Narva tulevased kokad lisavad Pärnus eesti keelele vürtsi

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Kulinaaria, külmtöötlemine, puljongid, supid, kastmed,” loetles Narva kutseõppekeskuses kokaks õppijatele erialakeele tunni alul juhendaja Sergei Tšekmarjov.
“Kulinaaria, külmtöötlemine, puljongid, supid, kastmed,” loetles Narva kutseõppekeskuses kokaks õppijatele erialakeele tunni alul juhendaja Sergei Tšekmarjov. Foto: Urmas Luik

Eesti suuruselt kolmanda linna, ligi 67 500 elanikuga Narva tulevased kokad lihvivad Pärnus oma eesti keele oskust, et olla kuu aja pärast eriala riigieksamil edukad.


Kulbi liigutamise ja kuuma pliidi ääres seismise asemel võttis seitse neiut-noormeest istet Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) Pargi tänava õppehoones teise korruse klassis, otsis laudadele vihikud-pliiatsid ja jäi silmitsema siinset esimest erialakeele õpetajat, kümneaastase staažiga meisterkokka Sergei Tðekmarjovi.



“Alustame kulinaariast, seejärel täiendame teadmisi kokandusest eesti keeles,” võttis Lime Lounge’i peakokast õpetaja, PKHK vilistlane, kätte kulinaariaõpiku ja näitas mahuka trükise kaanepilti tulevastele ametikaaslastele.



“Kas ma räägin liiga kiiresti?”



“Ei!” kõlas nagu ühest suust.



Riigieksami eel


Narva kutseõppekeskuse koka eriala kolmanda kursuse õpilane Jegor Volkov rääkis, et ta on esimest korda Pärnus. Erialase eesti keele praktika on talle väga oluline, sest 16. aprillil tuleb anda riigieksam riigikeeles.



“Mõne päevaga olen omandanud juba palju eestikeelseid vajalikke termineid ja mulle meeldib see õhkkond, mis meid siin ümbritseb,” rääkis Narvast pärit noormees. Lisades tõsiasja, et tema kodulinnas räägivad noored omavahel enda emakeeles.



“Õppeprogrammis on meil eesti keel, ka erialane eesti keel, suur hulk tunde igal kursusel,” selgitas Narva kutseõppekeskuse õpetaja Ludmilla Gavrilova, kes on oma kolmanda kursuse koka eriala noortega kaasas.



Gavrilova jutu järgi on neli õpilast seitsmest varemgi Pärnus keelepraktikal olnud ja suhtlemisest eakaaslastega teises keelekeskkonnas on noortele märgatav kasu.



Tugiõpilastena aitavad eakaaslasi kohaneda õpi- ja eluoluga PKHK õpilasesinduse liikmed.



“Aitame neil sulanduda keskkonda, räägime eesti keeles ja tutvustame oma kodulinna,” selgitas õpilasesinduse kultuuritoimkonna juhataja Ingrid Soovik.



Sooviku sõnutsi tahavad piirilinna eakaaslased kaasa mõelda ja suhelda eesti keeles ning ühisüritused aitavad sellele kaasa.



Vahetusprogramm


Kuuks ajaks said Narva koka eriala õpilased tulla Pärnusse eesti keele praktikale, tuginedes Euroopa Sotsiaalfondi programmile “Keeleõppe arendamine 2007-2010”, mis võimaldab vene keeles ametit õppivatel noortel partnerkoolis vahetusõpilastena riigikeelt ja erialakeelt õppida.



Kulutused kannab Integratsiooni Sihtasutus, projekti koordinaatorid on Narva kutseõppekeskusest Jelena Lohmatova ja PKHKst Piret Koorep.



Praktikantidega tegelevad PKHK emakeeleõpetajad Ruth Leping ja Monika Limberg, erialast eesti keelt annab Marina Madisson ning praktikaid juhendavad Sergei Tšekmarjov ja Ingrid Ploom. Õppekäike Pärnu toitlustusettevõtetesse korraldab toitlustus- ja majutusõppeosakonna juhataja Elle Möller.



“Vahetusõpilaste eesmärk ongi sooritada edukalt kutseeksam, mis sest, et nad valivad endale võib-olla mitte väga eestikeelse töökeskkonna hiljem, aga tähtis on see, et nad oleksid valmis suhtlema,” nentis Piret Koorep.



Narvast tuleb kokkade järel kolmeks nädalaks eesti keele oskust täiustama toitlustusteenindajate õppegrupp.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles