Euroopa sotsiaaldemokraatide manifest järgmisteks Euroopa parlamendi valimisteks paneb esikohale töökohad ja majanduskasvu. Manifest motoga “Inimene ennekõike: Euroopa uus suund” hõlmab muidki Euroopa inimestele väga olulisi teemasid. Kuid töökoht ja sissetulek on esikohal.
Eestlastele nagu ülejäänud eurooplastele loovad enim töökohti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE). Kümnendi algul oli nende osa meie erasektoris 98,2 protsenti. Arenenud majandusega riikides on ammu selgunud, et just VKEd toovad erasektorisse paindlikkust ning uuendusi. Neist sõltub majanduskasv, tööhõive ja ettevõtlusoskus. Toidu- ja energiahindade tõus ületas lühikese ajaga taluvuse piiri. Ettevõtted leidsid end ühtäkki olukorrast, kus tarbija on äärmiselt kitsi. Vajadus käibevahendite järele seega tõusis. Ning just ajal, mil pangad järsult keelduvad laenu andmast.
Suurettevõtted vallandavad sadade kaupa töövõtjaid. Kuigi väiksemad seda eriti meelsasti järele ei teeks, ei jää neil kõrvalise abita tihti muud üle. Euroopa sotsid on selgelt välja öelnud, et majanduslanguse ajal tuleb VKEd võtta erilise kaitse alla. See kaitseb meie töökohti ja elulaadi.
Veel ei ole kindel, kas probleemid majanduses piirduvad tagasiminekuga või arenevad depressiooniks. Kuid juba on selge, et ohjeldamatu turumajanduse maine on saanud hoobi, mille sarnast pole nähtud 1929. aasta suurest depressioonist saadik.
Rasketel aegadel tavaline riigitellimustega nõudluse ergutamine aitab eelkõige ettevõtteid, mis rajavad suuri infrastruktuuriobjekte. Suuri ettevõtteid. Poliitikute käsi ei ulatu väikeettevõttesse töökohti looma. Seda teeb ettevõtja. Küll peab poliitikul olema tasakaalustatud arusaam ettevõtjate panusest ühiskonda. Ning ettevõtjate raskustest.
Liikmesriikide võimaluste vastavalt erineb VKEdele pakutava erilise kaitse sisu. Kuid Euroopa saab palju teha ühiseltki.
VKEde proovikivi on tootlikkus. Bürokraatiaga tegelemine seda ei tõsta. Just siin on mõttekoht valitsusele ning kohalikule võimule.
Sisenemine euroliidu liikmesriikide turule peab VKEdele olema senisest hõlpsam ja riigid peavad seda igati toetama.
Euroopa Investeerimispanga pakutav kapital ja krediidilimiit võiks olla suurem ning lihtsustada tuleks VKEdele toetuste andmise korda. Need on konkreetsed sammud, mida astuda.
Euroopa Parlament töötabki selle nimel, et VKEdele tagataks majanduskriisi ajal ligipääs laenudele. Aastail 2008–2011 tuleks panustada kokku ligi 30 miljardit eurot pankade võimesse pakkuda VKEdele kriitilise tähtsusega laenu. Samuti on oluline panustada poliitilisse kontrolli, et pangad selle rahaga oma bilansiauke ei lapiks, jättes töökohtade loojad kuivale.
Euroopa Komisjonis ettevõtluse ja töötuse valdkonna eest vastutav Saksa sotsiaaldemokraat Günter Verheugen väidab, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel pole majanduskriisi ajal põhjust muretseda. Et Euroopa aitab.
Ent Euroopa aitab sedamoodi, kuidas parasjagu valitsev poliitjõud suunab. Ainsa organina otse valitava europarlamendi roll suunajana on ainult kasvanud ja kasvab veel. Seetõttu on oluline, kes sinna valitakse, milline on inimese töövõime ja -tahe ning milline on tema poliitiline perekond Euroopas.
Depressiooni kordumine ei ole vältimatu. Küsimus on kodanike poliitilises valikus. Vaadakem üle Läänemere põhja poole. Põhjamaade töövõtja, Põhjamaade eurooplase elujärg on keskmisest rohkem kindlustatud. Tänada tuleb selle eest pikki aastaid valitsenud sotsiaaldemokraate.
Sotside manifest ütleb selgelt, et tahame edumeelset Euroopat, kus liikmesriigid töötavad üheskoos, seades esikohale meie kodanike heaolu.
Me ei lepi Euroopaga, kus inimeste ellujäämise otsustab raha. Kus “nähtamatu käsi” laseb rikastel üha rikastuda ja vaestel aina vaesuda. See on tee depressiooni. Rikkad ei saa teatavasti lõpmata palju süüa või juuksuris käia. Seepärast ei jõua nende raha kodumaiste ettevõtjateni, kes iga päev pakuvad toodet ja teenust. Seevastu tavaline Eesti pere on see, kes meie majanduse selgroogu, VKEsid, püsti hoiab. Igasugune riigi lisakulutus peab kasuks tulema just perele, keskmisele ja väikesele Eesti ettevõttele.