/nginx/o/2008/12/08/102527t1hea86.jpg)
Nädalavahetusel oli Soomaa rahvuspargi keskuse õu külalistest tulvil, sest matkajad tulid kaema tulvavett, mis ajas üle kallaste Soomaa jõed, ujutades üle luhad ja metsaalused.
Soomaa sünnipäeval matkati hullupööra
:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
8. detsember 2008, 15:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel küünib novembri lõpus tõusma hakanud Soomaa suuremate jõgede veetase tavapärasest hilissügisest praegu ligi neli meetrit kõrgemale.
Looduskaitsekeskuse Viljandi-Pärnu regiooni külastuskorralduse spetsialist Rait Parts ütles, et kahe päeva peale külastas üleujutatud Soomaad ligikaudu 300 inimest, kellest vähemalt pool läks kanuudega veeväljadele seiklema.
Soomaa jõgedel matku korraldavad ettevõtjad lisasid Soomaa matkakeskusest antud arvule veel vähemalt poolsada matkajat, kes viimasel hetkel endast teada andsid ja talvist veematka nautima läksid.
Kuigi Soomaa rabamassiiv hakkas kujunema juba natuke enam kui 10 000 aastat tagasi, kui Balti jääpaisjärv murdis endale tee ookeani, vabastades praeguse Lääne-Eesti ja Soomaa ala püsiva veekatte alt, loodi siinne rahvuspark siiski alles 15 aastat tagasi, 8. detsembril 1993.
Rahvuspark moodustus kolme looduskaitseala ühendamisel, hõlmates Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas 390ruutkilomeetrist maa-ala.
Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt, kelle 1935. aastal trükitud kogumikus "Eesti geobotaanika põhijooni" on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks: lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks Kõrvemaaks.
Soomaa rahvuspargi aastapäevapidu peetakse 15. detsembril, kui keskusse koguneb rahvuspargi koostöökogu.