/nginx/o/2016/11/11/6066241t1hc0c1.jpg)
/nginx/o/2009/02/09/130835t1h5466.jpg)
Kui pedagoogide palga vähendamises on Pärnu varmas riigilt eeskuju võtma, siis ülejäänud linna palgal olevate ametnike töötasu kärpimist kümne protsendi võrra, nagu valitsuse kärpekava riigipalgalistele ette näeb, ei pea Pärnu linnapea Mart Viisitamm reaalseks.
Pärnu tänavuses eelarves on personalikuludeks ette nähtud 220 101 200 krooni, millest kümneprotsendine kärbe tähendaks 22 010 120 krooni kokkuhoidmist.
Või siis koondamiste lainet, nagu märkis Viisitamm, kuna ametnikud ei pruugi ühepoolse palgamuutmisega nõustuda.
“Koondada ühel hetkel ära 140 ametnikku linnavalitsusest oleks suhteliselt rumal ning ilmselgelt mõeldamatu otsus,” ei pea Viisitamm võimalikuks kärpida palka linnavalitsuse töötajatel, kelle personalikulud kokku on 50,8 miljonit krooni. Lisades, et kui avaliku teenistuse seaduse muutmisega võimaldatakse palku edaspidi ühepoolselt muuta, võib selle teema juurde tagasi pöörduda.
Pärnule ei sobi ülevõtmiseks teisedki kärpekavad, millega valitsus riiki päästa üritab. Kui valitsus tõstis pensione plaanitud 14 protsendi asemel viis protsenti, siis Pärnus näiteks pensionäride 500kroonist toetust ei puututa. Ehkki seda poole võrra vähendades hoiaks linn kokku kolm miljonit krooni.
“Me peaksime omalt poolt hoopis suurendama seda summat, et inimesed väga halba olukorda ei jääks,” ütles Viisitamm. Tunnistades siiski, et toetuse suurendamine on ebatõenäoline.
Samuti ei inspireeri Pärnu linnavalitsust riigi ligikaudu 800 miljoni kroonine kokkuhoid teedeehituse arvelt. “Pigem on küsimus selles, kuidas sinna summasid juurde saada,” hindas Viisitamm selleski valdkonnas linnaeelarve viimase piirini õhukeseks lihvituks. “Sealt edasi kärpimine tähendaks juba seda, et meil jääb linnas lumi lükkamata ja tänavad on koristamata,” nentis ta.
Ometi tuleb tahes-tahtmata kusagilt hoida kokku need kümned miljonid, millest valitsus Pärnu ilma jätab. “Kui nüüd valitsus oma plaani juurde jääb, oleme sunnitud asuma järgmiseks kärpima neid valdkondi, mis annavad juba otsese tagasilöögi inimeste turvatundele ja elukvaliteedile,” teatas Viisitamm reedel pärast seda, kui selgus, et riik omavalitsustele laekuvat tulumaksu vähendab.
Milliseid elanike turvatunnet ja elukvaliteeti pärssivaid kärpeid ta silmas pidas, ei soovinud Viisitamm eile täpsustada, kuna veel pole selge, kui suurele miinusele otsa vaadata tuleb.
Kärbete kohad ning nende ulatus selguvad Viisitamme sõnutsi märtsi jooksul, mil negatiivset linnaeelarvet koostama hakatakse.
Igal juhul on linnapea oma väitel üpris kindel, et Pärnu karmid ajad üle elab. Ent millise hinnaga? “Olen kindel, et omavalitsuste eelarveid praegu torkida ei tohiks, sest niigi pingul kummi venitamine võib viia sotsiaalsete plahvatusteni, kus riik ise endale vaid kohustusi juurde saab ning ilmselgelt nende täitmisega jänni jääb,“ hoiatas Viisitamm.