Virtuaalkaart hõlbustab ratastoolis liikleja elu

Suurem osa Pärnu ettevõtetest ja asutustest on jõudnud infoportaali, mis virtuaalsel kaardil talletab objektidele ligipääsetavuse ratastoolis liikleja tarvis.

Viimase paari aasta vältel on Toomas Mihkelson Pärnumaa puuetega inimeste kojast Pärnu linnavalitsuse raha eest kaardistanud ligipääsu Pärnu riiklikele ja ühiskondlikele hoonetele. Viimased analüüsitud andmed jõudsid invainfo portaali www.liikumisvabadus.invainfo.ee möödunud aasta lõpus, kokku leiab veebipõhiselt kaardilt andmed 309 Pärnu objekti kohta.

Palju kitsaskohti

Ehkki Mihkelson tunnistab, et suurem osa nüüdisaegsetest hoonetest planeeritakse liikumispuudega inimeste vajadusi arvestades ja igapäevane asjaajamine on aastatetaguse ajaga võrreldes oluliselt lihtsam, ei ole põhjust lõpuni rõõmus olla.

Ratastooliga liiklemiseks tuleb Pärnus endiselt varuda ohtralt kannatlikkust või abilisi, sest enamikku ettevõtetest ja asutustest ratastooliga ei pääse või on need osaliselt ligipääsetavad.

Infoportaali virtuaalselt kaardilt leiab nii siinseid söögikohti, kauplusi ja lasteasutusi kui ametkondade büroosid ja riiklikke hooneid.

Näiteks pole ratastooliga võimalik pääseda suuremasse osasse Pärnu lasteaedadest ja korraliku kodutöö peab liikumispuudega inimene tegema näiteks siis, kui soovib linnas einestada. Ratastooliga ei ole asja Hansagümnaasiumi kergejõustikumaneeži ega Pärnu linnakodaniku majja.

Suures osas hoonetest takistavad ratastel liikumist kõrge lävepakk ja astmed. Kaldtee olemasolu korral ei maksa samuti kohe rõõmust rõkata, sest tihti on tee kaldenurk järsem standardist, mille järgi tõusunurk peaks jääma viie-kuue protsendi vahele, teatud juhtudel võib see küündida kümne protsendini.

“Kergejõustikumaneeži kallak on lausa trampliin. Ka koos saatjaga kukub sealt alla,” rääkis Mihkelson. “Kaldteed on hoone sees olemas, aga sisse peab kuidagi pääsema.”

Samamoodi tõi ta esile Kuninga tänava spordihoone, kuhu tagaukse kaudu küll pääseb, kuid sees ootavad ratastoolis liikujat kaldtee asemel trepid. Spordiplatsile saamisest pole juttugi.

Ütlevad sõna sekka

“Kõik vanad majad ja kesklinn on läbipääsmatud,” selgitas Mihkelson. “Uutel hoonetel, eriti kaubanduskeskustel, on iseavanevad uksed ja puuduvad trepiastmed.”

Samal ajal luuakse ligipääsetavatesse kohtadesse takistusi kunstlikult. Mihkelson tõi näite Kaubamajaka keskusest, kuhu sissesaamisega probleemi pole, kuid söögikoht Chopsticks on ehitatud platvormile.

Mihkelsoni kinnitusel on Pärnumaa puuetega inimeste kojal linnaga kokkulepe, et suuremaid objekte kavandades kutsutakse teda plaane üle vaatama ning ettepanekuid tegema. Sõna öeldi sekka näiteks Pärnu Keskuse ehitamise ajal.

“Kõnniteede halb olukord on suurem takistus kui kaldteed ja trepiastmed. Terve inimenegi murrab seal jalad ära, mis siis ratastoolist rääkida,” oli Mihkelson murelik.

Kas Pärnu objekte on plaanis edasi kaardistada, on küsitav. Olulisemad neist on virtuaalinfopanka jõudnud ja iga keldripoodi üles märkida niikuinii ei jõua.