Kreet Rosin: Kõige raskem oli mul uskuda endasse

Grete Naaber
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Särasilmne ja rõõmsameelne Kreet Rosin kirjutas raamatu isiklike kogemuste põhjal. Ta usub: see võib aidata neid, kes tunnevad, et maailm on kokku kukkumas.
Särasilmne ja rõõmsameelne Kreet Rosin kirjutas raamatu isiklike kogemuste põhjal. Ta usub: see võib aidata neid, kes tunnevad, et maailm on kokku kukkumas. Foto: Henn Soodla

Noor särasilme Kreet on elurõõm ise. Tundub uskumatuna, kui ta ütleb: “Minu jaoks oli kord maailm kokku kukkumas. Kõige raskem oli mul uskuda endasse.”



Elu raputas praeguseks kolmekümne nelja aastase Pärnu naise viis aastat tagasi nii põhjalikult läbi, et noor naine tundis end jõuetuna. Kuid Kreet rabeles sellest välja.

Lahkuminek lõi jalad alt


Kui kahel inimesel on eraelus liiga palju eriarvamusi, kui välditakse teineteist ja otsitakse põhjusi kodust eemal olla, pole pereelu korras.



“Oleksin pidanud oma kooselu varem lõpetama, aga tegin sama vea, mis paljud teinud ja teevad – klammerdusin tuttava elu külge. Sest tuttav tundub alati turvalisem kui tundmatu tulevik. Lõplik lahkuminek lõi sõna otseses mõttes jalad alt. Mäletan, et reageerisin sellele tööle keskendumisega,” meenutas Kreet aega, kui ta maailm oli kokku kukkumas.



Kas töö aitas? Kreet mõtles veidi ja ütles: “Eks pisut. Aga nüüd tean: selline käitumine on põgenemine pereprobleemide eest. See ei paranda mõra su hinges, pigem varjab seda mõneks ajaks.”



Kooseludega on tihti nii: kuigi suhted on raskes seisus, ei minda lahku. Ollakse oma eluga harjunud, ei taheta näha vaeva muudatuste tegemisega. Isegi siis, kui selle tagajärjeks on kannatused, õnnetu olemine.



“Mina ei ole maailma arvamuse suhtes väga tundlik. Minu jaoks oli kõige raskem leida eneseusku edasi tegutsemiseks. Kas ma saan oma eluga hakkama? Kas tulen poja eest hoolitsemisega üksi toime nii emotsionaalses kui rahalises mõttes? Tulevik oli tume ja teadmatus tekitas hirmu,” rääkis Kreet.



Kaua sa ühte mustrit kordad?


Tõde ja inimese edasine mõtlemine peituvad selle küsimuse vastuses. Kreet sattus Silva meetodi kursustele. Tal tuli hotelli Kolm Õde ja Georg Otsa spaa müügijuhina korraldada Saaremaal just Silva kursused.



Kreet jäi neid kuulama. Siiani on tal ütlemata hea meel, et “õnge otsa” hakkas. Silva meetod on harjutuste ja tehnikate kogum, mis õpetab oskust pöörata tähelepanu oma mõtete kvaliteedile ning oskust loobuda negatiivsetest, kritiseerivatest ja ennast haletsevatest mõtetest.



“Tunnistan, et olin algul nende suhtes vägagi skeptiline. Aga õppisin lõõgastuma, keskenduma, visualiseerima, oma elu kujundama. Pidin muutma oma mõtteid, tundeid ja emotsioone,” avaldas Kreet.



Nagu enamik inimesi, ei jälginud Kreet tollal seda, mida ta mõtleb. Silva meetod aitas tal pöörata tähelepanu sellele, et oma mõtteid suunata. Kui sa oma mõtted juba endale teadvustad, saad neid suunatagi.



“Kõiki mõtteid tuleks jälgida ja suunata, iga mõtet ei olegi mõtet mõelda,” avaldas Kreet. “Teistmoodi mõtlema õppimine võttis päris pikalt aega, enne kui päris selgeks sai – kui inimene on 25 aastat ühtmoodi mõelnud, siis ruttu muutusi ei tule, kuid saadav tulemus tasub nähtud vaeva kuhjaga.”



Kreet räägib, et tal on tuttavaid noori naisi, kes satuvad aastaid sama tüüpi meeste otsa ja pettuvad neis. See tekitab negatiivseid tundeid ja on märk sellest, et midagi tuleks ära õppida. Tuleks tõsta näpp: “Ohhoo, siin on mul midagi õppida!” Paljudel õnnestub õppida, seejuures ei pea kannatama ega üle elama. Ega meid ole siia ilma kannatama loodud!



“Küsimus on selles, kui kaua sa õpid, kui kaua ühte mustrit läbi mängid. Mitu aastat sa klassi kordad? Paraku on aeg siin individuaalne,” selgitas Kreet.



Muret ei maksa võimendada


Juba teismelisena puutus Kreet kokku transtsendentaalse meditatsiooniga, mille 20 aastat tagasi tõid Pärnusse ameeriklased, huvilisi kutsuti Vanalinna kooli. Koos emaga läks ka Kreet. Tol korral õpitud tehnika andis küll oodatud tulemusi, kuid igapäevane mediteerimisharjumus tekkis alles mõni aasta tagasi.



Praegu mediteerib Kreet vähemalt 20 minutit päevas. Vaikuses istumine ja oma sisemise tarkuse kuulamine on üks kõige lihtsamaid viise tarbetutest mõtetest ja hoiakutest vabanemiseks.



Kõige tähtsam on kahe mõtte vaheline paus – meditatsioon ongi mõtete vaigistamiseks, meelte rahustamiseks, mis regulaarsel praktiseerimisel võib anda väga häid tulemusi, näiteks vähendab veres stressi põhjustatud jääkainete ja hormoonide sisaldust, veres kasvab rahustavate hormoonide (melatoniini, serotoniini) tase. Ja seda, et see nägemisele mõjub, võib Kreet omast kogemusest kinnitada: alates kooliajast pidi ta kandma prille, kuid tänu regulaarsele mediteerimisele ei vaja ta neid juba paar aastat.



“Arvan, et varasem mediteerimiskogemus aitas mul Silva meetodit kiiremini mõista ja omandada. Paar aastat tagasi jõudsin reikini ja nüüdseks olen omandanud reiki meistri õpetaja taseme. Reiki annab tuge just enesearendamise poole pealt ja on lihtne energiaravi vorm, mis üle maailma levinud. Ta toetab tavameditsiini, suurendades inimese elujõudu. Et pean reikit väga tõhusaks eneseravi vahendiks, mis peale paljude muude hüvede tugevdab immuunsüsteemi ja leevendab valu, õpetan seda kursustel. Peagi teen kursuse Pärnus. Praegu õpin esimest aastat holistilise teraapia instituudis,” rääkis Kreet.



Miks läheb üks noor naine sellistele kursustele? Tavaliselt otsitakse oma üleelamistele abi sõbrannade seltsist tassi kohvi või klaasi veini juures …



“Häda on selles, et sõbrannadega koos olles keskendutakse muredele. Sinna läheb kogu energia. Aga murele ei tohi keskenduda. Nii saab mure energiat juurde ja võimendub. Igal asjal on kaks külge ja pärast mure ärarääkimist tuleks otsida selle positiivset külge.”



Kreet toob näiteid suhtumistest. Vihma sajab ja sajab. Kõik on nördinud ja masendunud – lõpeks see ladistamine. Aga saab suhtuda ka teisiti: vihm on osa looduse ringkäigust, ta on vajalik taimede kasvamiseks ja arenemiseks. Las sajab! Küll päikegi välja tuleb.



Teine näide on seotud töövestlusega, mille puhul aitab kujutlus sellest, kuidas ülemus su kätt surub ja töölevõtmise puhul õnnitleb. Keskendumine positiivsele tekitab vajalikku enesekindlust ja võib vestluses aidata.



Mis siis, kui vastus on “ei”? Tuleb end kokku võtta ja taas keskenduda – järelikult polnud see mulle õige koht, kusagil ootab mind sobivam võimalus.



Raamat aitab end kätte võtta


Kui Kreeda enda eluga kõik joonde sai ja uus armastus tuli, sündis pisipoeg Oskar. Sel sügisel tahtis ta aidata kaht oma elus tähtsat ja kallist inimest. Siis tuligi mõte kirjutada oma kogemustest “Minu külluse raamat”.



Pealkiri sündis juba paar aastat tagasi Londonis tööreisil olles, kui ta hommikul enne töö algust mediteeris.



Raamat ilmus kaks kuud tagasi ja on Pärnuski müügil. Selle omapäraks on võimalus kirjutada tühjadele lehtedele kõik hea, mis päeva jooksul juhtunud ja mille eest oled tänulik.



“Halba ei ole mõtet kirja panna, see oleks halva võimendamine, talle energia lisamine. Halbade kogemuste üleskirjutamiseks on teine tehnika,” hoiatas autor. “Kõige parem on hea kirja panna õhtul, siis jääb inimene terveks ööks positiivse lainele.”



Rõõmu saladus on mõtteviisis. Kui alustad ja lõpetad päeva nii, et elu tundub külluslik, et on, millest rõõmu tunda, hakkab sinust endast kiirguma tänulikkuse energiat ja sa saad väga palju head teistelt inimestelt vastu, mille üle taas tänulik olla. Muretsemine võib inimese hävitada. Viha, mure, kadedus, armukadedus – kõik need teevad organismis hävitustööd.



Holistiline teraapia õpetab: inimene on tervik, ei saa lahutada mõtteid ja keha osadeks, need on omavahel otseselt seotud.



“Inimese elu juhib kas vaesus- või küllusteadvus. Vaesusteadvuse üks tunnus on puudusele ja halvale keskendumine. Kes eelistab ohvrit mängida ja igal võimalusel hädaldada, ei ela enamasti eriti suures külluses,” õpetab Kreeda raamat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles