Päästetud mees käivitas juba täna oma motovarju

Tõnu Kann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile uppumise ja külmaga võidelnud Aimar Platais käivitas täna ennelõunal juba motovarju merd maitsnud mootorit, tagaplaanil on tema lennukaaslane Raido Paimre.
Eile uppumise ja külmaga võidelnud Aimar Platais käivitas täna ennelõunal juba motovarju merd maitsnud mootorit, tagaplaanil on tema lennukaaslane Raido Paimre. Foto: Ants Liigus

Eile motovarjuga jääl hädamaandumise teinud, jäisesse vette kukkunud ja poolteist tundi märjana jääl päästmist oodanud Aimar Platais (23) ning talle abi kutsunud lennukaaslane Raido Paimre (23) putitasid täna hommikul merevett saanud mootorit.


Õnnetus juhtus kell 12.36, kui motovarjudega madalal jää kohal liuelda püüdnud lendurites üks, Aimar Platais, jääle maandus ja ootamatult rabe jää mootori ja keha raskusele vastu ei pidanud.



“Meid muutsid jää suhtes julgeks eemal kala püüdvad inimesed,” rääkisid noormehed. “Me ei tulnud selle peale, et jää kohati nii nõrk võib olla.”



Nii see õnnetus juhtus. “Oma viga,” tunnistasid noormehed.



“Imestan, kuidas ma nii kiiresti mootori ja varju seljast sain,” meenutas kriisiolukorda sattunud Patais täna, kui ta koos lapsepõlvesõbrast kaaslasega tolle kodus Paikusel merevett saanud mootorit putitas. “Motovarjul on küllalt palju rihmasid, millest tuleb vabaneda.”



Õnneks jäi Pataisi kaasalane Raido Paimre motovarjuga lendama ja sai kohe mobiiltelefonitsi abi kutsuda ning päästjad õnnetuskohta juhtida.



Palus jumalat


Päästmine polnud hapra jää tõttu lihtne. Alles kell 14.01 õnnestus appi tulnud piirivalvuritel jõuda noormeheni, kes oli end veest jääle vinnanud ja ootas.



“Kui nägin, kui kaua aega päästjatel läheb ja et neil on raske minuni jõuda, tundus küll, et inimesed ei saa aidata, ja hakkasin jumalat paluma,” tunnistas Platais.



Platais rääkis, et läbi jää vajununa jääle ronida proovides murdus jääserv korduvalt ta keha raskuse all, kuid ta taipas, et vette jäädes külmub ta kindlalt surnuks. Viimaks õnnestus tal leida tugevam koht jääl, mis ta keharaskust kandis.



“Jää naksus ja praksus, nii et ma ei julgenud edasi roomata, kartsin uuesti läbi jää vajuda,” kirjeldas Platais ilmselt elu kõige õigemat otsust oodata päästjaid pangal, mis ta keharaskust poolteist tundi kanda jõudis.



Päästekeskuse ja piirivalve töötajaid segas abivajaja juurde kiirustamast samuti habras jää. Viimaks õnnestus appitulnuil mere poolt küljest plastpaadiga surmaohtu sattunud noormehele siiski sedavõrd ligidale saada, et talle päästev köis visata, mille abil mees kindlamale jääle tirida ja ta kaldale toimetada.



“Kui köieotsa kätte sain, siis teadsin, et olen pääsenud,” lausus Platais.


Kaldale jõudnud, leidis mees endas niipalju jõudu, et läks kiirabiarstide juurde omal jalal, kuigi kahe päästja toe najal.



Tugev tervis


Läbinisti külmunud Platais viidi Pärnu haigla intensiivravipalatisse, kus selgus, et mehe tervis on kohutavale koormusele vastu pidanud, ja ta lasti juba sama päeva õhtul sõprade juurde koju.



“Haiglas soovitati väike kärakas panna, ilmselt šokist üle saamiseks,” naeris Platais tagantjärele. “Paningi.”



Noormehe psüühika on sedavõrd tugev ja terve, et ta sai öösel magada painajalikke unenägusid nägemata.



“Seda ma küll unes ei näinud, et upuksin kogu aeg, seda justkui nägin, et rooman jääl,” rääkis Platais.



Mootor, mida kaks motovarjurit hoovis putitasid, läks käima ja mehed panid motovarju jälle kokku. Täna Platais siiski lendama minna ei plaaninud.



“Jää kohal enam ei lenda, kui kindel pole, et jää on paks,” lubasid mehed. Mõlemad kinnitasid, et motovarjuritel soovitatakse lendu tõusta vähemalt kahel aparaadil korraga, et kui üks peaks tegema hädamaandumise, saaks teine aidata või abi kutsuda. Seekord tähendas see ühe noore elu päästmist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles