Hans Soll: 31. märtsil kell 16 raekotta koosolekule ehk kiri Veljo Kalepile

Hans Soll
, rahvaalgatusliku töögrupi esindaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hans Soll.
Hans Soll. Foto: Urmas Luik

Oma kauge osalussoovist soojendava kirjaga Pärnu Postimehes 27. veebruaril Kanadast said sa, vana armas pärnakas Veljo Kalep, jälle lähedaseks.

See, et meie arusaamad Sindi paisust on vastakad, ei vähenda kiitust sinule.

Su esimene väide, et paisud on head asjad, paisutavad vett ja kala rohkem, pole õige. Lokaalne vee tõstmine ühel või teisel jõelõigul ei mõjuta jõgikonna kui terviku veerežiimi positiivses, vaid hoopis negatiivses suunas.

Paisutamine kui tõkete püstitamine piirab elurkonna - nii selle mitmekesisuse kui hulga kasvu. Vee hulga määraja (kalade hulk võib vee kogusega võrdeline olla konkreetses vesikonnas) on ikkagi ainult sademete hulk. Rabadest, harujõgedest, ojadest juurde tulev veehulk on omakorda sõltlane sademeist.

Paisude kahjulikkus seisneb veel selles, et nad kasvatavad oma turjal settelademeid, mida näiteks Sindi paisu taga hinnatakse 188 000 kuupmeetrile. Siinjuures selles settekihis, keskmise paksusega üks meeter, on kaks lähestikust ala oma 6300 ja 125 000 kuupmeetri setetega nii poolhõljuvas seisus, et hakkavad liikuma näiteks paisu isegi mitte täies ulatuses mahalaskmisega.

See ongi seesama, mille kohta on ütlus: „Mäletan Sindi-tagust jõge, kui vana pais oli maas ja uut veel polnud. Jõgi oli madal kui oja ja seegi kõrkjaid täis." See oli muidugi vana paisu tehtu. Carl Robert, Kurgja talu peremees, olevat samuti saatnud omal ajal kurje kirju Sindi vana paisu asjus.

Minu sünnikodust kahe kiviviske kaugusel Levi paisujäänuste pealnegi on täiskasvanud saarekeste ja muu poolhõljuva sette ala, kust ulatab välja kõrkjalampasside mets. Jõgi on suvel vee madalseisus peaaegu kinni. Täpselt sama pilt on Lauritsa, Virula kunagiste paisude pealsetel. Järeldus: paisupealsed kasvatavad jõed kinni.

Üheksa-kümme aastat tagasi tutvustasid ettevõtjad Tori rahvamajas hüdrojaama paigaldamise kava Muraka küla Veskoja talu lähikonda. Kohalikud hääletasid pakkujad auti. Sama olevat toimunud Kase paisu koosolekul.

See oli meie vanavanaisade tarkus, et raske veskikivi pöörlemapanek langeva veega on mõistlikum kui käte jõul ja valge kuld toimib maailmas veel tänapäevalgi.

Aga selleski valguses osutub sinu teine argument, et paisutatud jõgesid on kõikjal ja paisutagune vesi on majanduslik väärtus, ekslikuks. Ütleksid teisiti: Lääne- ja Pärnumaal on kõikjal ainult paisujäänused ja nende veskivaremetel heal juhul motellid ja turismitalud. Lauskmaal veega energiatootmine on väheefektiivne. Reiu jõel kuni Kilingi-Nõmmeni oli vesiveskite õitseajal 19 veskit, nüüd null.

Kalade liikumist takistavad veel Türi, Kurgja pais, kus mingit arvestatavat energiatootmist ei toimu.

Laias ilmas toimib valge kuld tõesti, kuid ikkagi enam mägismaal, paremini kaljumägedes, kus setteid vähem.

Meie siin lausikul Pärnumaal peame tunnistama, et energiat nostalgia ühikutes ja vastupidi mõõta ei saa. Looduslik, iseeneslik vooluveekogude iga-aastane puhastamine võimsate jääminekutega, peale selle palgiparvetusega on pelgalt ajalugu.

Uhkusega meenub vanaisa Levi veskile valmistatud kahemeetrise läbimõõduga kaldalabadega veeturbiin, mis vahetas välja puust, pealtlöödava vesiratta.

Uhkust lisab teine vanaisa meistriteos - Tori hobusekasvanduse tallikatusest raudsõrestikmastile toetunud tuuleturbiin, mis pumpas vett puurkaevust tallidesse. Selle tellis Ilmjärv. Turbiin ilutses kaugelt nähtavana ja teenis kasvandust pikka aega pärast sõdagi.

Sinu kolmas hoiatus kõlab: "lõhkumine on lihtne, kuid see on rumal tegu". Otse vastupidi, lõhkumine on kõige keerulisem, aga kui tegu võib ta osutuda kõige targemaks. Ilmselt on vältimatu, et niisugune hamletlik küsimus Sindi paisu suhtes tõuseb.

Teiseks kaalutavamaks küsimuseks, võib oletada, saab probleem: kas jõe aastaringne vee keskmine hulk võimaldab samal ajal hästitoimiva kalarampkärestiku ja nõutava koguvõimsusega elektrigeneraatorite tööshoidmise?

Euroopa Liidu veemajanduspoliitika toetusfondid on ulatanud käe, isegi nõude vooluveekogude puhastamiseks ja märkinud, et neid on Eestis palju. Veljo, oled oodatud koosolekule!

2. märtsil istusime Raul Sarandi Isamaa ja Res Publica Liidu kontori laua taha ja meie töörühm koostas keskkonnaministrile teist korda viis lisaküsimust ministeeriumi töölaual oleva Sindi paisu projekti asjus. Ministeeriumilt on käes luba saata meie rahvakoosolekule esindajad kirjeldama projekti ja omanikuga sõlmitava lepingu sisu.

Koosolekule saavad kutsutud omanik, kõik asjast huvitatud, huvigruppide ja regioonide munitsipaalorganite esindajad. Pressiteade tuleb.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles