Kui võrku pakitud kuusk või nulg õuest külma käest sooja tuppa tuua, tuleb uudishimu kammitseda ja esmalt võrk lihtsalt lahti lõigata ning lasta puul rahulikult sulada.
Kindlasti ei tohi hakata külmal puul oksi laiali tõmbama, et ruttu näha, kui kahar jõulupuu õnnestus koju tuua. “Külmunud asi on väga habras ja oks võib klõpsti murduda,” hoiatas Bauhofi müügijuht Evelin Nigula.
Et nulud on kallid (kahemeetrised puud maksavad üle 1000 krooni), võib hirm põrsast kotis ehk puud võrgus osta olla igati õigustatud.
“Mõni klient on palunud meil soojas ruumis päev varem nulg üles sulata, et näha, milline puu välja näeb,” rääkis Nigula.
Nulud on tavaliste kuuskedega võrreldes tihedamad ja erinevad sellegi poolest, et neil püsivad okkad kauem küljes. Paraku on hind niisama pika kuusega võrreldes jakobsoni võrra kallim. Kui varasematel aastatel on poest nulgusid kuuskedest enam ostetud, siis tänavu enam mitte.
Nii kuuskede kui nulgude puhul on reegel, et need tuleb panna küttekehast võimalikult kaugele ja pidevalt jälgida, et rohkelt vett oleks. Et okkad kauem puu küljes püsiksid, võib vette lisada toitelahust, mis aiandus- ja lillepoodides saadaval.
Harjumuspäraste jõulupuude kõrval on inimesed hakanud üha enam eelistama kuuski, mida ei pea paari nädala pärast välja viskama.
Ühed ostavad kunstkuuse, aga teised jääva puu ihkajad toovad koju hoopiski sellise, mille kevadel aeda istutada saaks.
Näiteks Kanada kuuse. Praegu mõnekümne sentimeetri pikkune potis kasvav kuusk on talvel toa ehteks ja ilmade soojenedes võib selle õue istutada.
“See kuusk kasvab kahe kuni kolme meetri pikkuseks, on väga ilus ja tihe puu,” iseloomustas Nigula. “Soovitav oleks Kanada kuusk istutada avara platsi peale, kus ta saaks soleerida ja eputada oma ilusa võraga.”
Tõsi, paari aastaga sellest õue jõulupuud ei saa, inimesekõrguseks kasvamiseks kulub isegi kuni paarkümmend aastat.
Palju ostetakse jõuludeks pisikesi ebaküpresse, mis samuti kevadel õueistutamist kannatavad. Küll vajavad need puud meie külmas kliimas õues talvekatet. Kuid ebaküpressi võib jätta toataimekski. Rammuks sobib neile näiteks poole lahjemaks tehtud roheliste toataimede väetis.
Kuuskede seast leiab sellise, mis sobib pikki aastaid kasvatamiseks toataimena – araukaaria. See pehmete okastega kuusk on kasvutingimuste suhtes ülimalt leplik. Selle võib panna nii valgusküllasesse kohta kui varju, kastmata peab ta pikka aega vastu. Talle võib aeg-ajalt anda okaspuuväetist või poole lahjemat roheliste toataimede väetist.
“Araukaaria kasvatab aastas ühe oksteringi juurde ja võib võimaluse korral kasvada isegi kuue-seitsme meetri kõrguseks,” rääkis Nigula. “Mul endal on kodus just see puu kuuse asemel, riputame igal aastal ehted külge.”
Jõuluaja ostetuimad lilled on jõulutäht ja jõulukaktus, jõulutähti müüakse päevas lausa sadade kaupa.
Jõulutäht peab kodus värvikirevana vastu kolm-neli kuud. Taime valides oleks tark uurida selle õisi. Õied ei ole mitte punased lehed, vaid nende keskel varte tipus on pungad, millest puhkevad pisikesed õied. Kui õied pole veel avanenud, on taime eluiga ilmselt pisut pikem.
See lill armastab palju valgust, aga ei talu tuuletõmmet ja temperatuurikõikumiste tõttu võivad lehed enneaegu kolletuma hakata. Kastmisega peab hoolas olema ja läbi ei tohi lasta mullal kuivada.
Jõulutäht püsib ilus niiske õhuga ruumis, keskküttega ruumis võiks lille ligidal hoida veekausikest või pisikest purskkaevu. Kindlasti ei tohi lehti veega piserdada.
Aeg-ajalt võib jõulutähte toita kaktuseväetisega.
Kel majas lapsed või lemmikloomad, peavad arvestama, et jõulutäht on mürgine. Tundliku nahaga inimestel võib taime piim nahaärritust põhjustada ja õietolm ärritab tundlikumaid, hoiatas Nigula.
Jõulukaktus oli juba vanaemade talutubade lemmiklill. Nende hooldus sarnaneb teisegi kaktuste omaga: ei tohi üle kasta ja enne õitsemist peaks kastmisega veelgi tagasi tõmbama.
Selle lille puhul tasub tähele panna, et taim ei salli liigutamist, eriti õitsemise ajal.
Kui remonti tehakse ja taim mujale tõstetakse, oleks mõistlik potile märkida, milline külg oli aknapoolne.
“Omast kogemusest võin lisada, et jõulukaktusele meeldib suvel olla väljas varjulises kohas,” lausus Nigula.
Kolmas jõuluaja lemmiklill on suursuguste lopsakate õitega ratsuritäht. Selle puhul tuleb hoiduda ülekastmisest.
“Kui liiga palju kasta, hakkab ta õite asemel hoopis lehti kasvatama,” hoiatas Nigula. “Kindlasti ei tohi vesi minna sibula ja lehtede pihta, kastma peab ettevaatlikult mullapinda.”
Kõikide lillede puhul tasub arvestada, et kuni õied küljes, ei tasu taime transpordipotist suuremasse ümber istutada.