Matkamehest ettevõtjale annavad seiklused leiva lauale

Linnamäe firma OÜ Seikle Vabaks tegeleb loodusmatkadega, korraldab kajakimatku Läänemaa jõgedel ja mererannikul, räätsaretki soodesse ja rabadesse, linnuvaatlusmatku, GPS-orienteerumismatku, jalgsimatku, suvepäevi, kiikingu- ja vibulaskmisüritusi ja talvel tõukekelgusõite. Mees alustas füüsilisest isikust ettevõtjana, viimased poolteist aastat on tegutsetud osaühinguna.

“Olen lapsepõlvest peale armastanud matkata, käisin noorte tehnikute majas skaudiringis ja muidu sõpradega retkedel,” meenutas Linnamäe oma seiklemispisikuga nakatumist. “Vahepeal tegin sõjaväes karjääri, aga viimaks otsustasin teha midagi hingele ja just seda, mida kõige paremini oskan.”

Alustuseks registreeris Linnamäe end töötuks ja läbis tööturuameti ettevõtluse ja raamatupidamise kursused, samuti olümpiakomitee ja matkaliidu korraldatud üld- ja matkatreenerite spetsiifilised koolitused. Valmis äriplaan sai tööturuametist ettevõtluse alustamise toetust 20 000 krooni, mille eest osteti esimesed GPS-seadmed, vibud ja veel üht-teist.

Järgmise sammuna pöördus ettevõtja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse (EAS), kus koostati järgmine äriprojekt ja taotleti taas toetust. “Seal oli projekti tegemine põhjalikum ja keerukam, aega läks rohkem,” meenutab Linnamäe. “Sain EASist toetust 50 000 krooni, tingimuseks oli 25 protsenti omaosalust. Lõpuks oli mul varustust umbes 75 000 krooni eest. Praegu on tööturuametist ettevõtluse alustamise toetust võimalik taotleda 70 000 krooni, see teeb tagantjärele isegi natuke kadedaks, kuna paar aastat tagasi sealt üle 20 000 ei saanud.”

Toetused andsid Linnamäe sõnutsi tugeva tõuke ja hea ajendi ammuplaanitud ettevõte käima lükata. Palju kasu oli koolitusest, kus muu hulgas õpetati raamatupidamist korraldama ja ametkondadega korrektselt suhtlema. Nullist alustamisel mängib väga tähtsat rolli realistlik äriplaan, mis aitab kulusid plaanida ja kontrolli all hoida, rangelt nõutav aruandlus distsiplineerib.

Linnamäe lisab, et firmat ei tee siiski ainult asjad, vaid ikka inimene, kes asju ajab. Ilmselt oleks ta seiklusmatkadega alustanud isegi ilma toetuse ja vahenditeta, sest tänapäeval ei pea kõike ostma, hakkama saab vahendeid rentides. Nii teeb Seikle Vabaks koostööd Soomaa turismitaluniku Aivar Ruukeliga, kes vajadusel laenutab tõukekelke või pakub retkelistele majutust, Linnamäe omakorda rendib Ruukelile suuremate gruppide puhul räätsasid ja omaenda isikus matkajuhi teenust. Kuigi mehed on konkurendid, ei välista see sõbralikku koostööd.

Otseselt turu-uuringuid Linnamäe enne äri alustamist ei teinud, teada oli, et mujal Eestis pakub mõni firma analoogseid teenuseid, aga Pärnumaal neid ei olnud.

“Olin enne pidevalt oma sõpradele ja tuttavatele matku ja seiklusmänge korraldanud ning kõik olid rahule jäänud,” meenutas Linnamäe. “Tekkis mulje, et äkki teisedki tahaksid Eestimaa loodust avastada. Pärnumaal on ju võrratuid metsi ja rabasid, omaette elamus on näha kajakimatkal Läänemaa väga mitmekesise loodusega rannikualasid merelt. Toodete väljamõtlemisel on minu ja mu õe sõprusringkond siiamaani hea testgrupp: pärast matka saab kohe tagasisidet, kas oli vahva või mitte.”

Põhiliselt tunnevad seiklusmatkade vastu huvi eestimaalased, kes tahavad looduses lõõgastuda või huvitavaid elamusi saada. Suvel moodustasid klientidest 25 protsenti välismaalased, kes Pärnusse sattudes turismiinfopunktist või reklaamidelt info leidsid. Talvel on kõige populaarsemad tõukekelgu- ja räätsaretked, suvel kajakimatkad ja linnuvaatlusretked, kuna Pärnumaa on Eesti läänepoolne põhiline lindude rände koridor.

Osaühingus on talveperioodil hõivatud tööga paar-kolm inimest, suvel palgatakse pisut lisatööjõudu. Otseselt matkadel käimine moodustab tööst veerandi, ülejäänud aeg kulub marsruutide koostamisele, retkede ettevalmistamisele, klientidega suhtlemisele ja turundustööle. Firma vedamise kõrval juhendab Linnamäe veerand kohaga Pärnu loodusmajas laste matkaringi, see hoiab meeled ärksana ja aitab end kursis hoida värskemate loodusteadmistega.

Eelmise aastaga võrreldes tuleb tellimusi küll vähem, kuid Linnamäe hindab olukorda normaalseks: hoolimata majanduslangusest, soovivad inimesed endiselt vaba aega sisustada. “Majandussurutis võib ju olla, aga ise peab vastu suruma,” kinnitas ettevõtja naerdes. “Kui jääd, kõrvad lontis, norutama, võid kindel olla, et surutis sulle kaela tuleb. Kohalikes spaades võib maksta mõne tunni mõnulemise eest sama hinna kui päevase matka eest, kus saab värsket õhku nautida, loodust avastada ja uusi teadmisi omandada.”

Paar aastat tagasi tahtis üks suurem firma osaühingut üles osta, aga Linnamäe ei nõustunud oma nii palju vaeva ja tööd nõudnud “lapsukest” kuidagi kõrvale jätma.

Mees tunneb oma sõnutsi kergendust, et ta omal ajal võttis vastu õige otsuse ega sidunud end suurte pangalaenudega, mis praegu nii mõnelegi ettevõtjale meelehärmi valmistavad.

“Kõik põhineb erakapitalil, tegutsesin põhimõttel “pigem tasa ja targu kui suurte võlgadega”,” ütles Linnamäe rahulolevalt. “Elan ettevõtjana ära, leib on laual. Kasumist enamiku investeerin reklaami ja tootearendusse, plaanin varustust juurde osta. Mulle meeldib minu töö tohutult ja kui teed oma asja säraga silmis, näevad seda sära kliendidki ja tahavad ikka ja jälle tagasi tulla.”