Pikk samm nüüdisaega kulgeb Pärnus piki veetorusid

Aga nelja omavalitsust siduva Pärnu veemajandusprojekti lõpetamisel kinnitas projekti koordineerinud AS Pärnu Vee juhataja Garri Suuk, et eriti häid emotsioone on temas tekitanud need pärnakad, kelle õuele on esimest korda jõudnud puhas joogivesi ja kes on saanud reovee ärajuhtimise võimalusegi.

Ettevõtte töötajad on kuulnud tänusõnu Raekülast nii Lennuki, Tormi kui Haraka tänava elanike suust, aga ka Vana-Pärnust, kus samuti on nüüdisaegne kanalisatsioon ja veevärk rajatud Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi ja riigi põhirahastusel. Neli aastat väldanud projektikohaste tööde maksumus Pärnu linnas oli 183 miljonit krooni.

ELi ühtekuuluvusfondist kaasrahastatava “Pärnu jõe alamvesikonna veemajanduse” Pärnu alamprojekti käigus valmisid ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatised Pärnu ja Sindi linna ning Paikuse ja Audru valda. Selle projekti raames rajati või rekonstrueeriti 56 kilomeetrit vee- ja 68 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikku. Tööde kogumaksumus oli 328,45 miljonit krooni, ligi pool sellest rahast tuli ühtekuuluvusfondist.

Pärnu eelistused olid Vana-Pärnu ja Raeküla linnaosa. Vana-Pärnus puudus ühine veevärk poolel kinnistutest ja Raekülas polnud ühist kanalisatsiooni. Projekti alusel ehitati nõuetekohane ühisveevärgiga liitumise võimalus rohkem kui 1000 kinnistule ja ühiskanalisatsioon ligi 1500 kinnistule.

Sindile algas abilinnapea Rein Ariko sõnutsi veemajanduse projekt juba veebruaris 2001, kui linnavalitsus sai teada, et ISPA abiprogramm võib veemajanduse arendamiseks anda kümme miljonit krooni. Kuid töövõtulepinguni jõuti viie aasta möödudes. Nüüd on linn saanud seitse kilomeetrit vee- ja kanalisatsioonitorusid, ehitatud on kuus väikest kanalisatsioonipumplat.

“Nende rajatiste kaudu saab ja juba tarbib kvaliteetset teenust ligi 650 inimest,” märkis Ariko. Nentides, et paraku kaasnevad iga suure tööga ajutised kõrvalnähud, nii pidid sintlased taluma kaevetööde ajal ebamugavusi liikluses. Samal ajal andis just Pärnu veemajanduse projekt põhjuse ehitada välja Veetorni tänav, mustkatte sai Vee tänav ja uue asfaltkatte teisedki tänavad, kus toimusid kaevetööd.

Paikuse vallavanem Kuno Erkmann kinnitas, et nii ELi kui riigi toetus suurprojektidele on omavalitsustele väga oluline.

“Luuakse ju lühikese ajaga paljudele kvaliteetne teenus, mis tagab inimese tervise ja piirkonnas paremad keskkonna säilimise tingimused, sest me peame mõtlema sellele, et meie lastel oleks tulevikus kodukohas hea elada,” mainis vallavanem.

Paikuse vallas ehitati 11 135 meetrit veetorustikku ja 5253 meetrit reovee kanalisatsioonitorustikke. Nende meetrite taga on 230 puhta veega liidetud Paikuse majapidamist ehk ligi 700 elanikku (18 protsenti).

Erkmann ütles, et koostöö projekti koordinaatori Pärnu Veega oli väga konstruktiivne. “Kõnealuse projekti tulemusena on Pärnu Vesi Paikuse valla vee-ettevõtja ja haldab siin vee- ja kanalisatsioonimajandust, see tagab vallale veevarustuse ja kanalisatsiooni teenindamisel ning arendamisel suurema kompetentsuse ja kvaliteedi,” väitis ta. Täpsustades, et koostöö annab Pärnu Veele suuremad töömahud, mis võimaldavad elanikele soodsamat teenust.

Audru valla majandusnõunik Siim Suursild tõdes nagu Erkmann, et riigi ja ELi toetus konkreetse projekti teokstegemisel oli äärmiselt oluline, sest valla omavahenditest olnuks sellises mahus ehitustöid rahastada mõeldamatu, ilma et ei oleks märgatavalt kannatanud muud valla eluvaldkonnad.

Kanaliseeritud on suurem osa Audru alevikust ja loodud võimalus kanaliseerida Audru ja Pärnu vahelised uusasumid. Täidetud on veemajanduse projekti peamine eesmärk ja tagatud on Audru aleviku elanike varustamine fluoriidide vaba joogiveega.

“See eesmärk sai täidetud ning kvaliteetse joogivee sai suur osa Papsaare küla elanikestki,” täpsustas Suursild. “Tekkis perspektiiv varustada kvaliteetse joogiveega Audru aleviku Rebasefarmi ja Audru keskkooli elamupiirkonda ning Põldeotsa küla. Need tööd peaksid valmima jätkuprojektina 2009. aastal.”

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni jutu järgi on Eestil kohustus koguda ja puhastada nõuetele vastavalt reovesi üle 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel 2010. aasta lõpuks. Sellistes piirkondades elab 70 protsenti rahvastikust.