Raeküla koolimaja ilmestab õpilastööde kevadnäitus

, kunstiõpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpilastööde näitus Raeküla koolis.
Õpilastööde näitus Raeküla koolis. Foto: Raeküla kool

Õppeaasta lõppu Raeküla koolis ilmestas rikkalik õpilastööde näitus. Koolimaja koridoride seinad kattusid juba mõne nädala eest kooliõpilaste kaunimate joonistuste ja kleepetöödega, näiteks kirev tapeet, millel on kujutatud erinevates tehnikates läbi nelja aastaaja  loodud teosed.

Raeküla laste armastust joonistamise vastu kinnitab tõsiasi, et ajapikku on kevadnäitus kasvanud nii suureks, et töid jagub esimesele ja teisele korrusele ja trepikoridorigi. Huviga käiakse uudistamas, et leida näituselt oma pilte ja tuntakse selle üle uhkust. Omatehtu on tähtis ja seda osatakse hoida – pildid püsivad seintel tervete ja puhastena.

Peale juba traditsiooniks saanud suurele pildinäitusele olid tänavu üles seatud ka poiste  ja tütarlaste tööõpetuse tundides valminud esemed. Esmased käsitööoskused olid edukalt omandanud juba esimese klassi lapsed, kes üllatasid põnevate ja keerukate töödega.

Õpetaja Kaja Salumäe juhendamisel valmistasid 1.b õpilased vanast sokist ja kooritud puupulgast kepphobused, millel nööpidest õmmeldud silmad, karusnahkne lakk ja heegeldatud ketist päitsed.

Õpetaja Pille Nurga õpilased 1.a klassist olid aga meisterdanud imetoredad siilid männikäbidest. Töö oli sümboolse tähendusega, kuna männikäbi on ka meie kooli logoks.

2.-4. klasside lapsed koos õpetaja Terje Pingiga olid näitusele toonud oma papitorudest õitsvad õunapuud, papptaldrikutest jänesed, ruumilised volditud pildid, lõngast põimitud vaibakesed, õmmeldud krõllid ja näpunukud, puust pesulõksudest pliiatsitopsid ja heegeldatud ketist lustakad teod.

5.-6. klasside tüdrukute heegeldatud pajalapid, linikud ja pinalid, kootud sallid ja sokid, tikkimistööd, õmmeldud põlled ja seelikud on nägusad ja leiavad kohe kasutust, kuna on tarvilikud  igas majapidamises.

Veelgi korrektsemad ja aega ja kannatust nõudvamad käsitööd valmisid 7.-9. klasside tütarlastel õpetaja Aili Nääri käe all. Nende oskused võimaldasid neil ette võtta kostüümiriidest lühikeste pükste ja lilleliste suvekleitide õmblemise, mustriliste kinnaste ja vestide kudumise ning pärlitest ehtekomplektide meisterdamise.

Mitmekesised ja huvitavad olid poiste tööõpetuse tundides õpetaja Eduard Kakko käe all valminud metalli- ja puutööd. Näitusel oli esindatud puust loomi, näiteks oravad ja siilid, aga ka laevad ja autod, haamrivarred ja kausikesed, naasklid ja täringud. Metallist olid poisid teinud kette, väikesi karpe ja loomi. 5. klasside poisid kleepisid kokku tillukesed lennukimudelid, kasutades selleks jäätisepulki ja korke.

Näituse krooniks olid Eesti rahvariided, mis koolis tegutsevate rahvatantsurühmade tarvis tänavu valmisid. Täiesti uued komplektid riideid said 1. ja 3. klasside tantsurühmad.

Riiete valmistamine oli suur ja keerukas töö, milles osalesid nii õpetajad, lapsevanemad kui päris õmblejad. 1. klassi tüdrukute Pärnu kihelkonna seelikuriide kudus Pilvi Kase, seelikute, särkide ja poiste pükste ja murumütside õmblemisel olid ametis tantsuõpetaja Tiiu Pärnits, käsitööõpetaja Aili Näär ja lapsevanem Liili Lemmergas. Pärjad valmistas 1. klassi õpetaja Kaja Salumäe.  

3. klassi tütarlaste Mihkli kihelkonna seelikukanga kudus samuti Pilvi Kase, kes õmbles ka poistele särgi, püksid ja mütsi. Vestid tegi õmbleja Reet Saarkivi, sukapaelad punus ja seelikud õmbles õpetaja Tiiu Pärnits ning tüdrukute särk-alusseelikud õmbles ja tikkis 3.b klassijuhataja Ellen Lume.

Peale laste rahvariiete sai näitusel imetleda Pärnu kihelkonna naise riideid, mida kannavad Pärnu õpetajate tantsurühma liikmed. Meie koolist tegid ise endale selle komplekti alates seelikukanga ja vöö kudumisest kuni keeruka peakatte valmistamiseni õpetajad Tiiu Pärnits, Ülle Pääslane, Sirle Sikk, Liivi Alekõrs ja Terje Pink. Selleks, et kõik oleks just nii, nagu peab, oli juhendajana abiks proua Marvi Volmer, kes aastaid rahvariiete ja nende õmblemisega tegelenud ja on selle ala tõeline asjatundja. Suur tänu talle hindamatu abi eest!

On suur rõõm, et meie koolis osatakse ilust ja näpuosavusest lugu pidada nii laste, vanemate kui õpetajate hulgas. Ise tehtud asi paneb silmad särama ja meisterdamislust muudab eseme tublisti väärtuslikumaks kui poest ostetu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles