Rongiühenduse mõttes oleme paremas seisus kui kunagi varem

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ants Liigus

Mis puudutab kauget unistust luua kunagi Euroopa ja Varssaviga kiire rongiühendus ja seda läbi Pärnu, siis praegu oleme ajaloo parimas seisus.

Nüüd on vaja veel teada, kas tunneli lõpust paistab vaid rong, mis sõidab meist mööda, või paistab sealt tõesti valgus, tunnistavad maavalitsuses Pärnumaa arengu eest vastutavad Heiki Mägi ja Urmas Kase.

Rail Balticu nime suhtes valitseb tavalise pärnumaalase peas paras segadus. Kord nimetatakse nõnda Tallinna–Tartu–Valga raudtee rekonstrueerimist, siis jälle räägitakse sellest, kas rahvusvaheline ühendus peaks tulema Tartu või Pärnu kaudu.

Pärnu pole unustuses olnud

Pärnu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi ja arengutalituse juhataja Urmas Kase olid tõstnud laua peale hunniku rahvusvahelisi trükiseid ja mitu kopsakat mappi ehk töö, mida läbi aastate on tehtud Rail Balticu nimel.

Sealjuures on märgukirjad aastate jooksul vahetunud ministritele põhjendustega, miks Tallinna–Riia–Varssavi otseühenduseks sobiks just Via Baltica arengukoridor kõige paremini.

Esimesed neist trükistest pärinevad läinud sajandi 90ndatest ja neis jookseb raudtee algne, visandlik joon Eestis otse läbi Pärnu, mis hilisematel kaartidel on asendunud kaarega Tartu kaudu. Maavalitsuse meeste sõnutsi pole Pärnu siiski unustuses olnud.

Teemaga iga päev tegelev majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Anti Moppel tõdes hiljutisel Pärnu maakonna transpordikonverentsil “Pärnumaa kiirteed Euroopasse – kas tulevik kolkas või tuiksoonel?”, et Rail Balticu protsess on veninud aastatepikkuseks ja kohati on tal tunne, et igal inimesel on oma Rail Baltic.

Senise tegevuse aluseks on olnud esimene konkreetne Taani firmas Cowi 2007. aastal valminud teostatavusuuring, mis pakkus rahvusvahelise raudteeühenduse arendamiseks kolm varianti.

Vaidluses, kas Tartu või Pärnu kaudu, jäi peale seisukoht arendada rahvusvaheline raudteeühendus esmalt välja Tallinna–Tartu–Valga olemasolevat rööbasteed pidi, kuna kasusaajate arv on sel juhul suurem. See tähendas raudtee arendamist kõigepealt sõidukiiruseni 120 ja seejärel 160 kilomeetrit tunnis senisel rööpmelaiusel.

Kolmas pakutud variant oli rajada uus, Euroopa rööpmelaiusega raudtee kõige otsemat teed läbi Pärnu, kuid see lükati kaugemasse tulevikku, sest on hirmkallis.

Kuna Tallinna–Tartu–Valga raudteed asuti seejärel sama nime all korda tegema, võttiski Rail Baltic rahvasuus Tartu kuju. Sealsed ümberehitustööd saavad selle aasta lõpuks valmis ja saavutatakse esimene eesmärk: sõidukiirus 120 kilomeetrit tunnis.

Erinevalt Pärnust on sealtkaudu võimalik ümberistumisega Valgas Riiga sõita ja Riiast edasi, kuigi see võtab oluliselt kauem aega kui autosõit. Ülejäänud Balti riigid ja Poola on oma raudteelõikude moderniseerimisega paraku maha jäänud.

Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann nentis sel nädalal Postimehes, et ehkki need riigid on lubanud, et aastaks 2013 on raudtee valmis, ei jõuta selleks ajaks kindlasti. Seetõttu on ta vähemasti palunud Lätit alustada uuendustöödega Valka- poolsest otsast.

Moppel tõdes Pärnu Postimehele, et Lätigi puhul tuleb rääkida Rail Balticu kahest marsruudist. “See, mida Läti ei tahtnud teha, oli remontida olemasolevat rööbasteed. Aga Läti valitsus võttis nüüd ka selle otsuse 27. aprillil vastu, et nad ikkagi teevad Valka–Riia raudtee korda,” selgitas Moppel.

Samal ajal pole unustatud Rail Balticu kolmandat etappi.

Mai lõpuks valmib Euroopa Komisjoni kaudu Briti konsultatsioonifirmalt Aecom tellitud detailne tasuvusuuring, mis püüab kõikvõimalikke tulusid ja kulusid arvesse võttes välja selgitada Rail Balticu kolmanda etapi, Euroopa rööpmelaiusele vastava raudtee rajamiseks majanduslikult parima marsruudi.

Uuringu tööd koordineerib Läti ja sellele pole Läti kunagi vastu olnud, kinnitas Moppel.

Detailseks analüüsiks valiti 20 marsruudi hulgast Rail Balticule välja neli võimalikku. Neist kaks kulgeb Tartu kaudu ja kaks Pärnu kaudu ja nagu juba teada, on vahearuande järgi eelistatuim kõige otsem tee, mis läheb läbi Pärnu. Ja seal pole enam kavandatud sõidukiiruseks 120 või 160, vaid 240 kilomeetrit tunnis. See eeldab kahte rööpapaari, eritasandilisi ristmikke ja raudteel sõidaksid elektrirongid.

Valitsus otsustab edasise

Samal ajal ei tähenda uuringu tulemus veel seda, et suurematel kiirustel Rail Baltic läbi Pärnu kunagi kindlasti tuleb. Moppel tõdes, et detailse tulude-kulude analüüsi lõppraport valmib 31. maiks, misjärel riigid peavad oma otsused läbi kaaluma.

“Aecom paneb sinna (raportisse, toim) oma soovitused-järeldused ja siis tuleb meil ilmselt minna valitsusse. Valitsus peab andma edasised juhtnöörid, mille me küll mustandi kujul ette valmistame, aga küsimus on, kuidas üldse edasi,” selgitas nõunik.

“Ise arvan oma mõtetes ja rääkinuna naabritega Lätist-Leedust, et loogiline jätk on minna edasi planeerimistegevusega ehk reserveerida teekoridor. Ja see on juba puhtalt maakonna ja omavalitsuste tasandil töö,” märkis Moppel.

Ent planeerimise alustamisele eelneb ikkagi valitsuse otsus raudtee suhtes ja kokku tuleb leppida ka Läti ja Leeduga. Moppel arvas, et neid kokkuleppeid hakatakse ette valmistama kevadsuve jooksul ja valitsuse otsus kaldub sügisesse.

Mägi ja Kase möönsid, et Pärnumaale tooks Rail Balticu rajamine ühtaegu nii rõõmu kui peavalu, kuid igal juhul on plusse rohkem kui miinuseid.

Nii suure tehnorajatise maastikust läbivedamine kujuneb eelkõige Pärnust lõunas väga keeruliseks, sest seal jäävad ette kaitsealad.

Samalaadne kogemus Via Baltica neljarealiseks esimese klassi teeks kavandamisega on Pärnumaal juba olemas: loobuti Uulust lõuna pool tee laiendamisest.

“Võib ju öelda, et lahendamatuid olukordi ei tohiks olla. Keskkonnale ta kuigi hea ei ole, aga inimestele kindlasti. Kui millegipärast kogu Süda-Euroopa pingutab ja läheneb üksteisele, ehitades kiireid maanteid ja raudteeühendusi, siis meie kogu aeg kaugeneme Euroopast. See ongi valikute küsimus: kas me tahame elada perifeerias või nautida seda kättesaadavust,” tähendas Mägi.

Riiga võiks saada varem

Kuna Rail Balticu kolmas etapp võib olla kauge tulevik, on Mägi sõnutsi Pärnumaa huvi taastada rongiühendus Pärnust Riiga kiiremini. Nii vabaneks Pärnu umbraudtee seisust. Kuid see sõltub sellest, kas ja kui ruttu Rail Baltic tuleb.

“Me anname endale aru, et Rail Baltic võib meile ulmeks jääda, et see on päris keeruline lugu ega sõltu ainult Eestist,” tõdes Mägi.

Relsid Riia ja Pärnu vahel on küll maha võetud nii Eesti kui Läti poolel, kuid raudteetamm läbi Mõisaküla on hoitud alles. Mägi kinnitust mööda ei ole Riiaga ühenduse taastamine uitmõte, vaid osa Pärnumaa arengustrateegiast.

Anti Moppel: Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik

“Ma ütlen piltlikult, et tänasest päevast järgmise paarikümne aasta jooksul tuleb meil ka elada ja me tahame rongiga sõita. Ja see ongi põhjus, miks me Rail Balticu esmalt Tartu kaudu välja töötame. See on meile praegu jõukohane.

Punase tee (Pärnu kaudu, kiirusele 240 kilomeetrit tunnis, Euroopa standardrööpmelaiusel, toim) maksumus on ligikaudu 1,7 miljardit eurot, mis on peaaegu 27 protsenti Eesti riigi aastaeelarvest. See on määratu summa.

Punane tee oleks senisest hoopis teistsugusel tasemel. Kiirused oleksid teised, standard oleks teine ja seal sõidaksid elektrirongid. Tartus käivad diiselrongid.”

Heiki Mägi: Pärnu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja

„Rongiühenduse taastamine Riiaga ei ole uitmõte. Kui räägime positiivseist stsenaariumeist maakonna arengustrateegias, siis Balti keti mõte ju ongi Tallinna–Riia arengukoridor.

Meie elukeskkond on väga hea, kuid nüüd oleks vaja siit saada väga kiiresti maailma.

See tähendab eelkõige mõlema pealinna aegruumilist lähendamist Pärnule, see omakorda annaks meile võimaluse ettevõtluse arenguks, siia firmade esinduste loomiseks.

Et saaks mugavalt kasutada nii Riia kui Tallinna lennujaama ja pääseks mõlemas suunas liikuma. Läti pool on praegu suhteliselt nukker.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles