Kihnu käsitöömeister esitles oma raamatut "Elumõnu"

Raido Keskküla
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kihnu käsitöömeister Ärmä Roosi esitles Pärnu Uue Kunsti Muuseumis oma näputöid ja raamatut "Elumõnu"
Kihnu käsitöömeister Ärmä Roosi esitles Pärnu Uue Kunsti Muuseumis oma näputöid ja raamatut "Elumõnu" Foto: Ants Liigus

Kihnu käsitöömeister Ärmä Roosi esitles Pärnu uue kunsti muuseumis oma näputöid ja raamatut "Elumõnu", kus kirja pandud Kihnu naiste kudumise, tikkimise ja õmblustööde saladused.


Kihnu naised, kes kinnastesse, sukkadesse, tekkidesse ning körtidesse kirju koovad, edastavad sõnumeid kaugetelt esivanematelt. Milliseid salasõnumeid need esiemade mustrid pajatavad, enamik käsitöömeistreid ise ei teagi, vahendas ERR.ee "Aktuaalset kaamerat".



Rosaali Karjam ehk kihnupärase nimega Ärmä Roosi on erand. Tema teab kirjade tähendusi ja tunneb nende võlujõudu ning on nüüdseks oma pika elu jooksul kogutud rohkem kui 300 kinda- ja enam kui 100 sukakirja pannud kaante vahele koos esiemade tarkuste ning uskumustega.



"Ei tea, kas saladusi nad peidavad, aga igal kirjal oli oma nimi," rääkis Roosi. "Kui läheme teise käest kirja tooma, siis ütleme, mis kirja tahame. Kaheksakant, sellega ravitakse iirissööti, see sammaspoolik on siuke haigus."



Raamatu pealkiri "Elumõnu" pole juhuslik. Roosi sündis 74 aastat tagasi Mõnu talus ja on kogu elu suurt mõnu tundnud Kihnu naiste näputööst.



"Mina tunnen sellise tööga elust mõnu," kinnitas Roosi. "See on minu huvi ja nüüd vanaduses - kümme aastat juba pensionipõlve peal - on see veel viimane elumõnu minul."



Raamatu koostamisel olid abiks Eesti Rahva Muuseum ja Pärnu uue kunsti muuseum. Peale kudumite annab see põhjaliku ülevaate Kihnu naiste tikanditest ja õmblustöödest, kus samuti peidus palju kaitsemaagilisi märke. Kogu nädalavahetuse viibis autor ise näitusel ja õpetas kõiki asjahuvilisi tegema ülipeent rahvuslikku näputööd.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles