Euroopa Keskpangast. Ehk kui soomlased soovivad loobuda eurost, peavad nad lahkuma EList. Seda oleks Timo Soini pidanud oma valijatele selgitama.

Palju räägiti omal ajal Lissaboni lepingust. Siinkirjutaja on oma kõrvadega kuulnud, kuidas üks Eesti juhtiv ajakirjanik ütles ühel seminaril, et meediatöötajad ise ei saanud ELi kokkuleppest aru, seetõttu ei osanud nad seda lugejale selgitada.

Oleks muidugi olnud poliitikute kohus selgitada ajakirjanikele ja riigi kodanikele selle lepingu sisu, mille nad ratifitseerisid. Või peame küsima, kas riigikogu liikmed ratifitseerisid kokkuleppe, millest nad aru ei saanud?

Iga Euroopa Liitu kuuluv liikmesriik võib liidust lahkuda juhul, kui see on kooskõlas riigi põhiseadusega. See-eest pole võimalik ühtegi liiget visata välja ei Euroopa Liidust ega eurotsoonist.

Selle kasuks, et Soome lahkuks eurotsoonist, räägib palju. Soomlased on netomaksjad ehk nad maksavad ühisesse kassasse rohkem, kui nad sealt saavad. Kuid väljaastumine tooks väikeriigile nagu Soome (veidi alla 5,5 miljoni elanikku) kaasa suuri rahanduspoliitilisi riske. Soome marga tagasitoomine läheks maksma kopsaka summa, väike, ebastabiilne valuuta raskendaks kohalike toodete eksporti.

Spekuleerime edasi: millise vahetuskursiga hakatakse noteerima (uut) Soome marka ja milliste tingimustega hakkab väike Läänemere riik saama välismaistelt rahaturgudelt tulevikus krediite?

Soome eksportis enne Berliini müüri kokkuvarisemist oma tooteid peaasjalikult Venemaale, Euroopa turg avanes põhjanaabritele täies mahus alles ELi liikmena.

Majanduslikult rasketel aegadel on populistidel kerge. Inimesed usuvad meelsasti õhku paisatud ilusaid lubadusi, nad ei ole võimelised mõtlema, mida mingid otsused endaga kaasa toovad.

Et selliseid olukordi vältida, peaks ennekõike ajakirjandus inimesi adekvaatsemalt ja mitmekülgsemalt informeerima, protsesse selgitama ja analüüsima keeles, millest kodanikud aru saavad.

Kuidas Soome edasi läheb, selgub 16. mail, kui Brüsselis kogunevad ELi riikide finantsministrid.

* OECD korraldab PISA uuringuid alates 2000. aastast iga kolme aasta tagant, sellega mõõdetakse 15aastaste koolilaste teadmiste taset. Soome on siiani tulnud alati esimesele kohale.