Kentsakas küll, aga nii see on: 5. veebruaril kehtestas Aafrika Liidu tippkohtumine sanktsioonid Mauritaania vastu, kus mullu augustis toimus sõjaline riigipööre. Tegemist oli valusa astumisega Euroopa ja lääne kui terviku kannale, sest kes veel kui mitte nemad peaks võitlema sõjaväelastega, kes seadusi eirates jõuga poliitikasse ronivad. Ühendriigid seda näiteks teevad: 2002. aastal kukutasid parempoolsed ohvitserid Venezuela presidendi Hugo Chavezi ja pagendasid ta saarele, pälvides Bushi administratsiooni avaliku heakskiidu, ent enamik Ameerika kontinendi riike tuletas meelde, et Ameerika Riikide Organisatsiooni põhikiri ei luba riigipöörajate tunnustamist, et see põhimõte juba rakendus Haiitis ja ennäe, Chavez kui valitud president toodigi võimule tagasi.
Kommentaar: Aafrika Liit õpetab Euroopa Liitu
/nginx/o/2013/06/04/1806814t1hafcf.jpg)
Mauritaania pole küll Euroopa riik ja isegi mitte Vahemere maa, ent ometi kaasati ta veel 2000. aastal Barcelona protsessi ja 2008. aastal Vahemere Liitu – organisatsiooni, mille liige (ja protsessis osaleja) on Eesti Vabariikki.
Tegelik põhjus on lihtne: varem Pariisiga tihedaid sidemeid hoidnud Mauritaania sõjaline diktaator (1984-2005) Ould Taya lasi end ära rääkida ameeriklastel ja juutidel ning 28. oktoobril 1999 sõlmiti USA riigidepartemangus riigisekretär Madeleine Albrighti juuresolekul Mauritaania-Iisraeli diplomaatilised suhted. Nii sai Mauritaaniast kolmas riik (Jordaania ja Egiptuse järel), mis selle sammu on astunud.
Mauritaania „valimiste” tõttu võinuks riigisekretär samuti Haiitit meelde tuletada, ent tema kohalolekut tuli võtta kinnitusena: niisuguse patronaaþi all saab juudiriik edaspidigi läbi enda kehtestatud seadustega. Ja äsja see kinnitus. Tõsi, Mauritaania kui Araabia Liiga liikmesmaa hakkas perutama ja teatas Gaza sõja päevil toimunud istungil suhete külmutamisest Iisraeliga. (Jordaania kutsus ära suursaadiku, Jordaania parlament võttis vastu Iisraeli tegevuse hukkamõistnud avalduse, kuid Egiptus ei teinud midagi.) See seis on praegugi.
Ainult et, jah, augustis 2008 toimus Mauritaanias järjekordne sõjaline riigipööre ja Euroopa Liit ehk pool Vahemere Liidust oli vait. Detsembris 2008 toimus Aafrikas uus sõjaline riigipööre Guineas ja sestap polnud Aafrika Liidul võimalik edasi vaikida. Nii langetatigi otsus sanktsioonidest Mauritaania vastu kuni seadusliku presidendi ennistamiseni ametisse.
Aafriklaste sanktsioonid jäävad jõuetuiks, sest Mauritaania peamine kaubavahetus käib Euroopaga ja üle Euroopa.
ELi viimased tipp- ja välisministrite kohtumised on püüdlikult vältinud Mauritaaniast rääkimist, et näiteks targutada olukorra üle Zimbabwes ja Myanmaris, mis ju ei oma säärast staatust ELi suhtes nagu Mauritaania. Kahepalgelisus missugune. Jääb tõesti huviga oodata, millal meie kohalikud Meikarid Myanmari kõrval endale Mauritaania sigadused avastavad.