Tantsukool Waf Dance ning Gabriele moe- ja tantsukool pakuvad peagi algaval kevadisel koolivaheajal tantsuõpet.

Waf Dance korraldab kolmepäevased valsikursused, Gabriele annab kümne- kuni üheksateistaastastele õpilastele võimaluse tungida sügavamalt kaasaegse tantsu sisuliselt piirideta maailma.

„Projekti kirjutades mõtlesime tegelikult abiturientide ballile," tõdes Hospidali 4 maja ruume jagava kahe kooli ettevõtmistest lähemalt rääkinud Meeli Pärna, tantsukooli Waf Dance juhataja. „Maakonna oma oli paraku juba nädalakese eest, nüüd kuulsin, et linna oma jääb tänavu aga hoopis ära."

Kuigi nalja ja naeru pilgeni täis saavate lustiliste kursuste korraldajad pidasid asja kallale asudes silmas eelkõige abituriente, nüüd valssi õppida tahtjatele noortele vanusepiiranguid ei seata.
„Vanaprouadele ja -härradele oleme seekord sunnitud ära ütlema," muigas Pärna. „Kursused on mõeldud siiski kooliõpilastele."

Määratluse "kooliõpilane" alla aga mahuvad koolijuhi sõnul nii esimese klassi õpilane kui gümnasist.
„Valssi võiks igaüks osata vähemalt hindele kolm pluss," oli rääkija veendunud.

Ehkki kursused on tänu Pärnu linnavalitsuse toele osalejatele tasuta, on neile otstarbekas end eelnevalt kirja panna.

Seda selleks, kui mõnest koolist soovib esmaspäeval, 22., teisipäeval, 23. ja kolmapäeval, 24. märtsil päeval ühest kaheni Hospidali 4 maja saalis toimuvatel valsiõpingutel osaleda terve klass või koguni kaks, saavad korraldajad suure tungi ärahoidmiseks rakendada operatiivselt tarvilikke meetmeid.

Waf Dance'i kontaktandmed leiab tantsukooli kodulehelt internetis.
„Kui meil põhirõhk valsil, siis teises saalis ehk Gabrieles õpitakse kaasaegset tantsu," märkis Pärna. „See on hoopis teine ooper: pole ju mõtet teha samas majas samal ajal ühte ja sama asja - neil on selline pakkumine, meil selline."

Kõneleja oli seda meelt, et 23. märtsil ja 24. märtsil kell 14.30 algav TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilase Katre Aabi juhendatav kursus 14-19aastastastele on juba tantsuga tegelnute kõrval kasulik neilegi, kelle kokkupuuted on kaasaegse tantsuga olnud seni enam kui põgusad: paljukest neid spetsiaalselt ühele tantsusuunale pühendatud töötihedaid koolitusi Pärnus üldse toimub.
Samas Hospidali 4 maja saalis toimuvad 23.-25. märtsini kaasaegse tantsu workshop'id Gabriele moe- ja tantsukooli 10-13aastastele õpilastele. Juhendab neid TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilane Doris Feldmann.

Peale koolivaheajal toimuva rääkis Pärna muudki. Olulisemana seda, et Pärnu tantsumaastikul on oodata tugevat elavnemist.
„Pärnu suuremate tantsukoolide esindajad ja professionaalsed tantsijad ning professionaalsed koreograafid on moodustanud Pärnu tantsu ümarlaua, mis kaks korda juba kooski käinud," tõdes Waf Dance'i juhataja. „Tahame Erki Meltsa eestvedamisel asja tõsiselt käima panna, et meil omal oleks ülevaade kõikidest tantsijatest, nii oleks võimalik teha siin ise enam etendusi ja kutsuda teisi rohkem külla."

Raadio Pärnu kui suvepealinna raadio tervitab laupäeval kell 19.32 algavat kevadet ja peatset sooja aega suure rõõmupeoga "Tere, Pärnu kevad!" mille käigus tähistab oma 30. aastat diskoriametis Elmu Sadulsepp.
Raadio Pärnu peatoimetaja Hele-Kai Valtenberg kinnitas, et raadio on juba aasta jagu pidanud meeleolukaid pidusid ööklubis Str&.

"Seal on toimunud üritusi nii naistele kui meestele, tähistatud sõbrapäeva ja tervitatud suve," loetles Valtenberg. "Sedapuhku tervitame klubis siis kevadet."

Raadio Pärnu kevadpidu algab turniiriga spaa- ja konverentsihotelli Strand nullkorrusel asuvatel minigolfi radadel. Turniiri võitjatele on välja pandud igati väärikad auhinnad.

Kevadpidu jätkub klubis Str&, kus peale kevade saabumise tähistamise juubeldab Raadio Pärnu koos staažika saatejuhi Elmu Sadulsepaga.

Elmu Sadulsepp tähistab oma 30. aastat diskoriametis. Nimelt astus retrokuningas esimest korda diskoripulti 1979. aasta novembris.

"Kuigi 30 aastat täitus juba novembris, leian, et parim aeg seda tähistada on just kevadel, kui rõõm taas inimeste hinge poeb," arvas Sadulsepp.

Retrokuningas lubas kevadpeol tuua pidulisteni värskendava klassikat täis muusikavaliku.

Suurema osa kevadpeo muusikavalikust täidab Raadio Pärnu õhtuprogrammi meeskond koosseisus Rain Tettermann, Ivo Uslov ja Kristjan Kaunissaar, kes toovad pidutsejateni parimad ja värskeimad tantsuhitid.

Raadio Pärnu muusikatoimetaja Rivo Tettermann lubas oma plaadikohvrist valida vaid parimad praeguse aja populaarsemad palad.

Terve pidu toimub otseülekandena ka Raadio Pärnus sagedusel 92,7 Mhz.

Valtenbergi kinnitusel tahab raadio kolida ilmade soojenedes kindlasti taas tänavapilti.

"Eestis ei ole raadiojaamadel tavaks oma stuudioga välja kolida, sest tegemist on tehniliselt keeruka ettevõtmisega," märkis Valtenberg. "Kui eelmise aasta jooksul katsetas Raadio Pärnu tehniliselt välistuudiote võimalikkust, siis tänavu lööme välistuudiod täie hooga käima."

Nii kolib Raadio Pärnu esimest korda värske õhu kätte päikese alla mais, kui raadio tähistab oma kümne aasta juubelit. Valtenbergi sõnade järgi on tulemas ridamisi suveüritusi, kuhu raadiotegijad ootavad linlasi osalema.

Raadio Pärnu programmidirektor Diana Larionova lisas, et välistuudiotes ja otseülekannetes näevad kuulajad, kuidas raadiot tehakse. Samuti on siis raadiol võimalus olla koos kuulajatega.

Raeküla Vanakooli keskus korraldab juba kolmandat aastat Pärnumaa eelkooliealiste mudilaste lauluvõistlust „Lauluaias“. Tänavu pakuvad korraldajad uuendusena peale solistide võimalust üksteiselt mõõtu võtta eraldi kategoorias mudilasansamblitel.
„Kahel eelmisel aastal on konkursil osalenud ligemale 150 mudilast kogu Pärnumaalt,“ ütles Raeküla seltsi arendusspetsialist Piia Karro.

Esimese konkursi, „Lauluaias 2008“ grand prix' vääriliseks hindas žürii Kätlin Kitse Paikuselt, eelmisel aastal sai sama au osaliseks Kätlini õde Mirjam, kes esindas Margrit Kitse laulustuudiot.

Tänavuse lauluvõistluse kahe-, kolme- ja nelja-aastaste vanuserühmade eelvoor toimub Raeküla Vanakooli keskuses 23. aprillil kell 17. Viie-, kuue- ja seitsmeaastaste vanuserühmade ning mudilasansamblite eelvoor algab 24. aprillil kell 10.

Lauluvõistluse „Lauluaias 2010“ lõppkontsert toimub 1. mail kell 12.

Lauluvõistlusele on osalema oodatud kõigi Pärnumaa lasteaedade, huvikoolide, rahvamajade mudilasringide solistid ja ansamblid ning teised huvilised. Registreerimine konkursist osavõtuks lõpeb 17. aprillil.

Täiendavat infot ja registreerimisankeedi leiab Raeküla Vanakooli keskuse kodulehelt www.raekylavanakool.ee.

Laupäeval algusega kell 19 toimub Pärnus Tallinna värava juures 32 minutit hiljem saabuva kevade tervitamiseks kontsert.
Esineb Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor dirigent Evelin Mei juhatamisel, laulab neidude ansambel Liisud ja luulet loeb Siret Mägi. Esineb puhkpilliorkester Saxon.

Tervitusega osaleb Pärnu linnavolikogu aseesimees Epp Klooster.

Reedel, 19. märtsil kell 18 Pärnu kontserdimajas algava laste ja noorte muusikafestivali „Muusikamoos" lõppkontsert on kummardus kodulinna muusikakoolile.

Pärnakatele ja loomulikult ka mujalt rahvale musitseerivad kooli praegused ja kunagised õpilased, esmaettekandele tuleb spetsiaalselt Pärnu muusikakooli juubeliks loodud teos.

Pärnu muusikakooli ja Pärnu Filharmoonia ühiskontserdi avab Mart Siimeri komponeeritud teos „Avamäng ja hommik Pärnu jõel keelpillidele ja klaverile", mis valminud muusikakooli 65. sünnipäevaks. Uvertüüri esitab Pärnu muusikakooli keelpilliorkester, helitöö väga nõudlik klaveripartii kõlab muusikakooli kontsertmeistrilt Reet Ruubelilt.

Pärnu muusikaakooli praegusest paremikust astuvad kontserdil solistidena üles Regina Mänd, Laur-Juhan Luuk, Mai-Liis Pukk, Maris Jürgenson, Hanna Mathilda Metshein, Raido Lill, Liisa Veri, Chris Sommer ja Rauno Pella.

Noortel, ent juba kogenud artistidel jätkub oma kooli iseloomustamisel vaid häid sõnu.
„Oleme kaks väga energilist noort muusikut, kes pea kogu oma vaba aja saadavad mööda koos muusikaga kas muusikakoolis või kontsertidel," tõdesid Maris Jürgenson ja Hanna Mathilda Metshein. „Õpetaja Marju Mäe käe all õpime flööti seitsmendat aastat, tema juhendab ka meie flöödiansamblit, peale selle mängime muusikakooli puhkpilliorkestris. Muusikakool on meile nagu teine kodu."

Pärnu muusikakoolis vioolat ja viiulit õppinud Raido Lill aga peab muusikat enda jaoks eluliselt oluliseks.

„Olen muusikaga rännanud just seal, kus muusikat kõige rohkem on vaja läinud. Muusika on minu jaoks õige elu, sest boheemlasliku iseloomu tõttu ei suuda ma elada reaalsuses, kus paljud asjad tunduvad vahel minu jaoks liiga võõrad ja igavad, et neid omaks võtta," rääkis noor pillimees. „Muusika on minu jaoks olulisem kui miski muu: kas on mul maja, oma tuba, riideid, toitu või midagi muud materiaalset - see ei ole minu jaoks tähtis, kui elan ühes muusikaga."

Et Pärnu muusikakool ka järgmised 65 aastat noori andeid koolitab, selles ei kahtle keegi. Peaaegu kõik reedesel kontserdil kaaslinlastele musitseerivad noored lubavad oma tuleviku siduda just muusikaga. Nagu need kooli vilistlased, kes mängivad tänavuse „Muusikamoosi" lõppkontserdil oma muusikutee alguses soliste saatvas Pärnu linnaorkestris.

Kontserdil esinevat Pärnu linnaorkestrit juhatab Lukas Groen. Kontserdi täpsemat kava on lugeda filharmoonia.parnu.ee.

Bastion korraldab Pärnus Port Artur 2s oma kaupluse vaateakna kujunduskonkursi, milles võivad kaasa lüüa kõik soovijad.
“Konkursi teeb eriliseks just see, et ta on kõigile, kel soov oma loomingulisust kasutada, vanus, sugu ja haridus ei ole olulised,” ütles Bastioni turundusjuht Triin Randloo.

Kavandid peavad olema illustreeritud arusaadavalt, et tekiks visuaalne pilt lõplikust kujundusest. Lisada materjalide kirjeldused. Ideekavandid tuleb saata hiljemalt 2. aprillil e-posti aadressil info@bastion.ee või aadressil Telliskivi 61b, Tallinn 10412.

Konkursil osalejate töid hindab professionaalne žürii, mis koosneb oma ala asjatundjatest. Kellel avaneb võimalus teha Bastioni aknakujundus, on teada 6. aprillil. Kujundaja saab Bastioni tootmishoonest vabalt valida kangaid, muud kujunduseks kasutatavad materjalid korvab firma 500 krooni ulatuses. Bastion võib teha võitjale edasisi tööpakkumisi hooajalise aknakujunduse loomiseks.

Bastioni kaupluse akna kujunduskonkursi võitja läheb edasi kogu Port Arturi aknakujunduskonkursile, mille auhinnad on Randloo ütlust mööda mahlakad, üks nendest on näiteks spaapakett.

Bastion on varem korraldanud taaskasutusdisaini konkursi, mille raames finalistid tegid aknakujundusi. Tolle konkursi võitja müüb Randloo jutu järgi siiani oma disaine Bastioni Rocca al Mare kaupluses. Tänavusele “Eesti laulu” finalistile Rolfile disainis aga riided Taavi Turk, kes sai tuule tiibadesse samal taaskasutusdisaini konkursil.

Täna hommikul kell 10.18 tegi kullerfirma DHL kaupa vedanud Poola firma EXIN kaubalennuk AN26 hädamaandumise Tallinnas Ülemiste järvele. Õnnetuse hetkel viibis pardal kuus inimest, kes pääsesid eluga, üks inimene toimetati haiglasse.

Rein Loik Tallinna lennujaamast ütles Postimees.ee'le, et tegemist oli DHLi kaubalennukiga, mis oli just saabunud Helsingist ning soovis maanduda.

Esialgsetel andmetel ei saanud lennuk esimesel katsel Tallinna lennuväljale maanduda, kuna üks lennuki telik ei tulnud välja, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Teisel ringil tekkinud mootoriprobleemide tõttu tegi lennuk hädamaandumise Ülemiste järve jääle.

Lennukis viibisid neli poolakast meeskonnaliiget ja kaks kaubasaatjat. Päästeameti kinnitusel on kõik meeskonnaliikmed elus ja kiirabi tegeleb inimeste üle kontrollimisega, üks inimene on viidud haiglasse.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt korraldab lennuõnnetuse uurimist kriisireguleerimise osakond.

Häirekeskus sai teate järvejääle kukkunud lennukist kell 10.21. Sündmuskohale sõitsid Põhja-Eesti päästekeskuse operatiivkorrapidajad, neli päästemeeskonda ja kiirabibrgaadid.

Samuti toodi kohale muud pääste eritehnikat.

DHLi Baltikumi juht Kristina Laaneots ütles, et esialgsetel andmetel jäi nii meeskond kui lennukis olev kaup terveks.

«Tegemist on regulaarlennuga, mis iga päev meile kaupa toob ja meilt viib läbi Helsingi transiidikeskuse. Pardal on regulaarne meiega liikuv kaup.»

«Hädamaandumise põhjuste kohta meil veel mingisugust teavet paraku pole,» lisas Laaneots. Samuti ei teata veel täpselt lennuki kahjustuste ulatust. 

Järve pole lennuk vajunud ning lennukil suuri kahjustusi ei ole. Rein Loigu sõnul on praegu põhiküsimus, kuidas lennuk järvejäält ära toimetada ning kas jää seni vastu peab.

Autoga mööda Tartu maanteed sõitnud pealtnägija rääkis Postimees.ee'le, et nägi enda eest lennuvälja poolt tulevat lennukit möödumas, kuid see ei võtnud kõrgust juurde, vaid hoopis kaotas ning ühel hetkel põrutas vastu jääd.  

 

Pärnu Postimees ja vabaajaportaal 24tundi.ee jagavad igal nädalal Pärnu meelelahutusürituste priipääsmeid.
Järgmisel laupäeval, 27. märtsil toob Endla teater vaatajani järjekordse esietenduse, kui etendub lastelavastus "Kolm põrsakest ja hea hunt".

Loosime Endla esietendusele välja 2x2 pääset!

Võitmiseks vastake alljärgnevale küsimusele.

Selle mängu küsimus: "Kes on etenduse "Kolm põrsakest ja hea hunt" lavastaja?".

Vastuseid koos vastaja andmetega (telefoninumber, e-posti aadress ja täisnimi) ootame kolmapäevaks, 24. märtsiks piletimängu e-posti aadressil melu@parnupostimees.ee või postiaadressil "Piletimäng", Pärnu Postimees, Rüütli 14, 80010 Pärnu.

Võitjatega võtame ühendust, samuti teavitame võitjatest Pärnu Postimehes ja portaalis 24tundi.ee.

Eelmise mängu küsimuse "Kas aprillis esitleb Sugaris oma uut plaati Anne Veski või Ott Lepland?" õige vastus on, et plaati esitleb tänavune superstaar Ott Lepland.

Reedel lähevad koos kaaslasega klubisse Sugar meeletule peole "Achtung! Wild!" Tauri Piile, Fred Lillepa ja Kristjan Järve. Võitjaid ootab toimetuses plaatki.

Pärnu uue kunsti muuseumis avatakse esmaspäeval kell 14 nukunäitus "Koosmäng", mis jääb avatuks 25. aprillini.
Nukukunstnikud tervest maailmast püüavad leida vastust küsimusele, mis on nukk.

Vastust otsides valmistavad nad realistlikke, abstraktseid, naiivseid või sürrealistlikke nukuinterpretatsioone. Nukke, mida nad loovad oma näo või käe järgi.

Kunstnikunuku eripära seisneb ainukordsuses. Tavaliselt teeb kunstnik korraga vaid ühe nuku ja sellest nukust on raske koopiat teha. Vahel harva luuakse vormid, millesse saab valada rohkem kui ühe nuku kehaosasid. Sel juhul antakse välja limiteeritud seeriaid.

Nukukunstnikud kasutavad oma loomingus nii traditsioonilisi materjale - riiet, vaha, puud, keraamikat, portselani, pabermassi, plastmassi, voolimismasse - kui ebatavalisi ja veidraid materjale: metalli, puu- ja juurvilju, merekarpe, kive, tarbeesemeid, jahu, martsipani jms.

Pärnus näeb 26 Eesti nukutegija loomingut.

Sitsikleit-sitsikleit, kostab kargetel hommikutel rasvatihaste sädinat. Kevadet kuulutavad teisedki sulelised, kellest hakkajamad on meile tagasi pesitsema lennanud.
Kuigi tänavu on kalendri järgi laupäeval algav kevad looduses eelmiste aastatega võrreldes hilisem, on kaugetelt maadelt esimesed rändlinnud meile pärale jõudnud.

Nagu ikka, olid tänavugi esimesed tulijad künnivaresed, keda võib nüüd kohata kogu Eestis, vahendas linnuilma uudiseid Eesti Linnuharulduste Komisjoni esimees Margus Ots.

Künnivaresed jõudsid pärale selle kuu alguses talve esimese suure sula ajal. Nüüd tegutsevad need linnud häälekalt kolooniates ja kohendavad oma pesi.

Märtsirändurid

Kohal on ka esimesed põldlõokesed: Margus Ots nägi neist kahte läinud laupäeval Võrtsjärve lähistel Väike-Rakkes maanteel.

Lääne-Eesti rannikul on linnuvaatlejad silmanud üksikuid sookurgi, kes enne pikale teele asumist ei viinud end ilmselt kurssi Eesti ilmateatega. «Võib tunduda imelik, et paks lumi maas, aga sookured on juba platsis,» muheles Ots. «Aga nad ongi varased tulijad, kes saabuvad meile märtsis.»

Kaugemalt tulijatest on linnuvaatlejad näinud rannikul ja sisemaal õõnetuvisid, kes on tüüpilised märtsirändurid.

Siin-seal on nähtud ka üksikuid kuldnokki. Kuid kas need linnud on kaugelt tulijad või meil talvitunud sulelised, on võimatu öelda, sest igal aastal jääb kuldnokki Eestisse talvituma. Rekordtalvitumise tegid nad eelmisel talvel, kui vaatlejad nägid siin mitmesaja linnuga kuldnokaparvi.

Rannikul on elu juba märksa elavam kui sisemaal: vaba vee lahvanduste juures on platsis sõtkad, jääkosklad ja hõbekajakad. Viimased on rannikult jõudnud ka sisemaale: eelmisel nädalal lugesid linnuvaatlejad Tartus kokku oma 30 hõbekajakat.

Sula lisab linde

Peale häälekate künnivareste on praegu kõvad lauljad kaaslasi otsivad kollase kõhualusega rasvatihased ja edeva väljanägemisega rohevindid.

Järgmine suur sula toob Eestisse ka kõvasti rändlinde, kinnitas Margus Ots. Suur rändlindude saabumise aeg tuleb meil aprillis.

Cofidise jalgrattameeskonna mänedžer Eric Boyer manitses Postimehele antud intervjuus Eesti fänne kannatlikkusele, kinnitades, et Rein Taaramäelt on tänavusel Tour de France’il liiga vara oodata kohta esikümnes.

Prantsusmaa praeguse parima tiimi juht Boyer (46) lisas, et Eesti lootusele on jõukohasem ülesanne etapivõiduni jõudmine. «Taaramäel on reaalne lõpetada 20 parema seas ja võita etapp. Loota kohta esikümnes on liiga vara. Taaramäe läheb Tourile õppima,» märkis 1988. aasta Touri kokkuvõttes viienda koha pälvinud Boyer.

Eelmine nädal oli Cofidisele edukas. Amaël Moinard võitis Pariisi-Nice’i velotuuri viimase etapi ja pälvis mägedekuninga särgi. Rein Taaramäe sai kokkuvõttes 8. koha. Kas tulemus oli ootuspärane?

Üllatus see kindlasti polnud. Taaramäe on hea rattur, kellel on suur potentsiaal. Ta oli esimest korda suurel velotuuril meeskonna liider ja see polnud kerge ülesanne. Terve Cofidis töötas tema heaks ja sama suurele toetusele saab ta loota ka tulevikus.

Eelmise hooaja lõppedes langes Cofidis kehvade tulemuste pärast Pro Tourist välja. Kas see oli raske löök?

Loomulikult. Kuulsin mõnede meeste suust nurinat, kuid minu seisukoht on: ratturi ülesanne pole rääkida, vaid sporti teha. Samas ei toonud Pro Tourist väljakukkumine kaasa suuri tagasilööke, sest Cofidisel on leping Pro Touriga, mis kindlustab meile osalemise kõikidel suurtel võidusõitudel. Meil on koht Giro d’Italial, Tour de France’il ja Vueltal. Sellest hoolimata tahame järgmiseks aastaks Pro Touri tagasi tõusta.

Olete paari kuuga saanud üheksa esikohta. Mida muutsite kahe hooaja vahel?

Suurt midagi. Cofidis koosneb peamiselt noortest ratturitest, kes on saanud vanemaks, kogenumaks ja tugevamaks. Nii hästi pole Cofidis kunagi hooaega alustanud.

Millisteks tulemusteks on Taaramäe sel hooajal võimeline?

Ta võib saada tähtsatel võistlustel kaks-kolm esikohta.

Kes on Cofidise liider mägedes juulis toimuval Tour de France’il, kus ka Taaramäe stardib?

Meil pole kindlat liidrit. Kõik üheksa stardijoonele asuvat ratturit on võrdsel positsioonil.

Taaramäe ilus sõit Pariis-Nice’il tõstis Eesti rattafännide ootused taevasse ja meie meest tahetakse näha Touri kokkuvõttes esikümnes.

Taaramäel on reaalne lõpetada 20 parema seas ja võita etapp. Loota kohta esikümnes on liiga vara. Taaramäe läheb Tourile õppima.

Touril on oodata kõva lahingut hetke parima ratturi Alberto Contadori ja võistluse seitsmekordse võitja Lance Armstrongi vahel. Kellele teie raha paneksite?

Ennustan Contadori võitu ja arvan, et Armstrong kokkuvõttes esikolmikusse ei jõua.

Kuigi Taaramäele tegi mullu pakkumise ka Itaalia Pro Touri klubi Liquigas, pikendas ta Cofidisega lepingut aasta võrra. Millise summa peavad nüüd teda himustavad meeskonnad välja käima?

Rahast ma ei räägi. Tegelikult on nii, et kui Cofidis jätkab meeskonna toetamist ka tuleval hooajal, sõidab Taaramäe meie juures ka 2011. aastal. Otsuse rahastamise kohta langetab Cofidis aprilli alguses.

(Taaramäe: kui Cofidise meeskond peaks ära kaduma ja saan uues tiimis vähem palka, kui mu praeguses lepingus 2011. aasta eest ette nähtud, kompenseerib Cofidis vahe.)

Cofidises sõidab ka teine Eesti rattur, Kalle Kriit. Mida temalt sel hooajal ootate?

Kalle on väga-väga hea rattur, kes on inimesena intelligentne ja sümpaatne. Ma ei võtnud teda Cofidisesse sellepärast, et Taaramäe tahtis. Eelnevalt Kallet jälgides nägin temas potentsiaali ning usun, et ta jääb Cofidisesse pikemaks ajaks kui üks hooaeg. Seda muidugi juhul, kui meeskond ära ei kao.

Prantsusmaad võib pidada Eesti ratturite teiseks koduks. Milline on eestlaste maine teie kodumaal?

Eesti ratturid on heas kirjas, nad teevad tõsiselt sporti ja on toredad inimesed.

Me ei saa üle ega ümber dopinguteemast. Kui puhas on rattasõit ja kas olete praeguse olukorraga rahul?

Põhjust rõõmustamiseks pole, kuid olen rahul arengutega.

Moe ja Rakvere piiritustehase uus omanik Efields teatas, et Rakvere tehas hakkab aprillis taas piiritust tootma.

Pankrotistunud Rakvere ja Moe piiritustehase kinnistud ostis möödunud aasta lõpul 37 miljoni krooniga firma Efields, kel on kogemusi metsatööstuse ja bioenergeetika valdkonnas, nüüd aga taastatakse Eesti piiritustööstust.

Efieldsi juhatuse liige Sven Ivanov ütles, et kohe detsembris, kui Rakvere ja Moe piiritustehas osteti, alustati Rakvere tehases rekonstrueerimistöödega.

"Otsustasime, et esmalt käivitame tootmise Rakvere tehases. Remonditööd käivad viinavabriku hoonetes ja tegeldakse tootmise tehnoloogilise poolega," rääkis Ivanov. Praegu valmistab Rakvere tehast tootmiseks ette seitseteist inimest, aprillikuu lõpuks plaanitakse töötajate arvu suurendada kolmekümneni.

Proovitootmine algab 15. aprillil ja kestab jaanipäevani.

Eksportturgudele

Sven Ivanov kõneles, et eesmärk on toota kvaliteetpiiritust eksportturgudele. "Oma viina meil plaanis villida ei ole," ütles Ivanov. Eksportturgude all mõeldakse peamiselt Skandinaavia maid, Baltikumi ja Venemaad. Perspektiivis on tõsta Rakvere tehase toodang kolmele miljonile liitrile aastas.

Pankrotistunud Rakvere ja Moe piiritustehase hind oli 37 miljonit krooni, kuid Ivanovi sõnul kujunevad investeeringud mõlema tehase rekonstrueerimiseks lähiaastatel kaks korda suuremaks.

"Üksnes Rakvere tehase uuendamisse kulub käesoleval aastal 30 miljonit krooni. 20 miljonit krooni läheb katlamaja rekonstrueerimiseks ja 10 miljonit veepuhastusseadmete uuendamiseks," rääkis Ivanov.

Gaasküttel olev katlamaja on plaanis tulevikus üle viia biokütusele, mille tootmisel on firmal Efields pikaajalised kogemused.

"Biokütus on odavam kui gaas ja biokütuse kasutusele võtmisega saame alandada piirituse tootmise omahinda," lisas ta.

Samuti on firmal plaanis hakata soojust müüma Rakvere linnale. Piiritustööstuse jäätmeid aga kavatsetakse kasutada nii väetisena kui keemiatööstuses. Moe piiritustehase käivitumine lükkub Ivanovi sõnul järgmisse aastasse, kui on selge, millised on Rakvere piiritustehase majandustulemused.

Eeldused kvaliteediks

Rakvere piiritustehase viimatine juhataja Arno Kangur, kes praegu on kaasatud tehase ettevalmistamisse taastootmiseks, rääkis, et Rakveres on kõik eeldused toota kvaliteetpiiritust eksportturgudele.

"Rakveres on olemas piiritustööstuse spetsialistide kaader, kellel on tootmiskogemused. Samuti on kõrgel tasemel tehase tehnoloogiline pool," selgitas Kangur. Mõni aeg tagasi USA turge vallutanud kvaliteetviinad Saaga ja Tyri olid valmistatud Rakveres toodetud piiritusest.

Väike-Maarja valla Avispea Uuetoa talu peremees Jaak Läänemets rääkis, et Eesti piiritustööstuse taassünd on rõõmustav uudis ka põllumeestele.

"Mul on praegu salves sada tonni rukist, mis sobib piiritustööstuse tooraineks," ütles Läänemets, lisades, et tema teada on Virumaal palju rukkikasvatajaid, kes loodavad müüa oma salvedes oleva teravilja Rakvere piiritustehasele.

Äsja koguneti Moele, kus tehaseomanikud tutvustasid oma plaane ja peeti asjatundjatega nõu tehase käivitamiseks, piiritustööstuse arendamiseks ja kaasrahastusvõimaluste leidmiseks.

Ajalugu
• Eesti piirituse tootmise ajalugu ulatub 500 aasta taha.
• 1921. aastal töötas Eestis 135 viinavabrikut.

Raina Subi peab Maarja-Magdaleena gildis villapiltide tegemise koda. Raina pildid on lihtsad ja rõõmsameelsed, enamasti lillelised. Aeg-ajalt sünnib Raina käe all mõni väike nõelvildi tehnikas loomake. Täna õpetab ta tegema siili, kelle kutsumuseks on olla nõelapadi.
Võta kraasvilla või villaheiet paras peotäis (umbes 10 g). Keera see tihedamaks tombuks ja vildi viltimisnõelaga piklikuks. Ühte otsa kujunda siili nägu: lisa heledamat villa ja torgi kinni. Tee silmad ja suu. Okasteks pane nööpnõelad ja ongi valmis! Head viltimist!

Täpsemalt saab Maarja-Magdaleena gildi tegemiste kohta lugeda www.maarjamagdaleenagild.ee.

Sel reedel saab tuule purjedesse uus üritustesari "Kaptenid kuursaalis", mille käigus otsitakse Pärnu kuursaali peidetud aardekasti.
Kuursaali programmijuhi Urmas Lassi seletuse kohaselt antakse peolistele reedel neli vihjet, mille järgi tuleb leida neli aardekaardi tükki.

Aardekasti leidmiseks tuleb tükid omavahel kokku panna. Kui tükid satuvad eri inimeste kätte, peavad inimesed aarde ära jagama või muudmoodi kokku leppima.

Peale selle korraldatakse reedel kuursaalis jalatõstmise võistlus ja viktoriin.

"Õhtu eriti silmatorkav kodanik valitakse õhtu Kapteniks, kellel on edaspidi sellele üritusele koos oma meeskonnaga prii sissepääs," lubas Lass. "Usume, et pidu tuleb täpselt nii uhke, et kapten Jack Sparrow praaliks siin, kui tal see võimalus oleks."

Puujalad panevad reedel tantsima ansambel Hellad Velled ja DJ Enno Lohu.

Laupäeval tervitab kuursaal aga alanud kevadet.

"Loodetavasti tuleb nii kuum pidu, et lumikellukesed kuursaali ümber löövad õide," märkis Lass. "Toimub joonistusvõistlus ja luulekonkurss "Soovin kevadet, muidu külmun". Parimad saavad premeeritud ja nende tööd jäävad kuursaali kaunistama."

Inimesi oodatakse laupäeval peol rohelistes või lihtsalt kevadistes rõivastes. Rahva panevad tantsima ansambel Tipmalts ja DJ Riho Pruul.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži turismimajanduse dotsent Heli Tooman, kolledži soome keele lektor Tiina Maripuu ja Tartu ülikooli inglise keele ja angloameerika keeleteaduse dotsent Enn Veldi üllitasid soome-eesti ja eesti-soome turismisõnastiku.
Sõnastik põhineb Heli Toomani ja Enn Veldi 2006. aastal ilmunud inglise-eesti ja eesti-inglise turismisõnastikul ning on mõeldud kõigile Eesti ja Soome majutusasutuste, reisibüroode, transpordi- ja paljude teiste turismiga seotud ettevõtete töötajatele, turismiarendajatele, kutse- ja kõrgkoolide õpetajatele, õpilastele, üliõpilastele, tõlkijatele ning kõigile reisihuvilistele.

Sõnaraamatus on üle 9000 märksõna mõlemas keeles. Käsitlemist leiavad nii puhke- ja turismimajanduse üldisem terminoloogia (planeerimine, arendus, kvaliteet, juhtimine, turundus, klienditeenindus, turismigeograafia) kui ka majutuse, toitlustuse, reisikorralduse, transpordi, kuurordi- ja konverentsi- ja sündmusturismi, maa- ja seiklusturismi ning rekreatsiooni terminoloogia, samuti teised sagedamini kasutatavad terminid, mis on olulised igale reisivale inimesele ja turstide vastuvõtjale.

Eesti on soomlastele ja Soome eestlastele üks armastatuimaid reisisihtkohti. Kahe naaberrahva üha tihenev läbikäimine oli autorite sõnul käesoleva sõnastiku tegemise põhjus.

Sõnaraamatut saab osta Argo kirjastuse kaudu.

Pärnu Kuninga tänava põhikoolis on 22. märtsil juhtimise meistriklass, kus tutvustatakse üldhariduskoolide häid kogemusi juhtimise valdkonnas, teadmisi rikastama tuleb haridustöötajaid üle Eesti.

Pärnus tuleb 11-15.30 kestvas meistriklassis jutuks väärtuspõhise koostöö arendamine, sel teemal jagab oma kogemusi ettevõtmist korraldav Kuninga kool. Strateegiline juhtimine kui sihipärane tegevus visiooni saavutamiseks on Rapla Vesiroosi gümnaasiumi pakutud valdkond.

Jagatud juhtimist kui edu võtit käsitleb Kuressaare gümnaasiumi esindaja. Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium tutvustab osalejatele täienduskoolituse planeerimist ja selle tulemuslikkuse hindamist.

Juhtimise meistriklasse korraldatakse 22. märtsil korraga kolmes koolis, peale Kuninga kooli Tartu Kivilinna gümnaasiumis ja Kohtla-Järve Vene gümnaasiumis. Käsitletavad teemad on on igas linnas erinevad. Meistriklass on osalejatele tasuta.

Pärnu maakohus mõistis eile tingimisi karistuse isale-pojale, kes sügiseste valimiste eel Keskerakonna nimekirjas Pärnu linnavolikokku kandideerinud Urmas Margusele viinaga hääli ostsid.
Süüdistuse kohaselt pakkusid 63aastane Mart Villiste ja tema 38aastane poeg Andres Villiste eelhääletamise päevadel Peeter Blumfeldtile Pärnu turu juures viina eesmärgiga mõjutada teda ning tema kaasatud isikuid andma oma hääl Marguse poolt.
 
Kokku loovutasid Villisted Blumfeldtile viis pudelit Mahtra ja niisama palju Laua viina. Blumfeldt jagas viinalaari tosina mehe ja naise vahel.

Nagu prokurör Svetlana Raudsepp märkis, põhjustas Villistete viinakampaania otseselt kahe inimese vaba tahte muutumist. “Just saadava hüvitise eemärgil valisid nemad Urmas Marguse, samal ajal kui nende inimeste valik vabalt otsustades oleks osutunud teiseks,” selgitas Raudsepp.

Sellise tegevusega panid Villisted toime karistusseadustiku 164. paragrahvi järgi kvalifitseeritava kuriteo – häälte ostmise, mille eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni aastase vangistuse. Mõlemad mehed tunnistasid end süüdi.

Kokkuleppemenetluse korras mõistis kohus viinalaari ostnud Mart Villistele karistuseks kolm ning Andres Villistele kaks kuud vangistust tingimisi 18kuulise katseajaga. Mõlemad allutati käitumiskontrollile. Mart Villiste karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud kaks päeva. Samuti mõisteti meestelt välja sundraha ja õigusabi kulud, mõlemalt 7065 krooni. Nõnda saidki isast-pojast Villistetest Pärnumaal esimesed häältega hangeldajad, kes selle teo eest kohtulikult karistatud.

Vaatamata Villistete ponnistusele, Margus Pärnu linnavolikokku ei pääsenud. Küll pääses ta kohtu ees seismisest, kuna eeluurimisel ei suudetud tuvastada, et Margus oleks mahitanud Villisteid endale viinaga hääli võitma. Asitõendiks saadud kahte tühja Mahtra viina pudelit ootab aga hävitamine.

Pärnu ümbersõidutee renoveerimise tõttu korraldatakse täna õhtul ümber liiklus Papiniidu sillal. Liiklusele suletakse silla Tallinna sõidusuund ja Riia-poolne sõidusuund muudetakse kaherealiseks. Silla Tallinna-poolse otsa juures asuvas liiklussõlmes jääb uue skeemi kohaselt liikluskorraldus endiseks.

Täna õhtul kehtima hakkava uue liikluskeemi lahenduse kohaselt ei suundu autod Tallinna-poolsel mahasõidul enam vastassuunda Tammiste ristmikule, vaid suunatakse kohe enne ohutussaart tagasi õigele sõidurajale raudteepoolsesse külge. „Seega on liiklus takistatud ainult sillal ja vahetult selle peale- ning mahasõitudel,“ sõnas silla remonditöödega tegeleva firma Nordecon projektijuht Risto Alttoa.

Maanteeameti teate kohaselt pidi Papiniidu silla remondiga kaasnev uus liikluskorraldus hakkama kehtima juba üleeile. Tollane skeem nägi ette mitut liikluspiirangut ka Papiniidu silla Tallinna-poolse otsa juures asuvas liiklussõlmes. „Avasime selle üleeile lühikeseks ajaks liiklusele, kuid liiga kitsa tee ja ummikute tekkimise ohu tõttu otsustasime selle uuesti sulgeda,“ ütles Alttoa.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö lektor Valter Parve korjab allkirju TV3 tõsielusarja "Unistuste printsess" vastu, sest sari võib tema arvates kahjustada rahvale olulisi väärtusi.

"Häirivad nii tütarlaste valmisolek olla valikut mitmekesistav "kaup", pakkumise küüniline vahendamine kui see Euroopa hädavares, kes ise endale kallimat ei leia," põhjendas Parve Õhtulehele, miks ta allkirju korjab.

Parve riputas internetti üleskutsele ja lisas sellele blanketi, millega tema vaadete pooldaja saab oma toetusallkirja läkitada. Pöördumine on adresseeritud reklaamiandjatele. Eilse seisuga oli Parve kokku saanud alla saja allkirja.

TV3 juhtkonna arvates pole kuigi mõistlik ühe meelelahutussaate vastu sõtta minna. “Aga – vaba maa ja kedagi keelata ei saa," ütles programmijuht Leho Verk. Reklaamiandjate laialijooksmist ta ei pelga.

Kolm kuud silma rõõmustanud ja talviseid spordialasid isu täis nautida lasknud paks lumevaip paneb nüüdseks murelikult kukalt sügama. Ühed igatsevad kevadet, teised pelgavad üleujutust.
“Kui niipea soojalainet ei tule, sulab lumi aeglaselt ja suurt uputust ei teki,” arutles Pärnumaal Lõpel aastaid ilma vaadelnud ja ennustanud Ilmar Tiismaa. “Kui aga saabub soojalaine, nagu juhtus 1999. aasta märtsi lõpul, võib lume sulamise kiiruse tõttu uputus tekkida küll.”

Tiismaa ütles end mäletavat kevadeid, kui lumi oli maas veel mais. “On olnud kevadeid, kui märtsis käisid põllutööd ja külvati teravilja, mais tuli aga lumi maha. Osa põldusid pidi uuesti seemendama,” meenutas ta.

Lähiaja ilmaennustus kiiret sula ei luba. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) prognoosi järgi on esialgu oodata sellist ilma, kus päeval pisut sulatab ja öösel külmetab.

“Pärnumaal takistab õhu soojenemist merel jää ja maal paks lumi. Arvata võib, et märts ja aprill tulevad keskmisest jahedamad,” nentis Tiismaa.

Eesti lumikatte teatmiku andmetel kuluks sooja kevade korral lume sulamisele ainult kaks kuni viis päeva, aga lumerohke ja külma talve järel võib see kesta 40-60 päeva. Lumesulamismudelid näitavad, et soojale kevadele tüüpiliselt sulab ööpäevas viis kuni kaheksa sentimeetrit lund, mis tekitab kaks kuni kolm sentimeetrit sulavett.

Lumi majast eemale

Praegu on vastu maju tuisanud kõrged hanged, peale selle ümbritsevad hooneid teeradadelt kühveldatud ning katuselt maha aetud lume ja jää kuhjad. Kui need ükskord hoogsalt sulama hakkavad, võib hoonete ümber loksuv vesi maju ohustada. Kui sula aegu sajab taevast lörtsi ja vihma juurde, on võimalik kahju väga suur.

“Keldriga majal, millel hüdroisolatsioon tegemata, tekib kindlasti probleem ja lumi oleks vaja maja ümbert eemaldada,” hoiatas Pärnumaa kutsehariduskeskuse ehituseriala õpetaja Janek Klaamas. “Majadel, millel puudub kelder, kuid põrandaalune osa on tühi, jõuab vesi suure sulaga samuti põranda alla. Jällegi oleks tarvis eemaldada suurem lumi.”

Eriti ohustatud on Klaamase sõnutsi puumajad. “Lumi sulab vastu maja seina ja kuna õhtul temperatuur langeb miinuskraadideni, tekib vastu maja seina jää, mis hiljem võib hakata sulama alumise vöö koha pealt seina konstruktsiooni sisse,” selgitas ta.

Enne suurt sula tasub majaomanikel välja otsida oma kindlustusleping ja püüda sellest välja lugeda, kas kindlustusfirma hüvitaks hoonesse tunginud sulaveest põhjustatud kahju.

Majaomanikule pole vahet, kas hoonet ja esemeid rikkunud vesi tuli õuest või torustikust, kindlustusfirmade silmis on vahe aga suur.

Kui kindlustuslepingus on valitud vaid veekindlustuskaitse, hüvitavad kindlustusseltsid ainult torustike lõhkemisest, purunemisest või ummistumisest tingitud kahju. Üleujutus on hoopis looduse tekitatud kahju.

Samal ajal ei pruugi lumesulaveest põhjustatud üleujutus olla kindlustusjuhtum ja selleks puhuks tuleks valida lisakaitse. Seega oleks tark kindlustusfirmasse pöörduda ja lasta oma lepingust puust ja punaselt välja lugeda, kas lumesulaveest põhjustatud kahju saaks vajadusel hüvitatud või on vaja selleks lisakaitset.

Jahe kevad

Lähipäevad lubavad mõnda plusskraadi, aga mida edasi oodata? EMHI sünoptik Ele Pedassaar rääkis rahvusringhäälingus: “Ameeriklaste mudelid - nende mudelprognoos läks talve suhtes täppi - näitavad praegu, et märts ja aprill on normist jahedamad, aga mais hakkab õhutemperatuur kiiresti tõusma ja suvekuud on väga mõnusad.”

Tiismaa nendib säärase pärimise peale: “Meie laiuskraadil on ilm alati olnud ettearvamatu ja pikema perioodi ennustused ei pea paika.”

Ometi: kui lüüa lahti mullu 19. detsembril ilmunud Pärnu Postimees, siis seal ütles Tiismaa, et kõik tema uuritud seapõrnad näitavad: järsu külmenemisega algav talv tuleb tavapärasest külmem ja küllalt pikk, koguni poole märtsini.

Nüüd pakub Pärnumaa ilmavaatleja: “Aprill on alati tujukas olnud: jagub päikesepaistet, vihma, öökülmi, lund ja lörtsi. Üldiselt võib hilise kevade järgi arvata, et mai ja juuni tulevad keskmise temperatuuriga ning sademeid on normi piires. On tõestatud, et väga külma talve järel tuleb külm suvi. Seda näitavad August Tõllasepa ja Vadim Želnini kirja pandud andmed.”

Tallinna ilmajaama lumekaart näitab mõni päev enne astronoomilise kevade algust, et suurel osal Pärnumaast püsib ligi 40sentimeetrine lumekiht.
Maanteede kõrvale ja katuseräästa alla lükatud lumevaalud on siin-seal suisa täismehekõrgused.

Paratamatult keerleb inimestel iga päevaga üha sagedamini mõtteis küsimus: millal see lumi ükskord ometi sulab ja mida sula endaga kaasa võib tuua?

Klimatoloog Ain Kallis, kas teie oskate oma pika kogemuse põhjal pakkuda, millal lume sulamine tänavu hoo sisse saab?

Tahaks isegi seda teada, millal see tohutu lumehulk kaob! Lohutav on see, et kevad tuleb, sellest pole pääsu.

Klimaatiliselt on praegu käes kevadtalv. See on aeg, kui lumikate kahaneb ja domineerivad sulailmad. Kevadtalv saabub Pärnu kandis keskmiselt 2. märtsil.

Varakevad algab pärast lumikatte kadumist. See periood võib kesta mõnel aastal päris kaua ja aeg “päris” kevadeni võib vinduda isegi kuid. Palju sõltub talve karmusest ja sellest, mil määral Läänemeri on jääga kaetud.

Külmade talvede järel kulub päikesel suur hulk energiat lume sulatamisele ning maapinna soojendamisele. Jääs meri on ju otsekui suur külmkapp, mis hoiab õhutemperatuuri madalal.

Kui kaua on kõige pikemalt lumi Eestis maas olnud?

Lumikatte paksust on mõõdetud Eestis alates 1891/1892. aasta talvest. Lumega päevadeks loetakse päevi, kui ilmajaama ümbrusest on üle poole lumega kaetud.

Vahest kõige pikema lumikattega talveks võib pidada poole sajandi tagust 1955/1956. aasta talve, kui Kolgal Otepää juures esines 161 lumega päeva.

Kaua oli maa valge 1995/1996. ja 2002/2003. aasta talvel, kui Tartu-Tõravere mail loeti kokku 137 ja 104 päeva, mil lumi püsis vaheaegadeta maas.

Paks lumevaip hirmutab üleujutusega. Kardetakse, et kui lumi hakkab kiiresti sulama, pole uputusest pääsu. Kui ruttu lumi tänavu teie hinnangul sulab?

Seda on raske prognoosida, sest kõik sõltub järgmiste nädalate ilmadest. Kui suur sula saabub järsku, võib see tõesti tekitada üleujutusi, kui läheb tasapisi soojemaks, kaob valge oht silmapiirilt märkamatult.

Viimati ennustati uputusi 1996. ja 2005. aasta kevadel, kui olid paksu lumega pikad talved. Lumi sulas aga tegelikult nii, et veetase tõusis väga vähe.

1999. aasta talv sarnanes lumerohkuselt tänavusega ja siis kippusid sula aegu jõed linnu uputama.

Kas säärase lumerikka ja külma talve põhjal saab eeloleva suve ilma ennustada? Kui suur on tõenäosus, et väga talvise talve järel tuleb ideaalne, soe ja kuiv suvi?

Öeldakse ju, et kui pole talve talve ajal, pole suid sui ajal.

Tegelikult peab ikkagi tunnistama, et eesoleva suve ilma on talve järgi pea võimatu ennustada.

Statistilisi seoseid on leitud vaid naaberaastaaegade vahel. Nii on pehmete talvede jätkuks enamasti varane kevad ja karmide talveilmade kannul kipub kevad paraku venima ja olema üsna jahedavõitu.

Nii et peagi saabuva kevade ilmad pakuvad palju põnevat ja seda mitte ainult klimatoloogidele.

Eile kell 10.26 teatati häirekeskusele, et Pärnus Metsa tänaval tuleb ühest korterist suitsu.
Päästjate kohale jõudes selgus, et suitses prügiämber, mille oli süüdanud sinna visatud korralikult kustutamata suitsukoni.

Päästjad ventileerisid ruumid.

Kolmapäeval, 17. märtsil alustas 39 Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi õpilast paralleelselt üldhariduse omandamisega õpinguid Tartu ülikoolis, õppides majandusarvestuse ja eraisiku finantsplaneerimise kursustel.

“Anname õpilastele võimaluse omandada üldhariduse kõrval kõrgkooli tasemel lisateadmisi majanduse valdkonnas,” põhjendas Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi projektijuht Mait Kask möödunud aastal tuntud inimeste loenguid pakkunud akadeemilistest kolmapäevadest välja kasvanud ettevõtmist.

Majanduseriala kursused said Kase sõnul valitud eelkõige seetõttu, et tegemist on eluliste teemadega: õpilased omandavad teadmisi, mida igapäevaselt rakendada. Nii alustaski kool läbirääkimisi Tartu ülikooli majandusteaduskonna kaugkoolituskeskusega Tallinnas.

Tartu ülikooli majandusteaduskonna kaugkoolituse projektijuhi ja juhtiva õppejõu Karin Liikane sõnul on kaugkoolituskursuste materjalide autorid ja õppejõud tunnustatud praktikud, kellel on suur akadeemiline kogemus.

Kaugkoolituses ei ole kohalkäimise kohustust. Saab õppida, kuidas ja millal sobib. Liikane selgitas, et kursuste õpikud on paberkandjal ja koostatud kaugkoolituse erimetoodika järgi. Muu õpe – kaasused, eksami proovitestid, suhtlemine konsultantide ja kursusekaaslastega – on Eesti e-ülikooli veebipõhises koolituskeskkonnas Moodle. Õpe põhineb iseseisval tööl ja veebipõhisel koostööl.

Kursuste jooksul kohtuvad õpilased ülikooli inimestega avaaktusel-infotunnil, kuni kahel klassikonsultatsioonil iga valitud kursuse kohta, klassieksamil ja Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi lõpuaktusel. “Õppejõud tulevad ise Pärnusse, seega õpilase jaoks toimub õppetöö kogu aeg ühes majas,” ütles Kask.

Kaugkoolitus on Kase ütlust mööda hea võimalus neile, kes soovivad end täiendada, aga töö- ja pereelu ei võimalda igapäevast kooliskäimist. “Seega mõlema asutuse paindlik õppesüsteem annab võimaluse kombineerida õpilastele parima variandi,” lisas ta.

Liikane selgitas, et kaugkoolituskursuste edukad lõpetajad saavad Tartu ülikooli avatud ülikooli tunnistuse koos ainepunktidega, mida võib õppekava sobivusel tulevasse bakalaureuseõppesse üle kanda. Mõlemad kursused – “Majandusarvestus I” ja “Eraisiku finantsplaneerimine” annavad 4,5 ainepunkti. “Majandusarvestus I” aineprogramm on koostatud nii, et selle alusel saab sooritada raamatupidajate kogu juures raamatupidaja-assistendi esimese taseme kutseeksami.

Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi kursuslased liituvad teiste Tartu ülikooli sama aine kursuslastega. See tähendab, et teadmisi ja kogemusi jagavad raamatupidaja-praktik ja alles esimesi samme tegev koolinoor, õppur Paikuselt ja Makedooniast, 16aastane noormees ja üle 60aastane vanaema.

Kase sõnade järgi loodab täiskasvanute gümnaasium leida tulevikus lisarahastust, et tuua õpilasteni veelgi suurem valik kursusi ja eri valdkondadest.

“Ideaalis näeks see kõik välja nii, et igal õppeperioodil saaksid õpilased valida ühe täiendava ülikoolikursuse,” kirjeldas Kask. “Sellises mahus ja tempos on reaalne, et õpilane, kes asub õppima kümnendasse klassi, on gümnaasiumi lõpetamise ajaks kogunud piisavalt punkte, et lühendada oma ülikooliteed ühe aasta võrra.”

Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi lõpetajatest astub igal aastal kõrgkooli vähemalt kolmandik. Kaugkoolituskursuste tulemusena on üsna tõenäoline, et see arv tõuseb veelgi.

Vancouveri taliolümpia on paljudele ilus mälestus, mis tekitab häid emotsioone. Pisut teisiti on lugu Venemaal, kus rahvusliku olümpiakomitee esimees on juba kohalt lahti tehtud ja president Dmitri Medvedev himustab spordiliitude juhtidegi päid. Tõenäoliselt tehakse venelaste olümpiaettevalmistustes samuti korrektiive.
Päris ilma poliitikata ei möödunud lõpetamine Vancouveriski. Just veidi enne seda, kui olümpialipp läks järgmise korraldajalinna Sotši valdusse, tegi Gruusia olümpiameeskond avalduse, et maailm ei unustaks, kui üsna Sotši lähedal tungisid Vene väed sõltumatu riigi territooriumile ja okupeerisid kogu regiooni.

Leidsin Briti The Daily Telegraphist artikli, milles ajakirjanik seab Sotši kui taliolümpialinna üldse kahtluse alla. Esiteks on tegemist subtroopilise kliimaga. Teiseks edastab Briti BBC, et vaid 20 protsenti mängude eelarvest kulub spordirajatistele, 80 protsenti aga linna infrastruktuuri arengusse. Laiemale avalikkusele on hästi teada inimeste poolvägivaldne väljatõstmine oma kodudest ja ettevõtetest, mis jäävad olümpiaküla alla. Kolmandaks on juba selge, et kolm neljast talispordiareenist, mis 2014. aasta taliolümpiaks Sotši ehitatakse, kolitakse hiljem kaugemale külmemale Venemaale, sest subtroopikas oleks neid käigus hoida ülikulukas.

Ent Sotši ei loobu. Sealne linnapea on öelnud, et kolme aastaga tehakse ära töö, milleks tavaliselt kuluks sajand.

Sama meelt on mu kolleeg ja staažikas olümpiakajastaja Enn Hallik: Venemaa paneb mängu nii palju raha kui vaja, et 2014. aasta talimängud Sotšis toimuksid.

New York Timesis võttis sõna USA kunagine olümpiasõudja Charles Banks-Altekruse, kelle arvates teeb rändav olümpia rohkem kahju kui kasu. Roteeruvate olümpialinnade asemel peaks nii suve- kui talimängudel olema alaline toimumispaik.

Peamine on suur kulu. Musternäidis on Montreal 1976, kui korralduskulud ületasid plaanitu 400 protsendiga ja peaaegu pankrotistunud linnal kulus 30 aastat arvete maksmiseks.

Ateena olümpia 2004. aastal läks maksma 14,4 miljardit dollarit ja panustas ilmselt samuti Kreeka praeguste probleemide tekkimisse. Pekingi mänge 2008. aastal nimetatakse ekstravagantseteks: kulud 40 miljardit dollarit või isegi rohkem ja osa olümpiaobjekte praeguseks lammutatud. Tegelikku kulude mahtu me ilmselt teada ei saagi.

London 2012 on juba eelarve ületanud.

Vähestel olümpialinnadel on läinud paremini. 2000. aasta Sydney mänge loeti linnale edukaks, kuid Austraalia riiklik audit selgitas välja, et pikaajaliselt tuleb linnal tasuda veel üle kahe miljardi dollari. Los Angelese mängud aastal 1984 lõppesid kasumiga, kuid tänu seniste spordirajatiste kasutamisele ja arvukale vabatahtlikule tööjõule.

Kulud on olümpiamängude üks pool, teine on poliitiline. Boikotitud on Montreali, Moskva ja Los Angelese mänge, 1972. aasta Müncheni mänge vapustas Iisraeli sportlaste mõrvamine. 2008 takistasid protestijad Pekingi olümpia tule teekonda.

19. sajandi lõpul soovis Kreeka jääda alaliselt olümpiamängude toimumispaigaks. Mängude taastaja parun Pierre de Coubertin soovis rändavate mängudega edendada rahu ja vastastikuse mõistmise ideaali, samuti tutvustada muid kultuure. Nüüd saab abi internetist.

Kreeklased kordasid oma ettepanekut pärast 1980. aasta Moskva olümpia boikotti ja Rahvusvaheline Olümpiakomitee algatas arutelu. Pärast Los Angelese boikotti neli aastat hiljem võttis USA senat kunagise olümplasest korvpalluri senaator Bill Bradley algatusel vastu mittesiduva resolutsiooni, et mängud toimuvad alalises paigas, kus need oleksid kaitstud rahvusvahelise poliitika eest.

Samal aastal soovitas USA olümpiakomitee viit alalist mängude asukohta (üks vastavalt igale olümpiarõngale).

Banks-Altekruse arvab, et kõige õigem oleks nii suve- kui talvemängud korraldada traditsiooniliselt neutraalses Šveitsis, kus on sobiv geograafia, ilm, kogemused ja vajalik transpordivõrk.

Banks-Altekruse pidanuks Moskva olümpial USA meeskonnas sõudma, kuid nagu 466 muud sportlast jäi koju. Selle eest pälvis ta kongressi kuldmedali. 30 aastat hiljem eelistanuks ta võita ikkagi olümpiamedali, milleks neil olevat olnud väljavaateid.

Kolleeg Hallik arvab siiski, et niipea olümpiamängud paikseks ei muutu, kuigi sellest aeg-ajalt räägitakse.

Kui Pärnu maakohus OÜ Aida Partnerite saneerimiskava heaks kiidab, saab Pärnu Keskuse omanikuks ärimees Toomas Lumani juhitava ehituskontserni Nordecon Internationali tütarfirma, mis kaubanduskeskuse päästmiseks laenab vähemalt kümme miljonit krooni.
Pärnu kesklinnas asuva Pärnu Keskuse omanik Aida Partnerid võlgnes 15. jaanuari seisuga 334 miljonit krooni. Suuremad võlausaldajad on kaubakeskuse ehitamiseks 179 ja parkimismaja ehitamiseks 62 miljonit krooni laenanud UniCredit Bank, Aida Partnerite omanikfirmad ja 23 miljoni eest kaubakeskust ehitanud AS Eston Ehitus, mis praegu kuulub Nordecon Internationali.

Toidupood meelitaks ostjaid

Pärnu Keskuse saneerimine on lahutamatult seotud pooleli jäänud parkimismaja lõpuniehitamisega. Parkimismaja hoonestusõigus kuulub OÜ Win Marketsile, millel on samad omanikud mis Aida Partneritel. Ilma parkimismaja ja selle esimesele korrusele plaanitud Maxima toidukaupluseta jääb Pärnu Keskus poolikuks.

Veebruari alguses otsustas Pärnu maakohus Win Marketsi pankroti välja kuulutamata jätta, sest UniCredit Bank võttis pankrotiavalduse tagasi. Väidetavalt olid selle põhjuseks panga ja Nordecon Internationali vahel sõlmitud kokkulepped.

Pärnu Keskuse päästeplaani tugisammasteks on parkimismaja valmisehitamine ja Pärnu Keskuse peal asuvate korterite müümine. Parkimismaja lõpetamiseks kulub ligi 30 miljonit krooni. Peale selle tuleks hoonestajal maksta Pärnu linnale 6,1 miljonit krooni, sest ehitise valmimistähtaeg on ammu ületatud.

Nordecon Internationali suuromanik Toomas Luman soovib, et linn viivisenõudest loobuks, ja lubab parkimismaja enne järgmist talve valmis ehitada. Seni pole linnavalitsus otsust langetanud.

Hüpoteegid ulatuvad 511 miljoni kroonini

Päästeplaani teine tugisammas on korterite lõpuniehitamine. Ainult viies korteris 60st on tehtud siseviimistlus, ülejäänud viimistlustöödeks kulub hinnanguliselt ligi 7,5 miljonit krooni. Viimistlustööde raha laenab Nordecon.

Korterite müügist loodab Pärnu Keskuse uus omanik teenida vähemalt 43 miljonit krooni. Selline summa on arvestatud hinnatasemelt 17 000 krooni ruutmeeter. Algul loodeti kortereid müüa 38 000 krooni ruutmeeter ja selle hinnaarvestusega on isegi ettemakse tehtud.

UniCredit Banki põhinõuet ei vähendata ja tema pandiõigused nii kaubanduskeskusele kui korteritele säilivad. Küll vabastaks saneerimiskava vastuvõtmine kaubakeskuse parkimismaja ehitamisega seotud hüpoteekidest.

Nordecon maksaks pangale viis protsenti intressi aastas, viie aasta pärast tuleb laenukohustust kas täita, refinantseerida või pikendada.

Eston Ehituse põhinõuet ei vähendata ja pandiõigus korteritele säilib. Kahe aasta möödumisel saneerimiskava kinnitamise jõustumisest hakkab Pärnu Keskuse uus omanik võla pealt maksma aastas viis protsenti intressi, viie aasta pärast tuleb laenukohustust kas täita, refinantseerida või pikendada.

OÜ Rickman Kinnisvara põhinõuet ei vähendata ja pandiõigus säilib. Aida Partnerite omanikfirmade pandiõigused lõpevad, PP Electronics OÜ nõue kujundatakse ümber.

Praegu on Aida Partnerid hüpoteekidega üle koormatud. Hüpoteekide kogusumma ulatub 511 miljoni kroonini. Läinud aasta lõpus Aida Partnerite tellitud hinnangu kohaselt on kaubanduskeskuse väärtus 217,7 miljonit krooni, UniCredit Banki tellitud hinnangu järgi koguni 70 miljonit krooni.

Võlausaldajad, kelle nõuete tagatiseks panti seatud ei ole, peavad osa rahast korstnasse kirjutama. Saneerimiskava järgi rahuldatakse kuni 10 000 krooni suurused põhinõuded täielikult ja ülejäänust viiendik.

Kohus pole veel otsustanud, millal saneerimiskava arutada.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe (pildil paremal) võõrustas eile enneolematuid külalisi, Venemaa Föderatsiooni ülikoolide ja omavalitsuste delegatsiooni liikmeid. Kesk-, Volga, Loode ja Uurali föderaalringkonna ülikoolide rektorid ja prorektorid tutvusid Pärnusse jõudmise eel Narva kolledži ja Tartu ülikooliga ning sõitsid edasi Helsingisse.
Venemaa fondi Uus Euraasia toel toimunud õppereisi eesmärk oli tutvuda Tartu ülikooli näitel kõrgkooli ja ühiskonna vahelise koostöö mudeliga. Pildil näitab direktor Vallimäe, kuhumaani ulatus meri 2005. aasta jaanuaritormi ajal. (PP)

Eile esines Mark Soosaar riigikogu infotunnis arupärimisega kultuuriminister Laine Jänesele, tuletades talle meelde, et Eestist on UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud vaid kaks objekti: Tallinna vanalinn ja Kihnu saar.
Soosaar nimetas suurimaks murelapseks Kihnu kultuuri, sest kogukond on väike, meretagune elu väga kallis ja avalik teave ütleb, et regionaalministri käivitatud Kihnu regionaalprogramm suleti igasugusteks kultuuriinvesteeringuteks ja -toetusteks.

Soosaare Toompea saalis esitatud küsimuste peale tunnistas kultuuriminister, et ministeeriumid on arvatavasti oma mõningates otsustes küllaltki suveräänsed ning regionaalminister ei ole temaga sel teemal läbirääkimisi pidanud ega nõu küsinud. Seega vastab tõele Soosaare väide kolm korda vähendatud regionaal- ja kultuuriprogrammi rahast ehk võimalusest kasutada tänavu vaid 900 000 krooni.

“Kultuur ilma rahata on abitu, raha ilma kultuurita häbitu,” ütles Soosaar, arvates seda tõetera vajalikuks meelde tuletada eelkõige regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile.

Nelja külaga saar

Kihnu saar oma poole tuhande elanikuga pole muud kui nelja külaga 17ruutkilomeetrine maalapp Liivi lahes, mille kordumatu pärimuskultuur on andnud põhjust võtta saar koos sõsarsaare Manijaga Eesti Vabariigi valitsuse taotluse alusel 2003. aastal UNESCO vaimse ja suulise pärandi meistriteoste nimekirja. Seepärast on mõistetav Kihnusse teistsugune suhtumine, võrreldes ülejäänud Pärnumaa omavalitsustega. Liiati on Kihnu kaubamärgid laulumemm Virve ja aegade hämarusest metskapten Kihnu Jõnn ning nüüd aasta keeletegu ehk “Aabets”.

Nüüd ähvardab masu, teisiti öeldes säästueelarve tuhmistada Kihnu pärimuskultuuripärli, mille üks esindajaid on SA Kihnu Kultuuri Instituut. Selle nimel kirjutasid juhataja Marju Vesik ja nõukogu esimees Mark Soosaar alla peaminister Andrus Ansipile 15. märtsil adresseeritud kirjale.

“Me mõistame, et keerulises majandusolukorras on vaja igaühel meist mõelda ning tegutseda säästlikult, Sihtasutus Kihnu Kultuuri Instituut on kärpinud oma töötajate töötasusid 10-50 protsenti, sellest allapoole pole enam võimalik minna,” väidab Soosaar kirjas.

SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätas nimetab, et tänu Kihnu kultuuri- ja regionaalprogrammile on toetust saadud mitmele suurele algatusele. Näidetena nimetab Mätas kihnukeelset kokaraamatut, ingliskeelseid brošüüre saare külalistele ja Katrin Kumpani pillilugude vihku. Valminud on Jaak Huimerinna projekt Metsamaa pärimuskultuurikeskuse väljaehitamiseks ja 2002. aastal loodud kultuuriruumilt sai toetust tavasid järgiva Kihnu pulma korraldamine.

“Kõige tähtsam, et jätkuvalt toetati Kihnu Kultuuriruumi korraldatavaid ülipopulaarseid pillilaagreid, kus osales ligi 80 protsenti Kihnu koolilastest, laagritest on välja kasvanud mitu andekat külapillimeest,” mainib Mätas.

Tänavu saab kahe palgalise töötajaga SA Kihnu Kultuuriruum tegevustoetust riigieelarvest 225 000 krooni ja juhataja Mätase sõnutsi on sellega tõesti raske toime tulla. “Peab pidevalt otsima võimalusi omatulu hankimiseks,” nendib ta.

Selleaastased põnevad ettevõtmised on näiteks koostöös vallavalitsusega kaluritepäeval Kihnu kalafestivali “Merepidu” korraldamine, Kihnu käsitöö internetipoe tööga alustamine ja esimese kihnukeelse Tähekese väljaandmine.

“Masu tõttu oleme loobunud mitmestki projektist, näiteks Tšehhis laste folkloorifestivalil osalemisest,” ütleb Mätas. “Kuna regionaalprogrammist jäeti kultuuri osa välja, on meil tõsiseks probleemiks Metsamaa väljaehitamiseks omafinantseeringu leidmine. Arvan, et Kihnu regionaalprogrammis oleks pidanud siiski säilima võimalus taotleda raha kultuuri ja haridusega seotud investeeringuteks ning soft-projektid võiksid saada toetust kultuuriprogrammist.”

Ministeerium väitleb

Siseministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö büroo nõunik Riina Nurmsaar kinnitab, et väide, nagu oleks kultuuri- ja haridusobjektide toetus asendatud infrastruktuuriobjektide ning ettevõtluse toetusega, ei vasta tõele.

“Kihnu regionaalprogrammist kultuuriobjektide väljaarvamise peamiseks põhjuseks on vähenenud programmimaht, mis ei võimalda kõiki programmidokumenti kavandatud tegevussuundi enam rahastada,” selgitab Nurmsaar.

Kui algul oli plaanitud, et Kihnu regionaalprogrammi rahastatakse viie miljoni krooniga aastas, siis majandussurutise tõttu, mis on sundinud oluliselt kärpima riigieelarvet, on Kihnu regionaalprogrammi mahtki vähenenud 2010. aastaks 3,3 miljoni kroonini.

“Toetus kultuuriobjektidele otsustati programmist välja jätta eelkõige seetõttu, et võrreldes teiste programmist toetatavate valdkondadega, on kultuuriprojektide finantseerimine olnud proportsionaalselt üks suuremaid, mistõttu teised valdkonnad on olnud kahetsusväärselt alarahastatud,” väidab Nurmsalu.

Kihnu kultuuri toetavatele tegevustele saab jätkuvalt rahaabi küsida Kihnu kultuuriprogrammist.

Tänavu käib raha eraldamine nii nagu varemgi. Programminõukogu, mis koosneb eri institutsioonide esindajatest (kaks esindajat Kihnu ja kaks Tõstamaa vallast, kaks SA Kihnu Kultuuriruumist ja kaks SA Kihnu Kultuuri Instituudist, üks Pärnu maavanema nimetatud ametnik), koostab tegevuskava, milles sisalduvad nõukogu heaks kiidetud projektid. Kui tegevuskava on kooskõlas sätestatud nõuetega, kehtestab regionaalminister selle oma käskkirjaga.

Programm küsimärgiga

Maavalitsuse arengutalituse juhataja, Kihnu regionaalprogrammi nõukogu liige Urmas Kase mainib, et ta mõistab Kihnu instituudi muret, aga ei nõustu regionaalministrile tehtud etteheidetega.

“Arvan, et selguse loomine kahe programmi vahel välistab segadusi tulevikus,” märgib Kase.

Kase selgitusele tuginedes on siseministeeriumi “Kihnu regionaalprogramm 2007-2010” keskmes Kihnu elulaadi alustegevuste, see tähendab kohaliku elukeskkonna (infrastruktuuri projektid) ja majanduse (eelduste loomine töökohtade tekkeks) toetamine.

“Siinkohal on hoopis suur murekoht, kas ja kuidas see programm tulevikus jätkub,” ütleb Kase. “Ka turism on üks töökohtade looja, eriti naistele, loomulikult ei ole me vaimustuses joomaturismist, küll aga kultuurihuvilistest külalistest kohaliku kogukonna taluvuse piirides.”

Kase kinnitab, et SA Kihnu Kultuuri Instituut ja SA Kihnu Kultuuriruum on teinud tublit tööd, võtkem või kihnukeelne “Aabets” kui 2009. aasta keeletegu.

“Praegu on väga tähtis kultuuriministeeriumi egiidi all toimivale programmile lisaraha leidmine, et mõlemal UNESCO kultuuripärliga tegeleval ühendusel oleks võimalik ellu jääda ja edasi tegutseda,” leiab Kase, kes programminõukogus on maavanema nimetatud ametnik.

Peaminister Andrus Ansip on kaasatud Kihnu kultuuri probleemide lahendamisse, sest sellekohase kirjaliku pöördumise esitas talle SA Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu esimees ja riigikogu liige Mark Soosaar, kellel omakorda ajas harja punaseks regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.
Kiisler nimelt ei näi midagi arvavat UNESCO vaimse ja suulise pärandi nimekirja kantud Kihnu kultuuriruumist, sest Soosaare väitel on minister oma jäiga otsusega 2010. aasta Kihnu regionaalprogrammist ära lõiganud igasuguse kultuuri- ja haridusprojektide toetuse, asendades selle üksnes toetusega infrastruktuuridele ja ettevõtlusele, kus esikohal on turismimajandus.

“Hämmastav on regionaalministri käskkirjas toodud seisukoht, et turismi käivet on vaja veel tõsta 12 protsenti, ja seda kultuuri arvelt,” edastab Soosaar. Lisades, et kui mullu toetas riik Kihnu kultuuri 1,7 miljoniga siseministeeriumi Kihnu regionaalprogrammist ja miljoni krooniga kultuuriministeeriumi programmist “Kihnu kultuuriruum 2008-2010”, siis tänavu on toetussumma vähenenud kolm korda.

Kahandatud eelarve tõttu katkevad tavade säilitamisel põhinevad tegevused, lohutust ei paku kihnukeelse “Aabetsa” kui aasta keeleteo esiletõstmine.

Pärnu maakohus karistas täna tingimisi vangistusega Mart Villistet (1947) ja Andres Villistet (1972), kes mulluste kohalike omavalitsuste valimiste eel mõjutasid isikuid hääletama ühe Pärnu linna volikogusse kandideeriva isiku poolt, kes küll hiljem valituks ei osutunud.
Süüdistuse kohaselt teatas isa pojale, et tema teeb valimiskampaaniat ühe oma tuttava kasuks, ja koos pakkusid nad eelnevalt isa ostetud viina eelhääletamise päevadel Pärnus turu juures kokku kolmeteistkümnele isikule, eesmärgiga mõjutada neid teostama nende valimis- või hääletamisõigust selle kandidaadi kasuks. Nii püüdsid nad alkoholi pakkumise ja andmisega mõjutada isikute tahte kujunemist ja seega vaba tahte teostamist valimistel, vahendas Pärnu maakohtu pressiesindaja Elo Kirsipuu.

Otseselt põhjustasid nad oma tegevusega kahe inimese vaba tahte muutmise, kuna just saadava hüvitise eesmärgil valisid nood selle kandidaadi poolt, samal ajal kui nende isikute valik vabalt otsustades oleks osutunud teiseks.

Sellise tegevusega panid Mart Villiste ja Andres Villiste häälte ostmisega toime kuriteo, mille eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades mõistis kohus Mart Villistele karistuseks kolm ja Andres Villistele kaks kuud vangistust tingimisi 18kuulise katseajaga, allutades mõlemad katseajaks käitumiskontrollile. Mart Villiste karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud kaks päeva.

Samuti mõisteti meestelt välja sundraha ja õigusabi kulud, mõlemalt 7065 krooni.

Eesti reumaliit korraldab Pärnu Tervise sanatooriumis neljapäeval, 18. märtsil koolituspäeva, kus kõneldakse põletikulisest liigesehaigusest reumatoidartriidist ning lülisamba- ja seljahaigusest spondüliidist.
Kell 15 Tervise sanatooriumis Seedri 6 algaval tasuta koolituspäeval räägib Põhja-Eesti regionaalhaigla reumatoloog Piia Tuvik reumatoidartriidi olemusest ja tänapäevasest ravist. Füsioterapeut jagab teadmisi nende haiguste liikumisravi kohta ja pakub praktilisi harjutusi.

Eesti reumaliidu eestvedamisel selle aasta märtsist toimuvate reumatoidartriidi ja spondüliidi koolituspäevade vastu on huvi olnud oodatust suurem.

"Nii Tartus, Põlvas kui Tallinnas  läksid üritused täissaalile, mis näitab, et huvi ja vajadus info järele on suur," ütles esimesi koolitusi korraldanud reumatoloog Piia Tuvik. "Tuli tõdeda, et saalist kõlanud küsimused räägivad inimeste vähestest teadmistest oma haiguse ja selle ravivõimaluste osas.”

Reumatoidartriidi ja spondüliidi diagnoosimisvõimalused ning esimeste sümptomite äratundmine on Tuviku ütlust mööda paljudele uudis. “Ei teata, et kompleksse raviga saab haiguse kulgu oluliselt mõjutada ja liigeseid hävingu ja moondumiste eest kaitsta," lausus ta.

Euroopa Liidu statistika põhjal on reumatoidartriit enim invaliidistav ja füüsilist puuet ning selle tagajärjel töövõimetust põhjustav haigus. Sellele järgnevad sclerosis multiplex, diabeet, HIV ning südameveresoonkonna haigused.

Täna kella 11.15 ajal juhtus Pärnumaal Koonga vallas Pärnu–Lihula maantee 36. kilomeetril Kalli teeristis sõiduauto ja veoki kokkupõrge, õnnetuses sai vigastada kaks sõiduautos olnud inimest.
Karuse–Kalli maanteelt sõitis 60aastase Toomase juhitud sõiduauto Ford Mondeo ette peateel liikunud 38aastase Vello juhitud puidukoormaga haagisega metsaveoautole Scania, mis liikus Pärnu–Lihula maanteel, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja Hedy Tammeleht.

Õnnetuses osales veel Pärnu poolt Lihula suunas liikunud haagisega veok Iveco Daily, mis kokkupõrke vältimiseks sõitis paremale teelt välja kraavi ning vajus külili. Veokijuhi väitel sai tema sõiduk enne kraavi sõitmist löögi veoautoga kokku põrganud sõiduautolt. Iveco koormaks olid õlikonteinerid, mis õnneks ei purunenud ning õlireostust ei tekkinud.

Kiirabi viis sündmuskohalt haiglasse sõiduautos olnud juhi ning autos olnud 59aastase Evi. „Haiglasse viidud mehe ja naise vigastused pole eluohtlikud, aga nad jäeti edasisele ravile,“ ütles Tammeleht. Veokijuhid viga ei saanud.

Sõidukitel olid all nõuetele vastavad rehvid ning sõiduteel kinnisõidetud lumi, nähtavus oli hea. Liiklusõnnetuse asjaolud on selgitamisel.

Õnnetuspaigas oli liiklus mitme tunni jooksul tugevalt häiritud, kuid kella 15 paiku see taastus. Pärnu Postimehe fotograafi teatel oli kella 13 ajal avariikohas Pärnu-Lihula maanteel mõlemis suunas tekkinud hinnanguliselt kilomeetrine autorong, mis ootas tee vabastamist.

Pärnu linn säästab praegu kõigelt, millelt võimalik, kõvasti koomale tõmmatud on kultuuriühingute tegevus- ja kultuuriprojektide toetusigi.
Samal ajal võib tõdeda, et kahanenud toetustest hoolimata on enamik Pärnu kultuuriüritusi püsima jäänud ja püüab hakkama saada senisest väiksemas mahus.

Tegevustoetus vähenes kõigil

Eelmisel aastal maksti Pärnu kultuuriühingutele tegevustoetust 713 355 krooni, sel aastal 601 243 krooni. Seltside ja ühingute tegevustoetus ulatub paarist tuhandest 20 000 - 30 000 kroonini, varasemast väiksema eelarvega tuleb leppida kõigil.

Näiteks MTÜ Rahvatantsuansambel Kajakale anti eelmisel aastal tegevustoetust ligi 32 000 krooni, sel aastal 12 495 krooni võrra vähem.

“Hea, et üldse midagi saime, mul vahepeal kippus juba lootus kaduma, sest Pärnu rahaline seis on, nagu ta on,” rääkis Kajaka juhendaja Rita Mändla. “Kurta ei taha, elame edasi ja püüame esinemistega oma ühiskassat natuke täita.”

Alanenud toetus tähendab Mändla sõnutsi väiksemat palka juhendajale, assistendile ja klaverisaatjale. Tantsijatelt senisest suuremat osalusmaksu küsima ei hakata, esinemisrõivaste tarvis kirjutatakse taotlusi kultuurkapitalile.

MTÜ Rääma Noorte Ühing Noorus saab sel aastal tegevustoetust 239 700 krooni ehk eelmise aasta eelarvega võrreldes ligi 80 000 krooni vähem.

Nooruse maja juhataja Uudo Laane tõdes, et rahaline kaotus on neile päris valus, aga oma tegevuse korraldamisel ei saa organisatsioon millestki loobuda, pigem otsitakse muid rahastamisallikaid.

“Viimasel ajal on külastajate hulk oluliselt suurenenud, seega ei saa me maja uksi varem kinni panna,” kommenteeris Laane. “Meil käib aktiivne tegevus: rahvaülikooli tasuta ja tasulised kursused, kultuuriprojektid. Midagi nendest kärpida me ei saa. Pigem püüame majandamiskulude katet taotleda mujalt, näiteks kirjutame europrojekte.”  

Projektiraha ja sihtotstarbelised toetused

Kultuuriprojekte rahastatakse tänavu 1 874 000 krooniga, eelmisel aastal oli vastav summa 2 291 000 krooni. Kokku eraldati toetusi 2010. aastaks 55 ettevõtjale ja organisatsioonile 165 projekti teostamiseks.

David Oistrahhi festivali toetab linn sihtotstarbeliselt 300 000 ja Endla teatri noortestuudiot 75 000 krooniga.

“Oistrahhi festivali toetamise vajalikkusega oli ekspertkomisjon päri, sest tegu on ainsa festivalikorraldajaga, kes on suutnud kaasata Euroopa raha. Samuti pidasime vajalikuks toetada meie oma linna noorte teatriharrastust,” märkis Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Ela Tomson. Mullu eraldati Oistrahhi festivalile 400 000 ja Endla noortestuudiole 100 000 krooni.

Oistarahhi festivali kunstiline juht Allar Kaasik ei mäleta, kas sel aastatuhandel on festivalikorraldajad linnalt üldse nii väikest toetust saanud nagu tänavu.

“On hea meel siiski, et Pärnu väärtustab Oistrahhi festivali kui linna prioriteetset ja ainulaadset muusikasündmust olulise toetusega masu ajal. Rohkem kui raha eest oleme tänulikud suhtumise eest,” teatas Kaasik. “Kuna linna toetus on meile Euroopa Liidu projekti omafinantseering, siis küsimus ei ole, kui palju linn meile raha annab, sest kõik linna eraldatud raha jääb nagunii alati linna ning suures osas just tema allasutustele, vaid kui palju saame meie Euroopa Liidu raha tuua linna,” lisas ta.

Oistrahhi festival teiseneb sel aastal märgatavalt. “Oleme Neeme Järviga sama meelt, et meistrikursuste ühendamine linna esindusfestivaliga on oma võimalused ammendanud ja takistab festivali arenemist.” Festival pakub sel aastal uusi suundi, säilitamaks oma kõrget kunstilist taset ja rahvusvahelist mainet. Tänavugi on maailma tippmuusikute hulgas meie kaunisse linna esinema tulla soovijaid rohkem, kui festivali kava ja eelarve võimaldavad vastu võtta.

Haapsalu muusikaühingu esindaja Jüri-Ruut Kanguri info kohaselt toimuvad 26. juulist 5. augustini Pärnu kontserdimajas uuenenud kujul Neeme Järvi rahvusvahelised dirigentide meistrikursused, millele lisanduvad üle-eestilise noorte sümfooniaorkestri ja keelepillimängu meistrikursused. Kursuste raames antakse Pärnus neli kontserti ja liigutakse esinemistega sujuvalt Leigole. “Meistrikursused toimuvad suures sümbioosis ja senisest laiemal kandepinnal,” rõhutas Kangur.

Vanad olijad ja uued tulijad

Pärnu linna kultuuri ekspertkomisjoni liige Marika Pärk ütles, et rahajaotamisel püüti jõudumööda toetada kõiki elujõulisi, traditsioonilisi ja toimivaid festivale ning muid üritusi, olles veidi kriitilisemad uute tulijate suhtes.

“Ühelt poolt on värsked tegijad turule kindlasti oodatud, aga pisku abiga midagi käivitada on üsna keeruline,” selgitas Pärk. “Kui jätaksime mõnele vanemale olijale toetuse andmata, võib äkki seegi välja surra. Toetuste mahtusid vähendasime proportsionaalselt eelmiste aastate summadega võrreldes.”

Varasemast vähem projektitoetust said näiteks MTÜ Eesti Arnold Schönbergi Ühing Pärnu nüüdismuusikapäevade korraldamiseks, Eesti Kontsert Pärnu kontserdimaja Pärnu ooperipäevade kulude katteks, MTÜ Jazzkaare Sõprade Ühing “Jazzkaare” Pärnu kontsertide korralduskuludeks.

“Suurem lõige tehti nende ürituste suhtes, mille sihtrühmad on veidi kitsamad või spetsialiseeritumad,” kommenteeris Pärk toetuste jagamise põhimõtet. “Mõni taotlus jäid rahuldamata vajakajäämiste pärast vormistamises: kas polnud kogu kava esitanud või oli eelarve liiga umbmäärane.”

Kultuuri ekspertkomisjoni liige Valter Parve lisas, et aktiivsete inimeste nappus on igal pool tunda ja julgustust vajavad kõik, kes praeguses majandusolukorras viitsivad midagi teha. “Tahtsime, et jätkuksid massidele mõeldud traditsioonilised vabaõhuüritused nagu akordioni- ja suupillifestival,” seletas Parve. “Valgre festivalis näiteks otsisime Pärnule iseloomulikku märki, samasugust tähtüritust nagu Viljandis ja Rakveres.  Toetust sai ka Pärnust alustanud teatrifestival “Baltoscandal”. Toetust bluusifestivalile suurendasime turvakulutuste osas, leian, et muusikaelamust saama tulles ei peaks joodikute lällamist taluma.”

Parve kritiseeris mõne projektikirjutaja kalduvust kirjutada taotlusse palju õhku ning viitsimatust otsida vähempakkumisi.

Väiksem eelarve nõuab kombineerimist

Mulluse eelarvega võrreldes on ligi poole võrra kahanenud MTÜ Pärnu Kontserdibüroo projektitoetus: 2009. aastal 438 000, 2010. aastal vaid 225 000 krooni. Samas on kontserdibüroo linnas suurim projektitoetuste saaja. Tavapärasel moel toimuvad Raepromenaadi kontserdid, konkursid “Sügisulg”, “Proovikas” ja “Kevadümin”, SUVEUNIversiteet ja Arbo Valdma klaverikool. Kahjuks pole sel aastal enam Lumepromenaadi kontserte ega Valdma TALVEUNIversiteeti ja lastele mõeldud festivali “Muusikamoos” eelarve on kahanenud mulluselt 150 000-lt 50 000 kroonini.

“Toetusi vähendati juba eelmisel aastal,” ütles MTÜ Pärnu Kontserdibüroo juhatuse liige Helen Erastus. “Lumepromenaadi korraldasime 2009. aastal ilma linna toetuseta ja sel aastal enam ei hakanud midagi taotlemagi. Rahastust ei saanud viiuldajate konkurss, mis toimub juhul, kui toetus tuleb kultuurkapitalist. Teeme asju sellises mahus, nagu jaksame, ja otsime soodsamaid võimalusi. Vähenenud toetused ei tähenda meil piletihindade kasvu, sest meile on oluline publiku arv.”

Kultuurkapitalile, sponsoritele ja omavahenditele loodab Pärnu kontserdimajagi, mis Pärnu ooperipäevade korralduskulude katteks saab mulluse 110 000 asemel tänavu 60 000 krooni.

“Ooperipäevade lepingud on kõik sõlmitud ja kokkuhoiukohta pole, sest ooper ei saa esineda poole trupi või poole orkestriga või dekoratsioonid koju jätta,” kinnitas Marika Pärk Pärnu kontserdimaja direktorina. “Puuduv tuleb leida kontserdimaja enda vahenditest, mais esitame taotluse kultuurkapitalile ja loodame headele koostööpartneritelegi.”

Lääne-Eesti päästekeskus peatas küttegraanuleid tootvas ettevõttes mitu tulekahju põhjustanud graanulitootmisseadme töö. Ettekirjutuse eiramise puhul rakendatakse ettevõttele sunniraha 50 000 krooni. Tootmine võib jätkuda, kui seade on tuleohutu.
„Alates esmaspäevast peatas Lääne-Eesti päästekeskuse tuleohutusjärelevalve inspektor Are vallas Suigus asuvas OÜ Cellufuelis tuleohtliku tootmisseadme töö,“ ütles Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Sirel Matt.

Ettevõte toodab puidugraanuleid ja tootmishoone lähiümbruses ladustatakse suurtes koguses põlevmaterjale nagu saepuru, põhk, hein ja puiduhakmed.

Lääne-Eesti päästekeskuse hinnangul on saepurugraanulite tehas äärmiselt tuleohtlik, kujutades endast reaalset ohtu tehases töötavate inimeste elule ja tervisele ning keskkonnale.

Viimase kahe aasta jooksul on objektil puhkenud kuus tulekahju, neli neist on alguse saanud graanulitootmise seadmest.

Nende tulekahjudega seoses on tuleohutuse inspektorid määranud trahve kokku enam kui 36 000 krooni ulatuses. Samuti on nii tootmishoones kui selle ümbruses olnud tuleohutusnõuete rikkumisi ning inspektorid on nende kohta ettekirjutused teinud. Ettekirjutuste täitmata jätmise eest on rakendatud sunniraha enam kui 48 000 krooni eest.

Tuleohutusnõuete rikkumisena on territooriumil näiteks määramata suitsetamise koht. Kontrollimata on maja elektrisüsteemja põlevat materjali ladustatakse hoonele liiga lähedal.

Ettevõte võib tegevust jätkata, kui on päästekeskusele esitanud tehnilise järelevalve ameti poolse tootmisagregaadi ohutusnõuetele vastavuse teatise. Teiste tuleohutusnõuete täitmist tootmishoones ja territooriumil nõuab päästeteenistus edaspidigi ning nende täitmata jätmisel rakendatakse sunnivahendeid.

Pärnu maakohus karistas teisipäeval tingimisi vangistusega pereisa, kes astus oma 14aastase kasutütrega tolle nõusolekul sugulisse vahekorda ja sai neiuga lapse.

Kohus mõistis mehe süüdi suguühenduses järeltulijaga ja karistas teda lühimenetluse korras kahe aasta ja nelja kuu pikkuse tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga.

Süüdistuse järgi osales mees alates 1996. aastast Pärnumaal koos elukaaslasega naise 1994. aastal sündinud tütre kasvatamisel. Kui neiu sai 14aastaseks, tekkisid mehel tüdrukuga intiimsed suhted ja nad olid mõlema nõusolekul seksuaalvahekorras. Sellest jäi neiu rasedaks ja sünnitas oma kasuisale lapse.

Kuigi seaduse järgi võib 14aastase isikuga juba seksuaalvahekorras olla, ei tohtinud mees seda teha endast sotsiaalmajanduslikus sõltuvuses oleva isikuga, kelleks kasulaps on. Seetõttu käivitas politsei tema suhtes kriminaalmenetluse ja prokuratuur saatis ta kohtu alla.

Seitsmes noortekooride festival toob 19.-20. märtsil Pärnusse 12 noortekoori ligi 400 lauljaga.

Osalejad kogunevad üle Eesti: Keilast, Kuusalust, Otepäält, Raplast, Sauelt, Tallinnast, Viimsist, Võrust ja loomulikult Pärnust, teavitas Pärnu muusikaõpetajate aineühenduse juht Maimu Muttik.

Noortel koorilauljatel on kahe päeva jooksul võimalus osaleda töötubades Toomas Volli ja Vahur Soonbergi käe all. Kaasa teeb Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatusel.

Festivalikontserdid toimuvad reedel, 19. märtsil kell 12 Pärnu Kuninga tänava põhikoolis, kell 18 Raeküla Vanakooli keskuses ja kell 19 Pärnu Eliisabeti kirikus.

Töötubades õpitut saab kuulda festivali lõppkontserdil laupäeval, 20. märtsil kell 17 Pärnu kontserdimajas, kus teevad peale kõigi osalevate kooride kaasa Toomas Volli laulustuudio solistid.

Noortekooride festivalide traditsioon on alguse saanud 1995. aastal Saaremaal ja seni on koos festivaliga toimunud konkurss.

Festivali korraldavad Eesti kooriühing ja Pärnu Ülejõe gümnaasium.

Täna kell 17 avatakse Pärnu Nooruse majas Meelis Luksi maalinäitus "Lummav maailm läbi jala".
Meelis Luksi liikumiskeskus ajus on halvatud, mistõttu on piiratud tema liikumisvõime. Luks kasutab joonistamiseks, maalimiseks ja kõigeks muuks varbaid.

Luks töötab TTÜ veebipõhise õppeprogrammi THINK webmasterina. Lisainfot leiab veebist www.lux.ee.

Näitus jääb avatuks 20. aprillini.

Täna hommikul sai Pärnus autode kokkupõrkes viga üks juhtidest.
Õnnetus juhtus kella 9.10 ajal Pärnus Oja ja Niidu tänava ristis, kus mööda Niidu tänavat sõitnud 33aastase Iisraeli kodaniku Avrahami juhitud sõiduauto Renault Clio sõitis ette peateel liikunud sõiduautole Renault Megane, mida juhtis 34aastane Svetlana, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja Hedy Tammeleht.

Õnnetuses sai vigastada Svetlana, kes viidi Pärnu haiglasse ja lubati hiljem kodusele ravile.

Seitsmendatel Eesti ühiskonnaõpetuse meistrivõistlustel saavutas kuni 15aastaste arvestuses teise koha Helena Lepassar ja kolmanda Kerli Kunst, mõlemad õpivad Pärnu ühisgümnaasiumi üheksandas klassis.    
Parima koha võistles välja Madis Teinemaa Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumist.

Eesti meistrivõistlused ühiskonnaõpetuses on Eesti noori ja õpetajaid haarav võistlus, kus poolteise kuu jooksul tuleb vastata 20 küsimustevoorule. Sellega on võimalik saada kuni 20 000 punkti. Saadud punktid muudetakse seejärel virtuaalrahaks ja selle raha eest saab mänguliselt kaubelda eri börside aktsiate, aktsiaindeksite, pensionifondide osakute, investeerimisfondide osakutega, kütuste, väärismetallide, toiduainete ja valuutadega.

Peamine eesmärk on koguda maksimaalselt varasid või virtuaalraha. Seejuures võib võtta laenu, mille maksimumsumma on 50 protsenti kogutud viktoriinipunktidest. Võistluse lõppedes järjestatakse osalejad saadud virtuaalraha ja olemasolevate varade summa alusel.

Selliste võistlustega arendatakse info hankimise, majandusliku mõtlemise ja riskide maandamise oskusi. Osavõtjate arvates on tegemist noorte inimeste ühiskonnateadvuse ja majandamise oskuste arendamisel väga vajaliku õppevahendiga.

Sel hooajal osales võistlustel 173 noort Eestist ja Suurbritanniast. Eesti meistrivõistlusi korraldab tuulberg.ee TÜ koostöös mittetulundusühinguga NMKÜ Haapsalu Liiga. Eesti ühiskonnaõpetuse meistrivõistluste parimate autasustamine toimub Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki juures.

Euroopa Keskpank on kiitnud heaks Kreeka kriisimeetmed, mida keskpanga president Jean-Claude Trischet nimetab Kreeka õigel teel olemiseks. Kuigi Euroopa Liidu euroala riikide hulgas valitses algul arvamus, et Kreeka peab ise omadega hakkama saama, on nüüd jõutud äratundmisele, et euroala usaldusväärsus on kõigi sinna kuuluvate riikide asi.
Kreeka kriis on paljastanud suuri puudusi eurokoostöös. Euro stabiilsuse pakt on praeguseks leierdatud, sest riigid pole täitnud lubadust hoida oma rahasüsteem korras.

Kõik ELi riigid sõltuvad üksteisest rohkem kui kunagi varem. Euroopa Komisjon loodab, et euroavarii poliitiline hind sunnib riikide valitsusi patukahetsusele.

Ühisraha euro problemaatika on tekitanud arutelu neiski riikides, kus eurot käibel ei ole. Näiteks Rootsi sotsiaaldemokraadid on esitanud küsimuse: miks meie, kes me pole euroala liikmed, peaksime osalema Kreeka abistamises?

Dagens Nyheteri poliitikatoimetaja Peter Wolodarski soovitab Kreeka kriisi üle mitte imestada. Kõik ju teadsid, et Kreeka valitsus on pidevalt seisnud silmitsi eelarvepuudujääkide, võlgade ja korruptsiooniga. Kreekat tabanu pole äkiline majanduse põhjakõrbemine, vaid majanduse kauaks hooletusse jätmise tulemus.

Siiski on ELil oma osa Kreeka kriisis. Kui Kreeka poleks pääsenud euroalasse, säilinuks seal drahm, mida saanuks devalveerida või lasta kursi vabalt ujuma, millega oleks antud tõuge Kreeka eksporditööstusele.

Wolodarski ei usu, et devalveerimine võinuks olla imevahend. 1973. ja 1992. aasta vahetusel langetasid rootslased oma krooni väärtust kuus korda. Kogemused sellest devalveerimispoliitikast olid negatiivsed. Majandusprobleemid lükati tulevikku, vajalikud uuendused hilinesid. Ajutised eelised, mida saavutas eksporditööstus, kadusid hinnatõusudega.

Superdevalveerimiseks nimetatud 1982. aasta devalveerimine polnud samuti imeravim. Tegelikult aitas see tekkida 1990. aastate alguse Rootsi rahanduskriisil, seda inflatsiooni abiga.

Majanduse arengut segavate probleemide põhjuste kõrvaldamise asemel otsustasid poliitikud kasutada kiiret, kuid reetlikku devalveerimisteed. Tõsi, tollase Rootsi ja tänapäeva Kreeka vahel on erinevusi, kuid mõlemat riiki ühendab majandusliku tegelikkuse pildi puudumine. Nii jõutakse olukorda, milles ollakse sunnitud majandust saneerima, et laenudega toime tulla. Sellel kõigel pole pistmist euro, ELi liikmeks oleku ega rahanduskriisiga. Küsimus on selles, et elada tuleb vastavalt oma võimalustele.

Omaette teema on intressipoliitika. Reale riikidele, nagu Kreeka, Itaalia, Iirimaa, Hispaania ja Portugal, on Euroopa Keskpanga intressipoliitika mõjunud halvasti. Nende ülekuumenenud majandus vajas jahutamist ja seda saavutanuks laenuintresside tõusuga.

Kreekat euroalast välja visates teeks Euroopa olukorra veel halvemaks. Rasket seisu peab ära kasutama uuenduste tegemiseks nii Kreekas kui ELis tervikuna. Kreeka kriisi taustal avaldusid nõrkused Euroopa koostöös. ELil pole võimu kustutada eelarvekriisi endas. Puudu on rahanduspoliitika ja euroopalik rahafond, mis oleks võrreldav Euroopa valuutafondiga.

Läinud nädalal kinnitas majanduslehes The Wall Street Journal kirjutanud Alpha panga peaökonomist Michael Massourakis, et Kreekale kõige hullem on möödas. Turiste arvatakse tulevat rohkem kui mullu, kui turismi tabas seitsmeprotsendine langus. Laevanduses loodetakse kuueprotsendist kasvu, võrreldes eelmise aasta 12protsendise langusega. Erahoiused on kasvanud kogu kriisi vältel.

Kreeka asjad võivad minna paremuse poole, kui investorite, äri ja tarbijate usaldus riigi vastu tõuseb ning majandus järk-järgult taastub.

Üleeile leppisid eurotsooni rahandusministrid Brüsselis kokku, et vajadusel ollakse valmis raskustesse sattunud Kreekat abistama. Uudisteagentuuri BNS teatel aga hiilisid ministrid pressikonverentsil kõrvale ajakirjanike sisulistest küsimustest, mida abiplaan endast kujutab. Läbirääkimisi juhtinud Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker ütles, et Kreeka pole abi palunud ja loodetavasti ei küsigi.

Nelja maakonna ühiselt algatatud tuuleenergeetika teemaplaneering jõuab peagi esimestele avalikele aruteludele ja lähiaastal selgub, kuhu tuulepargid Pärnumaal sobiksid.
Pärnu maavanem algatas kehtivat maakonnaplaneeringut täpsustava tuuleenergeetika teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise mullu septembris.

Et teemaplaneeringuid koostatakse Saare maavalitsuse eestvõttel Hiiu, Lääne ja Pärnu maavalitsusega ühiselt, valiti riigihanke tulemusena ühine planeeringu koostajagi.

Saare maavanem Toomas Kasemaa ja hanke võitnud OÜ Hendrikson & Ko juhatuse liige Kuido Kartau kirjutasid lepingule alla tänavu veebruaris.

Läinud nädala neljapäeval ja reedel toimusid kõigis neljas maakonnas esimesed asjast huvitatute ehk ministeeriumide, ametite, looduskaitsjate ja energiaettevõtete liitude töökoosolekud. Arutati tuulikuparkide asukohavaliku põhimõtteid ning muid olulisi teemasid, mis peavad selgeks saama veel enne avalikke arutelusid, mis on juba avatud kõigile huvilistele.

Avalikud arutelud toimuvad märtsi lõpus kõigis nimetatud neljas maakonnas.

Pärnu maakonnas tutvustatakse teemaplaneeringu lähteseisukohti ja keskkonnamõjude hindamise programmi 30. märtsil kell 11 Pärnu maavalitsuse teise korruse saalis ja kell 15 Häädemeeste seltsimajas. Läänemaal algavad avalikud arutelud 31. märtsil kell 11 Haapsalus Lääne maavalitsuses ja kell 15 Noarootsi vallamajas.

Planeeringu materjalidega on võimalik pidevalt tutvuda veebiküljel http://4maakonnatuuleenergia.hendrikson.ee/.

Kaugus elamualadest

Planeeringu eesmärk on tuuleenergeetika arendamise põhimõtete ja tuulikute rajamiseks sobivate maa-alade, elektri põhivõrgu ning jaotusvõrgu ülekandeliinide asukoha põhimõtteline valik.

Kartau rõhutas, et selle planeeringuga ei vaadata tuulikute täpseid asukohti kinnistute kaupa, vaid valitakse välja alad, kus tuuleenergia tootmine on üldse võimalik.

Teemaplaneeringud on omakorda aluseks omavalitsuste üld- ja detailplaneeringute koostamisele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele, et tuuleparke rajada.

Kartau näitas visandatud kaarti, millele olid märgitud teadaolevad tuuleparke välistavad kitsendused, mis seotud infrastruktuuri ja veekogude kaitsevööndite, looduskaitse või elamualadele vajaliku puhvertsooniga.

“Me oleme võtnud praegu elamualade puhvertsooniks 500 meetrit ja öelnud, et see on umbes see vahemaa, kus tavaliste tingimuste puhul on tagatud müra lubatud 40 detsibelli piires. Aluseks on 40 detsibelli, mitte 500 meetrit,” selgitas Kartau.

Kartau rõhutas, et kõnealune tsoneering on väga algne. Seetõttu on oodatud omavalitsuste täpsustused objektide või põhjuste kohta, mis välistavad tuulikute rajamise.

Terviseameti Lääne talituse esindaja Reelika Tammai märkis, et tähtis ei ole ainult müra, varjutus võib elamutele veel rohkem mõju avaldada. Ta lisas, et mõningatel juhtudel ulatuvad mõjud paari kilomeetri kaugusele.

Võimaluste planeering

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Agu Leivits lausus, et maailmas on tehtud tuulikute ja liikide rände kohta palju uuringuid ja analüüse. Kuigi planeeringu koostamise aeg on lühike ja ressursid piiratud, tuleks kaasata ülikoolide teadlasi ja muid teadjaid inimesi, et sellealane teave jõuaks sinna juurde.

Koosolekul kostis arvamusi, et muu hulgas tuleks arvestada visuaalse reostusega.

Häädemeeste vallavanem Urmas Aava nentis, et kui tuulikute ala tuleb Via Baltica lähedusse, peab analüüsima maantee ja tuulikute müra koos.

Esimesel kohtumisel rõhutati sedagi, et lihtne on maakonnakaart üleni punaseks värvida ja leida kõikvõimalikke põhjusi, miks tuulikuid ühte või teise kohta ei saa rajada. Kuid lähtuda tuleb ikka sellest eesmärgist, et arvukaile välistavaile tegureile vaatamata tuuleenergia tootmiseks vajalikud kohad leitaks.

Energiaettevõtete esindajad soovisid, et nendegi arendusplaanidega arvestataks.

“Mina olen tuuleusku küll. Et me ei teeks piirangute planeeringut, vaid võimaluste planeeringut. Ja mida rohkem on kaasatuid, seda vähem on hiljem vastalisi,” mainis Pärnu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi.

Teemaplaneering on kavas vastu võtta hiljemalt 1. veebruaril 2011 ning kehtestada 1. jaanuariks 2012.

Pärnu linnavolikogu ühenduste ümarlaud tuleb taas kokku ja kohtub neljapäeval, 18. märtsil kell 16 raekojas volikogu esimehe Cardo Remmeliga.
“Tegemist on esimese kohtumisega, seega volikogu esimees saab tutvustada koalitsiooni eesmärke ja olukorda linnas ning meie ühendused saavad ennast tutvustada uuele volikogu esimehele,” märkis ümarlaua koordinaator, MTÜ Kodanikujulguse esimees Astrid Hindriks.

Pärnu linnavolikogu esimehega kohtumisele järgneb arutelu 1. mai talgute üle, talgupäeva Pärnumaa koordinaator Krista Habakukk kõneleb ühistöö korraldamisest.

“Kindlasti võtavad meie ühendused talgutest osa, arutame, kuidas me saame talguid nii ära kasutada, et meie kauni kodulinna sära tagasi tuleks,” ütles Hindriks.

Pärnu linnavolikogu ühenduste ümarlaud tegutseb 2007. aastast eesmärgiga öelda sõna sekka probleemidele lahenduse leidmisel ja tehtavate otsuste arutamisel. Seekord reastatakse probleemid, millele tänavu tähelepanu pöörata. (PP)

Allikukivi raamatukogus on juhataja Tiina Kuum koostanud väljapaneku Saarde valda ja selle inimesi käsitlevatest raamatutest, mida ta tutvustab koduloolaste järjekordsel kokkusaamisel 24. märtsil.
Koduloouurimisele pühendunud Tiina Kuum näitab märtsikohtumisel huvilistele, missugustest internetis leiduvatest avalikest andmebaasidest on võimalik saada teavet möödaniku eluolu ja inimeste kohta.

“Tänavu möödub 450 aastat Tihemetsa ja Väljaküla esmamainimisest, valmistume külapäevaks 21. augustil,” rääkis Kuum, viidates sellele, et 1560. aastast pärinevad kirjalikud andmed Tignitzi kohta.

Tignitz, hilisem Voltveti ja praegune Tihemetsa on määranud paikkonna arengu nii mõisana kui metsanduskooli ja praeguse Pärnumaa kutsehariduskeskuse õppekohana.

Allikukivi raamatukogu püsinäitusena on vaadata kunstnik August Janseni (1881-1957) maalide koopiad. Voltveti vallas sündinud ning Peterburis ennast täiendanud maalikunstnikule on püstitatud mälestuskivi Tihemetsa põhikooli lähedusse.

Nimekatest inimestest hakkavad Saarde valda tutvustavas nurgas silma kirjanik Peet Vallakule pühendatud materjalid ja õigusteadlase Leo Leesmenti elulookogumik. Riiulil aga on Voldemar Randmaa tehtud makett majast, mille alumisel korrusel asub raamatukogu. Ülemöödunud sajandil ehitati see maja nagu teisedki Allikukivi hooned Voltveti kammvillavabriku meistrite ja tööliste tarbeks ning enamik neist ehitistest on uuendamisega minetanud algse välimuse.

Pärnu linna heakorraeeskirja kohaselt lasub kinnistuomanikel üldkasutatava maaga piirnevate majade katustelt ja räästastest varisemisohtliku lume ja jää eemaldamise kohustus.
Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja ütles keerutamata, et osakonnas pole vaba inimtööjõudu, et räästaid kontrollida või hooletuid majaomanikke korrale kutsuda.

“Meil on korrakaitseteenistuses palgal kuus inimest, kellest neli tegelevad bussipiletite kontrollimise ja kaks vältimatu paberitööga, millest praegu lõviosa moodustab likvideeritud munitsipaalpolitsei väärteoprotokollide menetlemine,” ütles Talvoja. “Meil ei ole jääpurikate järelevalveks tööjõudu ega tule ka. Mul pole kellelegi sellist töökohustust peale panna.”

Linna heakorraeeskirja rikkumiste kohtuväline menetleja on linnavalitsuse majandusosakonna kõrval politsei.

Politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri pressiesindaja Ene Kussmann edastas, et politsei töövaldkonda ei kuulu ohtlikena tunduvate jääpurikate eemaldamine ega majaomanike jääpurikaid koristama kihutamine.

“Jääpurikate koristamine toimub jätkuvalt majaomanike, ühistute ja kohaliku omavalitsuse eestvedamisel ning nende eemaldamisega tegelevad heakorra- ja kinnisvarahooldusfirmadki,” sõnas Kussmann.

Prefektuuri andmetel ei ole Pärnumaal registreeritud tänavu ühtki sündmust, kus inimene oleks räästast kukkunud purika tõttu viga saanud. “Kui taoline õnnetus peaks juhtuma, siis sündmusest olenevalt alustab politsei menetlust, et selgitada juhtunu eest vastutavad isikud,” lubas pressiesindaja.

Vastutama peab iga päev

Läinud nädalal Tallinnas Kaubamaja tänaval vigastas räästast kukkunud jääpurikas raskelt 15aastast tütarlast. Kinnistuomaniku suhtes on algatatud kriminaalasi.

Põhja ringkonnaprokuröri Natalja Miilvee sõnutsi on majaomanikel kohustus kas või iga päev katus jääpurikatest ja lumest puhastada, kui olukord seda nõuab.

 Miilvee lisas rahvusringhäälingule antud intervjuus, et teda ei veena kriminaalmenetlusest loobuma majaomaniku jutt, et saatusliku maja katust oli varem mitmel korral lumest puhastatud ja et inimesed eirasid hoiatuseks tänavale tõmmatud linte.

“Mingit õiguslikku tähendust sellel, et majaomanik või tema esindaja paneb maja ümber lindikesi ja pulgakesi, ei ole,” sõnas Miilvee. “Heakorraeeskiri näeb ette, et avariitööde ajaks ehk seniks, kuni katusel on töötajad, kes eemaldavad jääd, peab tööpiirkond olema piiratud pulgakeste või lindikestega. Muul ajal peab kogu territoorium olema puhas.”

Asjaolule, et jalakäijate teed piiravad lindid saavad olla vaid lühiajalise loomuga, mitte kevadtalvine tavanähtus, viitas Lääne prefektuuri pressiesindajagi.

“Jalakäijatele paneme südamele, et juhul kui teie teekonda takistab mõni ohtlik räästas ning sellest möödumiseks peate kasutama sõiduteed, tuleb enne veenduda, et teeleastumine ei tekitaks liiklusohtlikku olukorda,” toonitas Kussmann.

Eeskuju on olemas

Pärnus võib katuselume ja jääpurikate vastu võitlemises eeskujuks tuua koolide sihtasutuse, mille vaateväljas on viis koolimaja: Koidula, Hansa-, ühis- ja Ülejõe gümnaasium ning Vanalinna põhikool.

Sihtasutuse haldusdirektor Õie Lõmps teavitas, et nad on tänavu talvel korduvalt katustelt lund lükanud ja jääpurikaid lõhkunud, isegi sulatanud. “Järgmiseks aastaks tuleb küll selleks eelarves raha ette näha, praegu teeme seda majanduskulude arvelt,” sõnas Lõmps, lisades, et selleks on tänavu kulunud juba 52 376 krooni.

Ehitusmaterjalide kaupluses Decora öeldi, et müügil on kaitsekiivrid hinnaga 155 krooni. Praegu on valida kolme värvi kiivrite vahel: valged, sinised ja kollased. Ootamatut nõudluse kasvu kiivrite järele ei ole kaupluses veel täheldatud.

Selle talve viimasel päeval, 20. märtsil kell 12 algab Pärnu linna keskraamatukogus infopäev, millele korraldajad ootavad neid, kes löövad talgujuhtidena kaasa “Teeme ära! Minu Eesti” kevadpüha ühistöös.
“Infopäeval jagame täpsemat teavet selle kohta, kuidas 1. mai talguid korraldada ja kuidas neil saab kaasa lüüa,” märkis talgupäeva Pärnumaa koordinaator, Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse konsultant Krista Habakukk.

Juba registreerunud talgujuhid saavad infopäeval kätte talgujuhi märgi ja autokleepsud, mida võib kleepida autole talgupäeva reklaamiks.

Laupäeval kell 19.31 saabub kalendrikevad, mis tähendab, et kevadpüha talguteni jääb sellest arvates napp kuus nädalat. Talgumõtte saab edastada aadressil www.teemeara.ee ja 20. märtsi infopäevast osavõtust teatada meilil krista@peak.ee, siis laabub selle talve viimane kolmetunnine kokkusaamine.

Talgutest osavõtu soovist teatamine käib ja koordinaatori väitel ei öelda tegevust ette.

“Talgud võivad olla näiteks pargi või kiigeplatsi kordategemine, rahvamaja remontimine, kohaliku muinsusmälestise korrastamine või hoopis seltsi asutamine ja tegevusplaani koostamine,” nimetas Habakukk.

Pärnus on talguliste üks juba jutuks olnud ühistöötandreid meie omapärased rannaniidud, mis vajavad prahist ja roostikust puhastamist. (PP)

Esimest korda saavad õpilaskandidaadid tuua avaldusi ja dokumente Pärnumaa kutsehariduskeskusesse (PKHK) kevadisel koolivaheajal, 22.-26. märtsini.

Pärnumaa kutsehariduskeskuse avalike suhete juht Anneli Puudersell selgitas, et õpilastele, kes sel kevadel alles lõpetavad põhikooli, toimub avalduste eelvastuvõtt. Kevadine dokumentide põhivastuvõtt toimub neile, kes on juba varem lõpetanud põhikooli või keskkooli. Põhikooli lõpetajad saavad sooritada ka vastuvõtukatsed.

Dokumente ja avaldusi võetakse vastu PKHK Niidupargi õppehoones 22.-26. märtsini 9-15. Vastuvõtutesti saab sooritada tööpäeviti kuni kella 13ni.

Kutsehariduskeskus pakub õpilaskandidaadile lisavõimalustena täita J. Hollandi kutsevalikutesti – seda saab teha iga päev 9-10.30. Võimete testi (BET) võib sooritada 22. ja 25. märtsil kell 11.

Kuni reedeni, 19. märtsini saab end kirja panna tasuta bussidele, mis viivad Tallinna tehnikaülikooli avatud uste päevale 22. märtsil.  
Tasuta bussid väljuvad peale Pärnu veel Võrust, Tartust, Viljandist, Rakverest ja Kuressaarest. Bussid jõuavad TTÜsse kell 12 ja lahkuvad kell 18. Busside väljumisajad ja -kohad saadetakse registreerunutele meili teel, teavitas Krõõt Nõges TTÜ turundus- ja kommunikatsiooniosakonnast.
 
Bussidele saab registreeruda TTÜ kodulehel.
 
Sisukas avatud uste päev saab alguse 22. märtsil kell 12, kui TTÜ aulas avatakse erialasid ja teaduskondi tutvustav mess. Avatud uste päeval on külastajatel võimalus saada detailset infot sisseastumistingimuste, kõikide erialade, riigieksamite ettevalmistuskursuste, stipendiumide ja karjäärivõimaluste kohta.

Saab käia ekskursioonidel teaduskondades ja laborites, osa võtta loengutest, teha karjääriteste, saada üliõpilastelt infot TTÜs õppimise kohta, tutvuda ülikoolilinnakuga, uudistada TTÜ uut teadusraamatukogu, vaadata tõelist ühikatuba koos selle elanikega ning tutvuda TTÜ aktiivse tudengieluga.
 
Kell 16 algab Tipi maraton. Maratoni kaheksas kontrollpunktis TTÜs ja selle lähiümbruses koordineerivad tegevust ja panevad gümnasiste proovile TTÜ sportlased, teadlased, fotograafid, peogurmaanid. Tulevastel tudengitel on kasutada GPS. Auhindadeks on kaheksa langevarjuhüppe kinkekaarti seiklused.ee’lt, palju Dynami:t Juice’i, Tallink Hotelsilt päevakruiis kahele Helsingisse, Aqua spaa kaks pääset kahele ning Linnateatri saunalinad.

Aprilli algul sõidavad sponsorite toel künnimaailmameistrivõitlustele Uus-Meremaale Eesti künnimeistrid, Türi valla elanik Jüri Lai ja Kaspar Järvala. Paraku jagub neil raha ainult ühe otsa piletiks, Uus-Meremaalt kojusõiduks aga mitte. Maaleht kirjutab, et eile Paides peetud teraviljafoorumil aplodeeriti meie vapratele künnimeistritele Kaspar Järvalale ja Jüri Laiale, kes rahapuuduse kiuste on sugulaste-sõprade ja sponsorite abiga enamiku künnimaailmameistrivõistlustest osavõtuks vajamineva raha juba kokku kogunud. Samas selgus, et Uus-Meremaalt tagasisõiduks neil raha veel pole.
Nii pandi teraviljafoorumil välja korjanduskarp, et viimaste veeringute puudumine uhket üritust ei takistaks.
57. kündmise maailmameistrivõistlusi peetakse Uus-Meremaal 15.-18. aprillini.

Ülemaailmse sotsiaaltöö päeva puhul korraldas Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) Pärnus piduliku sündmuse, kus tunnustati sotsiaalvaldkonna parimaid.
Teisipäeval kogunesid ESTA liikmed Pärnusse pidulikule sündmusele, tähistamaks maailma sotsiaaltöö päeva. Otsuse seda päeva just 16. märtsil tähistada võttis 2008. aastal vastu maailma sotsiaaltöötajate föderatsioon. ESTA loodi 2004. aastal, vahendasid ERR.ee teleuudiseid.

Aasta sotsiaaltöötaja tiitli pälvis Viljandi maavalitsuse lastekaitse peaspetsialist Margit Pajo. Mare Käpp tegi oma elutöö Kehtna valla sotsiaalnõunikuna.

Aasta sotsiaalhooldaja tiitli pälvis Urve Lehe Mustamäe sotsiaalkeskusest, aasta hoolekandeasutuse juhi tiitli sai Tallinna Vaimse Tervise Keskuse direktor Triin Vana. Üksnes tunnustamiseks, mitte kitsaskohtade arutamiseks ja murede kurtmiseks mõeldud ürituse lõpetasid Pärnu Kunstide maja lapsed.

Pärnu maakohtus toimus teisipäeval eelistung kolm inimest surnuks sõitnud Mikk Segeri vastu esitatud miljonitesse kroonidesse ulatuvate kahjunõuete asjus, kohus määras järgmise istungi mai lõppu.
Järgmine istung Segeri tsiviilhagi asjas toimub 27. mail, ütles Pärnu maakohtu pressiesindaja BNSile.

Üks kannatanu nõuab Segerilt 500 000 krooni moraalse kahju hüvitamiseks, teine koguni 9,5 miljoni krooni tasumist.

Segeri süüdimõistmine jäi lõplikult jõusse mullu oktoobris, kui riigikohus kergendas veidi noormehe süüdistust, kuid jättis talle mõistetud pika vangistuse jõusse.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusega jäi Seger süüdi ulatuslikus liiklusnõuete rikkumises ja selle tagajärjena kolme inimese surma põhjustamises. Samas mõistis kolleegium ta õigeks mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises.

Kaitsja taotluse kergendada Segerile mõistetud seitsme ja poole aasta pikkust vangistust jättis riigikohus rahuldamata. "Arvestades tema süü suurust, ei anna tema osaline õigeksmõistmine alust kergendada esimese ja teise astme kohtu mõistetud karistust," märkis riigikohus.

Urmas Varris ja tema osaühing Ferdinand korraldas Kihnu Virve nime kasutades üle-eestilise tuuri ja kadus koos rahaga, jättes artistidele maksmata üle poole miljoni krooni esinemistasusid.

Kihnu Virve pereansamblile läinud suvel kontserttuuri organiseerinud Varris on saare naistele püünele astumise eest  võlgu 78 000 krooni, vahendas Kanal 2 uudistesaade Reporter.

Ansambli manager maksab küll tasahaaval kokkulepitud raha CDde ja DVDde müügist, aga see on ka kõik, mida Kihnu Virve ja tema ansambel Varrise käest saab.

Varrise sõnutsi suudab ta võlast tasuda ainult osa, aga kindlasti mitte täissummat. “Tunduvalt tähtsam on see, et enne saaksid raha kätte need, kes reaalselt tööd tegid. Turvafirmaga on natuke klattida,” selgitas Varris Kihnu Virve pereansambli suvetuuril tekkinud võlasummade tasumise prioriteete.

Varris ei eita, et esinejadki tegid tuuril tööd. “Esinejad on ka midagi saanud,” leidis Varris. “Rahvas tuleb vaatama esinejat, mitte kõlarit. Meil olid päris suured honorarid kokku lepitud, aga oleme saavutanud teatud kompromisse.”

Varris on võlgu ka teistele ansamblitele, kes Kihnu Virve suvetuuril osalesid. Audru Jõelaevanduse Pundile on tuuri korraldaja võlgu 219 00, Untsakatele 178 000, Zetodele 120 000, Kihnu naistele 78 000 ja Olavi Kõrrele 44 000 krooni. Kokku on Varris jätnud esinejatele maksmata seega 639 000 krooni.

 

Reedel teatati Pärnumaal Audru vallast keskkonnainspektsioonile kahest murdmistunnustega metskitsest, kelle Pärnumaa metsaomanike seltsi andmetel tapsid koerad.
Pärnumaa metsaomanike seltsi juhatuse esimees Eerik Philips rääkis Raadio Pärnule, et murdmistunnustega kaks metskitse leiti reede õhtul Audru vallas.

Philipsi sõnutsi käib kitsede murdmise uurimine. Juhul, kui selgub koera omanik, kelle loom kahju tekitas, ootab teda rahatrahv kitse murdmise eest, mis võib ulatuda 12 000 kroonini. Koera omanik peab hüvitama ka keskkonnale tekitatud kahju ja maksma trahvi omavalitsuse seatud koerapidamise eeskirja rikkumise eest.

Praegu, kui maa on kaetud paksu lumevaibaga, on eelkõige metskitsedel liikumine kõvasti raskendatud. Philipsi sõnul ei suuda kitsed paksus lumes kiirelt liikuda, mistõttu on nad murdjatele kerge saak.

Selts palub kõiki koeraomanikke oma loomadel mitte lasta vabalt metsades joosta, et kaitsta rohke lume tõttu rasketes oludes kitsi. Selts soovitab metsaomanikele langetada oma metsades haava- ja pajupuid, et nende koor ja oksad võiksid olla metskitsedele söögipooliseks.

Seoses Pärnu ümbersõidutee renoveerimisega korraldatakse tänasest ümber liiklus Papiniidu sillal ja silla Tallinna-poolse otsa juures olevas liiklussõlmes.

Sillal suletakse liiklusele praegune Tallinna sõidusuund ning kahesuunaline liiklus hakkab toimuma silla Riia-poolsel sõidusuunal. Sarnaselt on liiklus reguleeritud ka silla Tallinna-poolses otsas asuvas liiklussõlmes, kus sillalt maha sõites on Tallinna suunal asuv sõidusuund liiklusele suletud ning Ehitajate teelt sillale tulev sõidusuund on muudetud kaherealiseks.

Liiklussõlmes tuleb peateelt peale- ja mahasõitudeks jälgida ajutisi liiklusmärke ning sarnaselt varasema liikluskorraldusega ühelgi harusuunal liiklust suletud pole.

Kiiruspiirang muudetud liikluskorraldusega lõigul on 30 km/h.

Papiniidu silla remonditöid teevad Nordecon Infra AS ja Nordecon Betoon OÜ. Silla remont läheb maksma 27,2 miljonit krooni ning 80 protsenti sellest tuleb Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.

284 meetri pikkune Papiniidu sild saab remondi käigus uue hüdroisolatsiooni, sademevee juhtimise süsteemid, kattekonstruktsiooni, tänavavalgustuse ja piirded. Kahjustatud betoonpinnad puhastatakse ja parandatakse, metallkonstruktsioonid puhastatakse ja värvitakse, silla otstesse ehitatakse pealesõiduplaadid. Sillale ehitatakse jalakäijate pandused ja silla alla 200 meetri pikkune kergliiklustee.

Papiniidu silla remonditööd lõpevad augustis.

Laupäeval suri 71aastasena Eesti arhitektide liidu kauaaegne liige ja Eesti arhitektuuri üks uuendajaid Andres Ringo, kes on Pärnus projekteerinud KEKi linnaku ja sanatooriumi Tervis.
Andres Ringo sündis 26. juulil 1938. Ta oli 1970. aastatel üks Eesti arhitektuuri uuendajaid. Ta on töötanud konstruktori, arhitekti, sisekujundaja ja ehitustööde juhina, teatas Eesti arhitektide liit.

Aastatel 1961-1966 töötas ta põllumajanduse ministeeriumi ehitus- ja montaaživalitsuses tööjuhina, 1966-1967 EKE Projektis projekteerijana ja 1967-1970 Pärnu KEKi jaoskonnajuhatajana.

Aastast 1988 oli Ringo ehituskomitee esimehe esimene asetäitja ja pärast komitee reorganiseerimist ehitusministeeriumi tehiskeskkonna planeerimise ameti peadirektor. Aastast 1993 töötas ta arhitektuuribüroos Väärtnõu ja Ringo.

Ringo projekteeris 1971. aastal Pärnu sanatooriumi Tervis ja 1973. aastal neofunktsionalistliku Papli tänava ridaelamu. Ringo osales ka omanäolise Pärnu KEKi linnaku projekteerimisel ja ehitamisel.

Andres Ringo osalusel on valminud terrasselamu Kuldne Kodu, vaipelamud Ave ja Eva, lastepäevakodu Trall ja Pärnu Rannahotelli rekonstrueerimisprojekt. Ringo on teinud sisekujunduse ka Kabli puhkekodule.

Andres Ringo oli EALi liige 1973. aastast.

Kuigi aasta algul kehtima hakanud seadusemuudatusega lühendati naastrehvide kasutamise aega, võib tänavusel kevadel seoses talveilmade jätkumisega naastrehve kasutada aprilli lõpuni.

"Kuigi päike käib juba kõrgelt ja kevadine pööripäev on ukse ees, pole tänavust tõelist talve arvestades talverehvide vahetamisega suverehvide vastu mõistlik kiirustada," ütle maanteeameti peadirektori asetäitja Villu Vane majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti ning maanteeameti ühist otsust kommenteerides.

Vane sõnul võivad põhimaanteede teeolud päikeselistel päevadel tunduda päris suvised, kuid läbikülmunud pinnase tõttu ei võta libeduse teke ilma jahenemise korral kuigi palju aega. "Samuti võib jääkate kõrvalteedel ja -tänavatel püsida veel mõnda aega," märkis Vane.

Politsei- ja piirivalveameti komissar Riho Tänak kinnitas, et politsei ei hakka mingil juhul naastrehvide eest karistusi määrama enne maikuud, kui teeolud on muutunud ööpäevaringselt suvisteks.

Vastavalt teede- ja sideministri määrusele "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded" võib naastrehve sõidukil kasutada 15. oktoobrist 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist 30. aprillini.

Tartu ülikooli Pärnu kolledžit külastab homme, 17. märtsil Vene Föderatsiooni ülikoolide ja omavalitsuste delegatsioon, et tutvuda Tartu ülikooli näitel ülikooli ja ühiskonna vahelise kostöö mudeliga.

Pärnu kolledž tutvustab külalistele kõrgharidusasutuste rolli piirkondliku arenduse tõukejõuna, teavitas Pärnu kolledži turundusspetsialist Birgit Tuulemäe. Käsitletakse eelkõige elukestva õppe mudeli väljaarendamist, praktika edendamist, koostööd kohaliku võimu ja ettevõtlusega ning tutvustatakse arenguprojekte.
 
15.-17. märtsil viibib Narvas, Tartus ja Pärnus 21 inimest, nende hulgas Vene Föderatsiooni Kesk-, Volga-, Loode- ja Uurali föderaalringkondade ülikoolide rektorid, prorektorid ja nende ülikoolide partnerite esindajad.

Õppereisi korraldavad ülikooli Narva ja Pärnu kolledž. Külalised kohtuvad Tartu ülikooli prorektori professor Birute Klaasi ja Eesti haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku Jaan Kõrgesaarega.

Vene delegatsioon tuleb Eestisse Tartu ülikooli Narva kolledži kutsel Venemaa fondi Uus Euraasia raames.  

Pärnus pole küll katuseräästast pudenenud jääkamakad nii traagilisi õnnetusi põhjustanud kui Tallinnas, kuid Pärnus kõndides ja katuste poole vaadates võib täheldada, et ega end siingi väga turvaliselt tunda saa.
Lumerohke talv, vahepealne pakane, puhutine sula ja pahatihti sooja lekitavad majad on mõnegi hoone katusele moodustanud toekad lume- ja jäämoodustised, mis lausa näivad ootavat hetke, millal jalutajale kaela kukkuda.

Osa majaomanikke ja korteriühistuid on katused puhtaks lükanud, kuid samavõrra leidub neidki, kes paremal juhul on hoiatuslindid kõnniteele pannud. Hoiatuslintide ja toigastega pole sugugi õige liikumist piirata, pigem võib nii luua ohtlikumagi olukorra, kui jalakäija peab tõketega kõnniteelt sõiduteele astuma.

Kõnniteedel peab saama jalakäija liigelda ning kogu talveks neid sulgeda ei tohi, kui, siis ainult katuse puhastamise ajaks. Ei vabasta pea terveks talveks omatahtsi paigaldatud ajutised piirded majaomanikku vastutusestki, kui õnnetus peaks juhtuma.

Seega on ainuke lahendus katuse puhastamine. See, et Pärnu linnavalitsus pärast munitsipaalpolitsei reorganiseerimist majaomanikke järjekindlalt kontrollimas ja varisemisohtliku lume ning jää eemaldamata jätmise eest trahvimas ei käi, on mõistetav. Piitsameetod ei tööta niikuinii, nagu Tallinna näitel teame.

Kevad läheneb vääramatu kiirusega ning lume- ja jäävaringud võivad sageneda. Kuigi siiani pole Pärnumaal keegi purika kukkumise tõttu viga saanud, leidub neid, kes räästast varisenud lume alla jäämisest napilt pääsenud.

Kahjuks ei võta kõik majaomanikud ega ühistud mõistuse häält kuulda ja eelistavad riskida kaaskodanike tervise ja enda rahakotiga, jättes hoone katuse puhastamata. Seetõttu pole ettevaatus linnas kõndides sel kevadel liiast.

Olen tahtnud meedia tähelepanu eest veidi kõrval olla ja kõigest puhata, aga ei lasta. Tänan Äripäeva ajakirjanikke, et täpselt sünnipäeva puhul mind suuremahulise artikliga 8. märtsil meeles pidasid, kuigi unustasid õnnitlemata (vt ”Elmar Lepa hiilgus ja viletsus. Ring täis. Ärimees tagasi alguses”, Äripäev, 8.03.10).
Sellest ei ole midagi, et mõni asi on veidi teistmoodi kajastatud, kui tegelikkuses on. Näiteks oli ekslikult 300 tonni küpsiste müügi asemel kuus kirjutatud 300 000 pakki. Pakk on kaaluga 300 grammi ja loomulikult on kogusel suur vahe …

Olen ise Äripäeva lugeja ning tean, mis toimub. Küll on keegi suurärimees kantinud varad uude firmasse ja maksuameti võlg 40 miljonit krooni on jäetud varatusse firmasse, küll on panga tagatisvara kanditud. Pidevalt lähevad firmad pankrotti ja inimesed jäävad tööta.

Kui aga Lepale pannakse pahaks, et ta kümme aastat tagasi tegi abieluvara lepingu ning korter on abikaasa nimel, on ikka asjal vist poliitiline maik küljes. Ei ole Lepad kunagi kulutanud enda peale, laianud 1000 ruutmeetri suuruste villadega ega ostnud kõige uuemaid autosid, mis just on tootmisse tulnud.

Pigem on loodud sadu töökohti ja aidatud abivajajaid. On ostetud vanu mahajäetud hooneid oma kodumaal, et nende asemele lisaväärtust luues midagi kaunist ehitada, selle asemel et suurest rahaahnusest kusagile välismaale teenima minna. Kui me sellised kodumaa patrioodid ja perefirmad rahaahnuses hävitame, siis kes meil töökohti loob?

Katk Lepa Kaubakeskuses

Kirjutama pani piirideta nahaalsus. Nimelt võtab sõna mees, kes peaks olema madalam kui muru. Kauaaegne Lepa Kaubakeskuse juhataja Garri Suuk (praegu AS Pärnu Vee juhatuse esimees, toim) sõlmis 15. detsembril 2006 ehitustööde lepingu (järgmiseks jaanipäevaks pidid tööd valmis olema) enda sõbra Indrek Ranna juhitud firmaga Ardis Ehitus ja see oli Lepa Kaubakeskusele nagu katk.

Suugi sõber oli kui loodusõnnetus. Esimene tõrge tuli juba Nordea pangast, mis väitis, et tegemist on liialt väikese firmaga (käive ainult 5,4 miljonit ja bilansi maht 1,4 miljonit krooni), ega uskunud, et ettevõte suudab 20miljonilise uusobjekti valmis ehitada.

Kuigi olime Nordea kohaliku juhatuse sõnutsi piirkonna parim klient ning saanud miljon krooni arvelduskrediiti, otsustas Tallinna laenukomitee, et ei võta riski. Enne tähtaega laenulepingu lõpetamine läks meile maksma trahvina miljon krooni, olgugi et kogu ettevõtte laen oli ainult 800 000 eurot.

Pangavahetuse ajaks tuli appi Hans H. Luik, kes lahkelt oli nõus aitama, et ehitus ei seiskuks ning 2006. aasta detsembri keskel alustatud ehitus järgmiseks jaanipäevaks valmis saaks. Seejärel usaldas meid Hansapank ja finantseeris ehitust. Esialgu kulgesid ehitustööd normaalselt.

Suugi tehtud ettemaksud tööde eest olid minu arvates juhtimisvead, kuna siis ei suutnud ta enam kontrollida tehtud tööde kvaliteeti.

Kolm kuud pärast ehituse alustamist täitusidki Nordea panga ennustused. Indrek Rand teatas, et ei suuda ehitust 20 miljoniga valmis ehitada, ja tegi uue pakkumise - 22,6 miljonit. Pääsu polnud, muidu pidavat minema pankrotti.

Pank oli nõus laenu mahtu suurendama, kuna ehituses oli keeruline aeg ja meie ettevõtte laenukoormus väga väike. Arenduses aga oli Pärnu linna kolm parima asukohaga objekti: Lepa Kaubakeskus (7000 ruutmeetrit, kinnistul 5500 ruutmeetrit kaubanduspinda), Hans H. Luigega kahasse veetorni objekt ja Pikk 12 kinnistu, millel oli toimiv ärihoone ja kus juba aastaid tagasi sai alustatud 24korruselise kõrghoone projektiga, mille rajamist olid siiani kinni hoidnud riigi muinsuskaitsjad.

Saladuslikult kulunud miljonid

Ühel päeval kadusid töömehed objektilt ja selgus, et Suugi abiga oli Ardis Ehitus võitnud samasuguse mahuga Paikuse lasteaia ehituse hankekonkursi. Ehitus hakkas kummipaelana venima ja tekkisid mingid arusaamatud arved.

Lepingujärgsele 20 miljonile kroonile oli otsa keevitatud juba 8,7 miljoni eest lisatöid. Järelepärimistele, mida need lisatööd sisaldavad, ei ole Rand tänaseni vastanud, samuti ei oska Suuk vastata, mis väidetavad lisatööd need olid.

Ainuke suurem muudatus projektis oli katuse klaaskupli konstruktsioon. See alandas hinda miljoni võrra, seega pidi kogu ehitus maksma kõige rohkem 19 miljonit krooni. Mõni vaheseingi tuli juurde, kuid need ei saanud muuta hinda märkimisväärselt.

Uueks külviks valmistudes

Kogu see Ardis Ehituse ja Suugi jama rikkus ära suhted pangaga. Objekt sai valmis tänu teistele ehitajatele pool aastat hiljem ning hoone teine pool, mis pidi tulema olemasoleva Lepa turu hoone asemele ja saama valmis jõuluks 2008, jäi ehitamata. Kohe oli vaja rajama hakata Rimi juurdeehitust Lepa kaubamaja taha. Leping Rimiga oli juba ammu sõlmitud, seega Konsumi lepingut ei pikendatud ja asemele pidi tulema Rimi supermarket.

Kahtlaste lisatööde arvete alusel oli Suuk Rannale kandnud Luige rahagi, mida nüüd ei saanud õigeks ajaks täies summas tagasi maksta.

Kahju, et pangaametnikud keeldusid Rimi ehituse finantseerimisest. Firma näitajad olid head ning ainult seitse miljonit krooni oli see vajalik summa, mis tarvis Rimi ehituse lõpetamiseks. Ei oleks olnud mingit pankrotti ja kõik võlad saanuks tasutud.

Muidugi olin minagi solvunud ja stressis, et kaubamaja juhataja sellise ehitajaga lepingu sõlmis. Oli ta ju varem kiitnud, et tegemist on kirikutegelase, ettevõtja ning poliitikuga, kes tema erakonnakaaslane.

Tekkinud olukorda hakkas ära kasutama äripartner Luik, kes pankrotiavalduse ja võla meediasse lekitamisega üritas oma osalust Veetorni ärihoones kaheksa miljoniga vägisi müüa. Sweco Architects oli teinud väga kauni hoone projekti, see maja pidi tulema aastaid seisnud lagunenud veetorni asemele.

Olin meelitanud Luige Pärnusse investeerima ning mul oli piinlik tema ees selle pärast, mis Pärnus toimub. Kuulsin, et Luik müüb oma osalust projektis, seetõttu pakkusin, et ostan tema osa ise välja.

Esimese makse pidin tegema pärast ehitusloa väljastamist ja suurema osa tasuma pärast ehituse valmimist saadavast kasumist. Segadus lõi aga kõik äriplaanid sassi.

Pankrotimenetlus oli tegevust jõuliselt piirav ning Luige esindajate soov selle alusel kohe ja palju raha saada äärmiselt vale. Pärnu on niigi väga negatiivne oma kohtuvaidluste poolest ja nüüd muutus investorite kaasamine võimatuks.

Masuga ei olnud Lepa Kaubakeskusel mingit pistmist, Rimi pidi avama supermarketi oktoobris 2008, just enne seda, kui Port Artur kavatses remondiks sulgeda enda toidukaupluse, ainukese kesklinnas.

Kui oled haavatud, lendavad loomulikult kohale raisakotkad ja röövlid. See ei ole meil esimest korda.

Kümme aastat tagasi hävitasid hirmunud konkurendid alatuid võtteid kasutades suure tühjalt kohalt alustanud kaubandusettevõtte, mis juba krooniaja algusest maksis riigikassasse üle miljoni krooni kuus makse, ja töö kaotas ligi 100 inimest.

Kui saad jalaga tagumikku, tähendab, oled kellelgi ees. Aga pole midagi: kui põllumehel on ikaldus, tuleb järgmisel aastal uus vili külvata.

Täname inimesi, kes usuvad meisse ja meie ettevõtmistesse. Elu tuleb edasi elada, eelkõige peab aga hoidma perekonda ja austama tööd, ükskõik milline või kus see töö parasjagu on.

Olen tihti mõelnud, miks ei võiks meie peaaegu unustusse langenud Rüütli tänaval olla niisugune võluvate lõhnadega pagariäri, kus saiakesi kohapeal küpsetatakse ega tooda jahtunult kuskilt kaugelt. Efekt pole ju enam see.
Turistid on minult hommikuti mitu korda Rüütli tänaval küsinud kohvikut. Praegu on seal ainult Georg ja kohvikulõhnu sealt nagu eriti pole tundnud (Pühavaimus on kohvik Pagaripoisid, mis võiks olla ligilähedane soovitule, toim). Pika tänava kohta on seda vähe.

Kas nõutavad kaks kraanikaussi ja muud euronõuded on me elu tuksi keeranud?

Mis aga puutub euronõuetesse, siis 2006. aastal Kreeka reisil tundus, et nemad nendest küll nii rangelt kinni ei pea kui meie Eestis.

Tänapäeval sööme jäätist maitse kaotanud vettinud vahvlitopsidest ja tegelikult on see tops ainult armetu ümbris sisule. Enne Teist maailmasõda söödi jäätist vast küpsetatud krõbedast vahvlist, mis toona tundus isegi meeldivam selle sisust.

Väikestes putkades küpsetati vahvleid kohapeal. Seda ”imet” mäletavad ainult minuealised. Kahju tänapäeva noorusest!

Muret teeb Rüütli tänaval Pärnu kuulsa arhitekti Olev Siinmaa muinsuskaitselise sisustusega tühi apteek. Selle kunagise juhataja hr Treufeldti käest olen kuulnud, et linnale kuuluvas majas liiga kõrge üüri tõttu apteek sealt ära koliski.

Kas nüüd, uue linnavalitsuse ajal oleks võimalik asja parandada?

Meie linna tuntuima arhitekti ja disaineri looming väärib väärikat kohtlemist. Siis on järeltulevatel põlvedelgi midagi vaadata.

Eesti Vabariigi 92. aastapäev on möödas. Kriisiajale vaatamata tähistasime seda väärikalt: pealinnas ja ülikoolilinnas riigivõimu eestvõttel, vabariigi sünnilinnas Pärnus linlaste ja pärnumaalaste algatusel.
Tunnustatud on presidendi aastapäevakõnet, siinkirjutaja aga tahab eriti rõhutada Kilingi-Nõmmelt pärit kaitseväe juhataja Ants Laaneotsa täpset, tugevat ja veenvat sõnumit.

Kindral räägib hoiatavalt ja kainestavalt ”infoühiskonna strateegilistest lahingutest, mis käivad eetris ja meie peades“. Lollitada võib nii infopuudus kui -uputus, kreenis infost rääkimata. Ajaloost teame, et veel eelmise sajandi teises veerandis kaotas Hitleri järgi joondudes aru Goethe ja Wagneri rahvas. Küllap Puškini ja Glinka isamaal 1917. aastal moodustunud Lenini-Stalini absurdirežiimi mõjutuselgi.

Samal ajal tõuseb naaberriigi valitsevates peades ja eetris Vene rahvastki kümneid miljoneid hävitanud stalinism taas ausse. Gaasitoru ootavate Euroopa vägevate vaikival möödavaatamisel.

Tänavune Eesti sünniaasta nael, 90 aastat Tartu rahulepingust, on kohustanud ja kohustab meid uurima ja mäletama just faktilist iseseisvumist – kurnava, kuid võiduka Vabadussõja tulemusena.

Selles mõttes on hariv ja tänuväärne Pärnu muuseumi (mis salata, üldsusele pooljuhuslikult) ülesleitud, talletatud ja eksponeeritav Tartu rahu aastapäeva kajastav Eesti aja lugu ”Vabaduse kullakoormad“. 15. märtsil sai hobuvankrite kullavoorist Jamburgist Komarovka jaama Tartu rahu järgsesse Eestisse 90 aastat.

Kes veel pole muuseumis seda näitust vaadanud, sellel soovitan seda teha. Kindral Laaneotsa parafraseerides: rahvusriikluse tähendus vaataja peas tugevneb-selgineb näitusel kindlasti veel.

15 aastat tagasi, riigikogu VIII koosseisu algaastal, kui Eesti Pank Tartu rahu 13 tonni kulda ehk 15 miljonit Tsaari-Venemaa kuldrubla maha müüs – pangajuhtide väitel olnud seda tülikas ja rahapoliitiliselt ebamõistlik hoiustada –, kirjutasin artiklis ”Maavillaselt maavillasest isamaast“ (Eesti Sõnumid, 17.08.1995): ”Mu täditütar, kelle Vändra õpetajast isa Jüri Kibbar juhtis Tartu rahu järel tööroodu komandörina kulla Eestisse toomist – hobuvooriga Jamburgi raudteejaamast üle purustatud sildadega Luuga jõe jää –, arvab, et kullavarude mahamüümise järel pööras tema taat hauas ringi. Aga kindlasti mitte ainult tema …“

Rääkisin täditütre peres tallel olevatest kullatoomise mälestustest Eesti Panga juhtidele ja riigikogu rahanduskomisjonis. Piinlik öelda, kuid vististi ei pärssinud nendesse süüvimist ainult avalikkuse pahameel kullavarude müügi üle, vaid kümne miljoni dollari tuuldelennutamise protsesski.

Hea, et Eesti Pank nüüd ajaloo talletamist toetab ning näitust Eesti Panga muuseumis eksponeerib: märtsi lõpus viiakse väljapanek Pärnu muuseumist sinna.

Osa ajaloolasi, eriti poliitikuist ajaloolased, räägivad paljusõnaliselt üheselt mõistetava ehk objektiivse ajalookäsituse võimatusest. Kui ja kuna ühiskond on demokraatlik, pluralistlik ja tolerantne, võivat vaata et iga riik (või ajaloolanegi) kirjutada oma, tõepärase(?!) ajaloo.

Kimbatust tekitav on jälgida näiteks suuresti KGB arhiivindusele tuginevaid uurimistulemusi president Pätsi ja juunipöörde kohta kõrvuti nende kriitikaga, sealhulgas eriti Sofi Oksaneni ja Imbi Paju populaar-harivaid õudusraamatuid stalinismist. Pole ime, kui Laari, Savisaare ja Ansipi leeride soov (üle)tähtsustada oma seltskondlikku rolli kujundab lõpuks hägustatult arusaamatu pildi Eesti lähiajaloostki.

Minevikku – nii kaugemat kui lähemat – on mõistlik, et mitte öelda eluliselt kohustuslik uurida, analüüsida, mäletada ja talletada adekvaatselt. Alati ja kõigil, eriti aga eluõigust ja püsimist nõutaval väikerahval. Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta, nagu on öelnud klassik.

Möödunud suvel tuli kogu Eestis nõuetele mittevastavad prügilad sulgeda ja hetkeks tundus nii mõnelgi omavalitsusel prügi üle pea kasvavat. Jäätmete ladestamisega saadakse praegu siiski hakkama, kuid pikas perspektiivis on küsimus üleval.
Prügilate keskkonnatasud vaid kasvavad ning prügikuhjamise kõrval tuleks kasutusele võtta soodsamaid ja keskkonnasõbralikumaid lahendusi meie igapäevaste jääkidega tegelemiseks.

Eestis on seni lokanud prügilakultuur: omavalitsustel on harjumuseks ja esmaseks võimaluseks olnud suunata oma piirkonna olmejäätmed veokonkursside kaudu prügimäele.

Kuigi tavaliste olmejäätmete kütteväärtus on võrreldav põlevkivi omaga, on seni Eestis tambitud prügimägedele ligikaudu 300 000 tonni energiakasutuseks sobivaid jäätmeid aastas. Näiteks Pärnumaal saadeti neid 2008. aastal prügimäele veidi üle 20 000 tonni, mida on ligi kaks korda enam kui Viljandimaal.

Jäätmeid väärtustav alternatiiv on nende kasutamine elektri ja soojuse tootmiseks ning sel eesmärgil rajabki Eesti Energia Tallinna piirile Irusse jäätmepõletusploki.

See hakkab tootma soojust pealinnale ja elektrit kõikidele Eesti tarbijatele, kuid aitab taaskasutusse võtta kuni 220 000 tonni praegu kõikjal Eestis prügimäele rändavaid olmejäätmeid.

Samuti on vajadusel võimalus energiaks muuta niisugused põlevad jäätmed nagu ehitus-ja tööstuspraht, kliinilised jäätmed, mida aastas tekib peale eelmainitu üle 50 000 tonni.

Prügilakultuur hääbub

Jäädes harjumuspärase jäätmete ladestamise juurde, tuleb leppida pidevalt kasvavate ladestushindade ja saastetasudega, seetõttu kallineb elanikele pakutav prügiteenus.

Suunates oma jäätmed edaspidi põletusse, saab omavalitsus stabiilse pikaaegse äraandmistasu näol kindluse, et prügiveo hind tema inimestele ei tõuse. Seejuures ei pea omavalitsused sugugi lugema end Tallinna piirist lahutavaid kilomeetreid, sest Eestis ei ole ükski vahemaa pikk. Seda on kinnitanud ühelt poolt kogemus Eesti viie toimiva prügilaga, teisalt Rootsi jäätmepõletusjaamade praktika: seal veetakse jäätmeid kohale kuni 600 kilomeetri kauguselt.

Prügipõletusjaam on uudisarendus, Iru jäätmepõletusplokk saab olema esimene omasugune Balti riikides. Ühtlasi saab Eesti pealinn selle enne meie põhjanaabrite pealinna Helsingit, kuhu rajatakse täpselt sama tehnoloogiat kasutav jäätmepõletusjaam. Tänapäevastes, enim kommertskasutuses jäätmete masspõletusseadmetes muundatakse umbes 85 protsenti jäätmetes sisalduvast energiast elektriks ja soojuseks.

Kui rääkida keskkonnamõjust, eraldab prügipõletusjaam tunnis ligemale neli korda vähem kasvuhoonegaase, kui näiteks ligi 70 kilomeetrit tunnis sõitev veoauto. Ainuüksi Euroopas on selliseid jaamu üle 400 ja meie lähiriikidest on neid enim Rootsis, Taanis, Soomes.

Masspõletusjaamades läheb katlasse jäätmete tekkekohas sortimise järel kasutamata jääv igapäevane olmeprügi ja see tagab soodsaima taaskasutamise. Muude tehnoloogiliste lahenduste, näiteks jäätmekütust kasutava jaama puhul tuleb prügi enne põletamist kütteväärtuse tõstmiseks ja varieeruvuse vähendamiseks töödelda. See tähendab lisakulusid ja hinnatõusu ning jääkide tõttu kokkuvõttes vähem taaskasutust.

Võidavad kõik

Samal ajal jääb meie prügipõletusploki rajamise järel Eestis prügi küllaldaselt üle, seetõttu püsib riigis vajadus mõningate prügikütusetehaste järele. Seda põhjusel, et mõlemad lahendused suudaksid teineteist edukalt täiendada.

Tõepoolest, meil oleks nii masspõletuse kui jäätmekütuse tootmise rakendumisel võimalik olmejäätmete käitlemisel Euroopa mastaabis ”ära teha” ehk ühel heal päeval olmejäätmeid prügilatesse üldse mitte ladestada.

Praegu on sellele eesmärgile lähedal üksnes Saksamaa, mis ladestab olmejäätmetest vaid ühe protsendi. Euroopa Liidu edukamates jäätmekäitlusriikides on masspõletuse osa umbkaudu 40 protsenti, Taanis isegi üle 50 protsendi.

Eesti Energia otsus Iru jäätmepõletusploki rajamise ja masspõletustehnoloogia kasuks sündis eelkõige põhjusel, et sellisest tehnoloogiast võidavad kõik: jäätmetekitaja, kaugküttesoojuse tarbija, jäätmeveoettevõtted, jäätmejaamad, Eesti riik.

Kahanevate prügikulutuste kõrval ei ole vähe tähtis teadmine, et enamik Eesti elanikest toetab tugevalt nii taastuvenergia senisest laiemat kasutuselevõtmist kui jäätmete kasutamist energiatootmiseks.

Nimelt näitas 2009. aasta alguses Emori korraldatud uuring, et keskmiselt 95 protsenti Eesti inimestest toetas taastuvate energiaallikate (tuul, biokütused) kasutamist ja 85 protsenti Pärnumaa elanikest pooldas olmejäätmete kasutamist energiatootmiseks.

Iru jäätmepõletusploki valmides 2012. aastal saab Eestis igapäevaseid jäätmeid elektri ja soojuse koostootmises otstarbekalt taaskasutada, et ühtlasi tagada ELi ees võetud kohustuste täitmine.

Järjest täituvate prügimägede taustal tuleb kõigil omavalitsustel juba praegu otsida vastuseid küsimustele, kuidas seista hea võimalikult madalate prügieemaldustasude eest ning leida pikas perspektiivis häid ja soodsaid alternatiive tulevikus kasvavate keskkonnatasude valguses.

Ellujäämiseks peab Rahvaliit hakkama saama millegi väga põhimõttelise ja kardinaalsega. Erakonna hääbumist tingivad selge eesmärgi puudumine, skandaalid eelmiste juhtide ümber ja praeguse esimehe nõrkus. Karel Rüütli on küll tore punapõskne noormees, kuid tal puudub täielikult juhi aura.
Tundub, et Rüütli selja taga toimetab endiselt Reiljani-Tuiksoo-aegne tagatuba, kellele on kasulik säilitada praegune olukord. Erakonnas ei sallita teistsuguseid arvamusi, lihtliikmetes nähakse kuulekaid käetõstjaid ja dissidentlus on karistatav. Viimasena mainitut näitab liidu aseesimehe Ingvar Tšižikovi parteist väljaheitmine, kuna too julges esitada väljakutse praegusele esimehele.

Rahvaliit on jätkuvalt esinenud kehvalt. Nii oli see 2007 riigikogu valimistel, 2009 Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel. Jutt, et rahvaliitlased on 130 kohalikus omavalitsuses juhtpositsioonidel, on hale enesepettus, kui need inimesed ei söandanud valimistele minna Rahvaliidu nime all, vaid eelistasid valimisliitu.

Äsjased erakonnast lahkujad on oma sammu põhjendanud maailmavaateliste lahknevustega. Nimelt tüürivat teatud seltskond seni parempoolset Rahvaliitu vasakule. Kui Rahvaliit peaks ühinema Keskerakonnaga, ongi vasakerakond valmis, vaatamata tsentristlikule kattevarjule.

Kui Rahvaliit peaks liituma sotsidega, on esialgu raske öelda, mis karva ja suunda uus ühendus esindama hakkab. Võib-olla olekski praegusele Rahvaliidule kõige kasulikum kellegagi ühineda. Rahulolematud ja ennekõike maarahvast esindada soovijad saaksid senisest kehandist lahku lüüa ja moodustada uue, selgelt maarahva huve esindava erakonna. Eesti maarahvas väärib oma parteid, mis poliitiliselt võiks olla paremtsentristlik.

Kultuuriministeeriumi plaanitud riiklik ühendmuuseum jääb sündimata ja väiksemad muuseumid saavad jätkata iseseisva asutusena. See on muu hulgas hea uudis Pärnu muuseumile. Ühendmuuseumi loomine tekitas muuseumijuhtides paksu verd eelkõige selle tõttu, et reformi põhjused ja tagajärjed olid selguseta.
Veel märtsi esimesel nädalal kaitses kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa ühendmuuseumi loomist ajalehes Postimees ilmunud artiklis “Museaalide tolmuvad hoidlad?” ning sedastas muu seas, et “muuseumireformi üks põhieesmärke on tuua nüüd ka maakonnamuuseumid üle uue sajandi läve”.

Ühendmuuseumist loobumine ei tähenda seda, et maakonnamuuseumid üle uue sajandi läve ei jõua. Maakonnamuuseumid, nende seas Pärnu muuseum, on riigiasutused, mis kõik püüavad end arendada ja külastajaile avada niivõrd, kuivõrd eelarve ja muud võimalused lubavad. Maakonnamuuseume teenindav kompetentsuskeskus, mille loomise kultuuriministeerium ette võtab, aitab muuseumidel oma põhitegevuse ehk ajaloo talletamise ja vahendamisega kindlasti senisest paremini hakkama saada. Ühendmuuseumi asemel kompetentsikeskuse loomine pole vastasseisu, vaid üksteisemõistmisele jõudmise tulemus. Seega: lõpp hea, kõik hea.

Pärnu muuseumi direktorile Aldur Vungile on ühendmuuseumist loobumine hea uudis, kuid teine, pärnakatele ja Pärnu külalistele ehk paremgi teade on see, et muuseumi uue maja valmimine on taas veidi lähemale nihkunud. Riik on kuulutanud välja hanke Pärnu muuseumi ehitaja leidmiseks ja see tähendab, et ehk tõesti avab 2012. aastad uksed igati nüüdisaegne muuseumihoone.

Rahvaliidu laiadel õlgadel on ligi kümme tegevusaastat ning viimase aja sündmused annavad alust kahelda, kas sellele teine kümme järgneb. 2000. aastal asutati Eestimaa Rahvaliit Eesti Maaliidu, Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna ning Eesti Maarahva Erakonna liitumisel.
Rahvaliit kasvas vahepeal jõudsalt, muutudes Eesti arvukaima liikmeskonnaga erakonnaks. Poliitilist mõjukust demonstreeriti küll pigem väiksemates omavalitsustes kui Toompeal või Stenbocki majas, kuid seegi muutis erakonna oluliseks partneriks või oponendiks kõigile, kes riigikogus ja valitsuses ülekaalu hoidsid.

Õnnetused ei käi kive ega kände, vaid inimesi pidi. Nii on nüüdseks langenud Rahvaliidu esinumbrid ja sümbolid Villu Reiljan ning Ester Tuiksoo, kelle varjust pole lahti saadudki.

Kõvade ja oma vastuolulisuses karismaatiliste juhtide lahkumise järel on Rahvaliit noorepoolse esimehe Karel Rüütli juhtimisel langetanud valikuid, mis mudaliigasse kukkumist vaid süvendasid. Europarlamendi valimistele mindi tubli ja targa, kuid kahjuks täiesti tundmatu esinumbri Anto Liivatiga ja paljud Rahvaliidu poliitikud eelistasid erakonna asemel minna viimastele kohalike omavalitsuste volikogude valimistele vastu valimisliidu koosseisus. Peakorter vaatas seda vaikiva heakskiiduga pealt, kuigi näiteks Keskerakond viskas oma niimoodi käitunud liikmed külmalt enda ridadest välja.

Läinud nädalal lõid Rahvaliidust lahku Aivar Sõerd ja Tarmo Mänd, kindlasti erakonna ühed mõjukamad ja tuntumad liikmed. Mänd otsustas liituda Reformierakonnaga ja tegi valitsusest taas enamusvalitsuse, kuigi vaid ühe napi häälega.

Rahvaliidu tulevikust räägitakse seda ja teist, üks spekulatsioon ajab teist taga. Enamjaolt jõuavad kommenteerijad selleni, et Rahvaliidul üksinda elulootust suurt pole, pigem nähakse võimalusena sotsiaaldemokraatidega liitumist. Rottide lahkumine viitab kindlalt, et laev upub. Ja Rahvaliidu laev upub, erakonna juhtide vastupidised väited on soovmõtlemine.

Valitsuse plaan tõsta järsult pensioniiga ja sundida inimesi töötama kõrge vanuse ja kehveneva tervise kiuste ei arvesta sellega, milline on Eesti inimeste tegelik töövõime ja tervislik seis.
Andrus Ansipi valitsuse plaan pensioniiga tõsta mõjutab kõiki, kes on praegu 56aastased ja nooremad. Kui riigikogus ei õnnestu seda ennatlikku sammu pidurdada, ei saa juba seitsme aasta pärast 63aastaselt pensionile jääda.

Valikuid on rohkem

Tuleb valitsusega nõustuda, et küsimus, kuidas maksta pensione, kerkib nii Eestis kui Euroopas päevakorda üha teravamalt. Töötegijate ja pensionäride suhtarv tõesti aina halveneb. Kuid väita, nagu oleks pensioniea tõstmise ainus alternatiiv võõrtööjõu massiline sissevool, tähendab selget tõe mahavaikimist.

Mainitud raskustega silmitsi seisval riigil on mitu valikut. Esiteks juba mainitud pensioniea tõus, teiseks võõrtööjõu sissevool, kuid nimetatud ei ole toimivat tööpoliitikat ega senisest suuremat tööviljakust.

Pensionide maksmine olukorras, kus tööta on üle 100 000 inimese, on sootuks midagi muud, kui tööta oleks näiteks 30 000 inimest. Toimiva tööpoliitika korral suudaks riik suurendada maksumaksjate hulka, kes pensionideks vajalikku raha teeniks. Just sellega tulekski praegu tegelda, sest Eesti tööpuudus on praegu kahjuks Euroopa kehvemate näidete hulgas.

Peale selle lähetab Eesti riik sisuliselt ise oma töökäsi välismaale, sest võõrsile tööleminekut soovitavad soojalt nii Isamaa ja Res Publica Liidu kui Reformierakonna ministrid (Juhan Parts, Hanno Pevkur), samuti töötukassa. Kui varem olid peamised väljarändajad parimas tööeas mehed, siis nüüd ülikooli lõpetanud ja parimas tööeas naised vanuses 25-35 aastat.

Tartu ülikooli demograafide andmetel on meil juba 130 000 võõrsile läinud inimest. Pole vaja seletada, kuidas mõjutab see Eesti riigi pensionimaksmise võimet, kui nad jäävadki välismaale.

Teiseks, Eesti tööviljakus pole lääne tasemel, sest kõrgema hinnaga kaupa ja teenuseid toodavad meie ettevõtted vähe. Sedagi arengusuunda saavad riik ja omavalitsused senisest ulatuslikumate ettevõtlustoetuste ja muude sammudega toetada.

Reaalsus on aga see, et Eesti tööpoliitika on Euroopas üks halvemini rahastatuid ja kui me midagi ei investeeri, ei saa ju midagi tagasi tulla. Samuti peab valitsus teistsuguse, kõrgema tööviljakusega majanduse loomist üldjuhul üksnes ettevõtjate asjaks. Kuid arenenud tööstusriikides pole see nii, riik sekkub viljaka majanduse arendamisse väga jõuliselt, seda Soomest Singapurini.

Võib-olla jõuab Eesti kunagi loomulikumal teel pensioniea tõstmiseni, kuid seda ei saa teha vajalike eeldusteta: tarvis on praegusest märksa tervemaid inimesi ja oluliselt kõrgemat keskmist eluiga. Neid meil veel pole ega teki üleöö.

ÜRO inimarengu aruanne hoiatab, et kõigist Euroopa Liidu riikidest on just Eestis inimestel kõige suurem tõenäosus surra enne 60. eluaastat.

Haiguste kiuste tööle?

Loomulikult tahame kõik mõelda, et ükskord pensioniikka jõudes oleme terved ja tragid. Paraku on tõsiasi see, et praegu läheb juba 40 protsenti inimestest eelpensionile. Need 17 000 eelpensionäri on inimesed, kellel alternatiiviks kas töötus või ei ole tervis vastu pidanud. Nii on nad iga varem pensionile mindud kuu eest loovutanud 0,4 protsenti oma pensionist, seda kogu ülejäänud elu jooksul.

Praegu jääb Eestis vaid kolmandik inimesi pärast pensioniea saabumist mõneks aastaks edasi töötama. Nii vähese edasitöötamise põhjus on jälle tervis: inimeste jõudlus väheneb.

Euroopa Liit kogub oma liikmesriikide kohta eri statistikat, üks kujundlikumaid on 27 riigi elanike võrdlus selles suhtes, kui kaua inimesed elavad krooniliste tervisemuredeta. Vastavalt sellele uuringule on Eesti meeste tervelt elatud aastad ELi kõige lühemad – kõigest 49 aastat. Seega tähendab tõusev pensioniiga neile vähemalt kümmet aastat haigena töölkäimist. Praegustel 50aastastel pole kuigi palju põhjust arvata, et nende tervis on keskmiselt oluliselt parem kui neist kümmekond aastat vanematel.

Pensioniea edasilükkamine kahe aasta võrra tähendab, et 24 kuu jooksul hoitakse inimese pealt riigieelarvele kokku ligi 100 000 krooni. Seda on niisama palju, kui kolme kuu jooksul makstakse riigikassast emapalka kõige rikkamatele.

Kui inimestelt võetakse kahe aasta pension ära, ei saa kuidagi väita, et nende heaolu pärast 63. eluaastat suureneb. Vastupidi, tegemist on järjekordse kärpega, mille eesmärgiks seaduse seletuskirjas on, et ”eelarvele tähendaks pensioniea tõstmine tasakaalu paranemist maksimaalselt u 0,6 protsenti SKPst”.

Jah, kauem töötamine on kindlasti soovitatav, sest need inimesed, kes pensioniealisena töötavad, aitavad ise makse makstes riigil oma pensioni väljamakseid sooritada. Ja seda, et pensionid pole ju kuigi suured, teab igaüks. Kuid kauem töötamine, arvestades inimeste tegelikku seisundit, ei saa olla sundus, vaid vabatahtlik valik.

Pensioniea mehaaniline tõstmine on ainult üks riskantne valik paljudest, osutasid novembris ETV “Foorumi” saates (11.11.2009) käinud sõltumatud majandus- ja sotsiaalsüsteemi eksperdidki.

Andrus Ansipi valitsuse rutakad ja vajalike eeldusteta sammud pensioniea tõstmisel viitavad ainult sellele, et valitsusel pole korralikku plaani, kuidas Eesti tööjõud majanduse teenistusse rakendada ja tagada nii senisest parem pensionäride ja maksumaksjate suhe. Kuid just olemasoleva noore tööjõu rakendamisest (mitte vanemate inimeste lõputust töötama sundimisest) tuleks otsida lahendust.

Kui valitsusliit aga tahab siiski eakaid kauemaks tööle sundida, tuleb neil riigikogus valmistuda uneta öödeks ja teravaks kriitikaks.

Pärnu muusikakoolis Pärnu regiooni keelpillimängijate konkursil osalesid viiuli, altviiuli, tšello ja kandle eriala õpilased.
Muusikakooli direktori Karin Veissmanni sõnutsi on regioonis 16 muusikakooli, kuid osavõtjaid sel aastal kõigist koolidest polnud, ilmselt peljati kohustusliku repertuaari keerukust. Tore, et osalesid väiksemad muusikakoolidki, nagu Häädemeeste ja Sindi.

“Kahjuks polnud seekord konkursil esindatud ühtegi klassikalise kitarri õpilast, see on väga mõtlemapanev,” tõdes Veissmann. “Tung kitarri õppima on väga suur, aga kui ilmneb, et pillimänguoskuse kõige tähtsamaks eelduseks on kodune harjutamine, väheneb õppimise soov imekiiresti.”

Üleriigilised voorud algavad reedel

Konkurss toimus paralleelselt muusikakoolis ja Kunstide majas. Keelpilližüriisse kuulusid Toomas Velmet, Arvo Leibur, Evelin Tammiku, kandležüriisse Els Roode, Ene Raid, Silvi Baradinskas ja Reet Nurming.

Žürii tunnustas kõiki noori interpreete ja nende õpetajaid, kes võtsid vaevaks mitte just kergete killast konkursil esineda.

Võisteldi vanuseastmete kaupa. Viiulimängijaid ootab ees „lindivoor”: kõikjalt Eestist on kogutud parimate mängijate lindid ja “pimekuulamisel” valitakse välja lõppvooru esinejad.

Tšello- ja kandleõpilased lähevad finaalvooru otse esimesest voorust, sest nende instrumentide mängijaid on muusikakoolides vähe.

Samuti pääsevad kohe lõppvooru löökpillimängijad, keda sel aastal esindab õpetaja Olav Kundi õpilane Rauno Pella, kes eelneval kolmel aastal on võitnud üleriigilisel löökpillimängijate konkursil esikoha. Riiklikud lõppvoorud toimuvad 19.-23. märtsini.

Parimad muusikaõpilased

Viiuliõpilastest sai esimeses vanuserühmas esikoha Gerita Sein Pärnu muusikakoolist, teiseks tuli Karl Jõgi Kuressaare muusikakoolist ja kolmandaks Marta Lotta Kukk Pärnu muusikakoolist. Noorima viiuldaja eriauhinna pälvis Elbe Reiter Pärnu muusikakoolist.

Teises viiuliõpilaste vanuserühmas esikohta välja ei antud, teise koha saavutas Eva Aarnis Kuressaare ja kolmanda Brigita Mass Häädemeeste muusikakoolist.

Tšelloõpilastest võitis esimeses vanuserühmas Karret Sepp Kuressaare muusikakoolist. Teise koha sai Kristin Tamm, kolmanda Kristo Kutan ja noorima tšellomängija eriauhinna Mart Luuk (kõik Pärnu muusikakoolist).

Teises vanuserühmas oli parim David-Filip Popov, teiseks jäi Martin Mänd (mõlemad Pärnu muusikakoolist).

Altviiuliõpilastest võitis teises vanuserühmas esikoha ja eriauhinna artistlikkuse eest Raido Lill Pärnu muusikakoolist, kolmanda koha sai Meeli Vreiman Türi muusikakoolist. Teist kohta välja ei antud.

Kandlekonkursi lõppvooru valiti esimesest vanuserühmast Mariliis Miilimäe, teisest rühmast Osvald Leidur, kolmandast Triin Schneider ning Kristina Põldmaa, neljandast Maiu Roosma (kõik Pärnu muusikakoolist) ja Heily Väljamäe Pärnu Kunstide majast.

Kihnu kultuuri instituut üllitas õpiku “Kihnlasõ emäkiel”, mis mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele, kes tahavad tundma õppida kihnu keelt, selle seaduspärasusi ja erisusi.
Õpiku autor on Külli Laos, toimetaja Mark Soosaar, kujundaja Vaiko Edur.

“Kihnlasõ emäkiel” koosneb kolmest jaost, mis vastavad põhikoolides kehtivale eesti keele ainekavale. Õpiku koostamisel on kasutatud legendaarse Kihnu keelemehe Theodor Saare uurimusi. Suur abi õpiku kokkupanekul oli Kihnu Kielekojast.

Mark Soosaar täpsustas, et tegu on 5.-6. klassi õpikuga, märtsis ilmub 7. klassi õpik ja seejärel õpik 8.-9. klassile.

Neile, kes soovivad kihnu keele grammatikat ühes köites, ilmub kõvade kaantega õpik märtsi lõpus.

Õpiku peaautorit Külli Laost abistasid Evi Tõeväli, Reene Leas ja Ly Leas. Fotod pärinevad Eesti Rahva Muuseumist. “Õpiku toimetamine andis mulle võimaluse keel ka teoreetiliselt selgeks saada. Keelt puhtalt rääkima õppida mul ilmselt ei õnnestu, sest õige häälduse omandab vaid emapiimaga,” rääkis Soosaar.

Grammatika esimest osa tutvustati läinud nädalavahetusel Manijal ja Kihnu koolimajas emakeelepäeval. Üritusel tähistati ühtlasi Saare päeva ehk Theodor Saare sünniaastapäeva.

Raamatu kirjastamist toetasid kultuuriministeeriumi programm “Kihnu kultuuriruum” ning siseministeeriumi Kihnu regionaalprogramm.

Sellest nädalast on internetis üleval Kihnu e-sõnastik, kust saab teada, mida üks või teine kihnukeelne sõna tähendab. Selle leiab Kihnu instituudi kodulehelt.

Kunstnik Eduard Viiralti sünniaastapäeval, laupäeval, 20. märtsil on muuseumis külas kunstiteadlane Jüri Hain, kes räägib eksponeeritud teoste tagamaadest.
Viiralti tunnid algavad sel päeval kell 12 ja 13. Sissepääs on muuseumipiletiga.

Seoses Eduard Viiralti näituse ja alanud tiigriaastaga kuulutas Pärnu muuseum välja joonistusvõistluse ”Joonista tiiger”, millest võivad osa võtta nii harrastajad kui meistrid vanusest olenemata.

Igale autorile, kes toob või saadab oma töö Pärnu muuseumisse 31. märtsiks, on ette nähtud meene. Parimad tööd saavad žürii ettepanekul auhinnatud ja eksponeeritud muuseumis näitusel aprillis-mais.

Võitjad kuulutatakse välja 5. aprillil. Joonistused tuleks saata aadressil Aia 4, Pärnu 80010. (PP)

“Vaadakem, kuidas rahatähed muutuvad aja möödudes vanaks paberiks: rahal kui paberitükil pole väärtust,” selgitab kunstnik Siim-Tanel Annus oma väljapaneku sõnumit.
Kunstihallis Esplanaadi 10 on 28. märtsini väljas Siim-Tanel Annuse „Raha ja poeesia“, mis ühtlasi tähistab kunstniku 50 aasta juubelit.

Rahapildid ja allkirjade asi on köitnud Annust pikemat aega. Teemasse süvenes ta aastatel 2004-2005, kui hakati rääkima Eesti üleminekust eurole.

“Näitust ette valmistades kuulsin Soomes ja Saksamaal inimestega suheldes, et oi kui ilus raha meil oli, kõige ilusam Euroopas, ja kui kole see euro on. See on selline müüt,” selgitas Annus.

Emotsionaalne teema

Kui kunstnik asus lähiriikides käibelt kadunud paberraha taga ajama, selgus, et ega inimestel seda alles olegi. “Kõik vahetasid raha ümber ja võtsid vana raha kui vanapaberit. Lõpuks ostsin numismaatikute käest. Ennustan, et Eestiga juhtub sama asi. Mõnel säilib kümnekroonine või kahekümneviiene,” oletas Annus.

Raha on emotsionaalne teema, millest on ilus ja hea rääkida, nentis kunstnik. Rahateemalist näitust hakkas Annus ette valmistama 2008. aastal, vahetult finantskriisi eel. Kunstnik rääkis, et uuris rahatähti luubiga. Raha järgi näeb, milliseid väärtusi ühiskond kannab.

Eelmise sajandi esimese poole rahatähtede temaatika käsitles näiteks kartulipanekut ja kalapüüki, hiljem muutus neil kujutatu rahvusromantiliseks, rahale ilmusid konkreetse rahva suurkujud. Rahamaalidel on Annus kasutanud sõjaeelse ja praeguse Eesti Vabariigi, Stalini- ja Hruštšovi-aegse Nõukogude Liidu, Natsi-Saksamaa, Soome ja Saksamaa euroeelseid paberrahasid.

Annuse tööd on valmistatud huvitavas tehnikas. Mees peab selle põhjuseks asjaolu, et tal puudub kunstniku ettevalmistus. “Olen õppinud kunstiajalugu. See on andnud mulle ajaloole süsteemse lähenemise oskuse,” märkis Annus.

Ruumilised tööd

Tööd on kujundatud lõuendil. “Otsisin värvi, mis oleks jõulisem. Katsetasin igasuguste ainetega, mida kokku segasin. Lõpuks jõudsin korraliku mineraalse värvaineni, mis ei idane ega mädane ja annab ruumilise efekti.” Annuse tööd jätavad eemalt ruumilise mulje, justkui oleks tegu vaipadega. Talle on öeldud, et tema tööd meenutavad tekstiili.

Maaliseeria „20. sajandi poeesia“ keskendub möödunud sajandi diktaatorite allkirjadele ja fragmentidele nendest. Tekstid, mis räägivad riikide ja rahvaste ümberkorraldustest, utoopiatest ja tulevikumaailma „õnnest“.

Annus on oma kunstnikurajal tuntud eelkõige tegevuskunstniku ja graafikuna.

Esimest korda esines Annus rahvusvahelisel näitusel 34 aastat tagasi. Ta on korraldanud umbes 50 isikunäitust, umbkaudu 40 performance’it ja osalenud ligemale 100 grupinäitusel Eestis ja mujal Euroopas, samuti Ameerikas ja Aasias.

Rahateemalisi maale on eksponeeritud Soomes ja Saksamaalgi.

Sel reedel, 19. märtsil toimub Pärnu noorte vabaajakeskuse ruumes tegutsevas klubis-kohvikus IN kontsert, kus astuvad üles Pärnu noortebändide konkursi "Proovikas 2010" võitja Twins Inc, ansambel Leinapeni Viljandist ja Pärnu bänd Itch.
Ürituse ühe korraldaja Dago Siimu teatel moodustavad koosseisu Twins Inc. kitarrist/vokalist Mairo Leesaar ja trummar Egert Mitt.

Seni laiemale avalikkusele tundmatu kahemehebänd üllatas kõiki konkursil "Proovikas 2010", mille nad peale ootamatult suure publikumelu võitsid.

Viljandi kandist pärit muusikaline kollektiiv Leinapeni kannab endas Metro Luminalile omast alternatiivroki hõngu. Siimu kinnitusel on Leinapeni väärt kuulamine kõigile neile, kes hindavad eestikeelset intellektuaalsemat rokkmuusikat.

Pärnust pärit ansambel Itch astub INis üles esimest korda oma uues koosseisus. Meloodilist indie-mõjutustega alternatiivset rokkmuusikat viljelev kooslus tegutseb juba 2008. aastast.

Üritus algab klubis-kohvikus IN (aadressiga Noorteväljak 2) reedel kell 19 ja oodatud on igas vanuses muusikahuvilised.

Laupäeval toimus Eliisabeti kirikus tütarlastekoori Elise juubelikontsert, mida oli tulnud kuulama kirikutäis muusikasõpru: linnarahvas, külalised, koori vilistlased, lauljate pereliikmed ja sõbrad.
Elise tähistas piduliku kontserdiga koori 20. tegevusaastat ning sel puhul oli õnnitlejaid nii lähedalt kui kaugelt. Dirigent Kai-Tõe Ellermaa, kes ühtlasi on Elise looja, sai ohtralt õnnitlusi 50 aasta juubeli puhul.

Koorile andsid üle tänukirja kultuuriminister Laine Jänes, Eesti evangeelse luteri kiriku peapiiskop Andres Põder ja Pärnu linnapea nimel linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Ela Tomson.

Eliisabeti koguduse õpetaja Enn Auksmann ulatas Ellermaale erilise autasu – palveränduri hõbedase risti, mis on esimene niisugune kiriku tunnustus Pärnumaal.

“Mul oli hea meel, et nii palju vilistlasi kokku tuli. Kõlasid meie koori lemmiklaulud läbi aastate,” lausus Kai-Tõe Ellermaa suurepärase kontserdi järel pisaraid silmanurgast pühkides.

Elise on asutatud 1990. aasta sügisel. Koori missiooniks seati kristlike-eetiliste eluväärtuste sõnumi väljendamine elurõõmsa ja sädeleva laulu ning koostegemisest sündinud sõpruse kaudu.

Teisipäeval algav laste ja noorte muusikafestival "Muusikamoos" jätkub homme, 17. märtsil kell 12 Pärnu kontserdimajas Camille Saint-Saënsi loodud balletietendusega "Loomade karneval".
Pärnu Filharmoonia reklaamitoimetaja Anu Villmanni teatel jõuab kolm aastat tagasi samal festivalil etendunud teos Pärnu publiku ette tänavu pikemana ja tavatumal kujul - orkestriga, kes loob muusikalisi loomi otse laval.

"Kui traditsiooniliselt on balletietendustel orkester lavaaugus pealtvaatajate eest peidus, siis meie oleme toonud muusikud lavale, et publikul oleks põnev näha, millise pilliga imiteeritakse näiteks elevanti, millisega linnukest ja kes on seekord luige rollis," rääkis lavastusest muusikafestivali "Muusikamoos" toimetaja Maarja Talts MTÜ Pärnu Kontserdibüroost.

Pärnu Linnarorkester ja dirigent Elmo Tiisvald manavad püünel musitseerides publiku ette värvika loomapeo, kuhu koguneb kirju seltskond erisuguseid fauna esindajaid.

"Kohale tulevad suured ja rasked elevandid kontrabasside esituses, hoogsalt hüppavad kängurud, vidistavad linnud, kaagutavad kanad ja lärmakad eeslid," kirjeldas Talts. "Siin tantsitakse, lauldakse, mõned loomad esinevad kaelamurdvate trikkidega."

Oma osa loomariigi visualiseerimisel annavad Kersti Adamsoni balletistuudio õpilased Pärnu Kunstide majast. Traditsioonilisele balletile lisab põnevust jutustaja Raul Talmar, kes mõnusas ja muhedas laadis vahendab publikule laval toimuvat.

Taltsi ütlust mööda arendab "Loomade karneval" lapse kuulamisoskust ja
kujutlusvõimet ning sobilikem oma sisult lasteaedade vanematele rühmadele ja algklasside õpilastele.

Ent tüki uus käsitluslaad ja esitusviis pole ainsad, mis "Loomade karnevali" 2007. aastal etendunust eristavad. Tänavune balletietendus trumpab kolme aasta taguse üle ka mitme lisalooga. Peale Saint-Saënsi loodu kuuleb etendusel kolme pala Edward Griegi ja Modest Mussorgski loomingust.

"Loomade karneval" ise koosneb ühtekokku 14 Camille Saint-Saënsi samanimelisest tsüklist pärit lühipalast, millest tuntuim on "Luik".

Charles Camille Saint-Saëns (1835 - 1921) oli prantsuse helilooja, pianist ja koorijuht. Instrumentaaltsüklit "Loomade karneval" peetakse tema tuntuimaks teoseks. Tüki idee tekkis Saint-Saënsil juba 1860-ndatel, kuid tsükli loomiseni jõudis ta alles 1886. aastal.

Sel laupäeval, 20. märtsil kell 11 ootab Endla Teatrikohvik kõiki mudilasi lastehommikule "Oma lugu", mis on väike sissejuhatus järgmisel laupäeval esietenduvale lavastusele "Kolm põrsakest ja hea hunt".
Katrin Maimik Endla teatrist lubas, et lastehommikul ootab väikesi teatrisõpru ees palju toredaid ettevõtmisi.

Lastele on külla tulnud vahvaid loomi, kes üritavad meelde tuletada juttu kolmest põrsakesest, kui see neil aga kuidagi ei meenu, hakatakse koos lastega kokku panema uut lugu. Kohapeal annavad improvisatsioonilise etenduse Endla noortestuudio õpilased.

"Oma lugu" näitab, kuidas teha teatrit mänguliselt ja lihtsate vahenditega. Teatrikohvikus on laupäeva hommikul ka põrsakeste erimenüü. Samuti loositakse lastehommiku külaliste vahel välja kolm kutset kahele lavastuse "Kolm põrsakest ja hea hunt" esietendusele.

Lastehommik kestab kella 12ni ning on kõigile tasuta.

Pärnu uue kunsti muuseum jätkab märtsiski tava demonstreerida tasuta tõsielufilme. Reedeti kella kuuest õhtul algavatel seanssidel pakutakse paastukuul vaadata portreefilme, sedakorda itaallaste Raffaele Brunetti ja Stefano Missio tehtud „Che Guevara. Keha ja legend".
Reedel, 19. märtsil kell kuus õhtul muuseumis linastuv 2007. aastal valminud 52 minuti pikkune ekraaniteos on filmijutustus vastuolulise Argentina päritolu Kuuba riigimehe ja rahvusvahelise haardega marksistliku terroristi Che Guevara (Ernesto Rafael Guevara de la Serna) surmast.
Pikka aega oli Boliiviasse riiki kukutama läinud ja seal 1967. aasta 9. oktoobril otsa saanud Che igavesse unne suigutamine üks päris segane lugu, viimased aastad on aga omal ajal vabadusvõitluse ikooniks ülendatud julmuri lõppemist katnud saladuseloori tublisti kergitanud. Ja see, mis sealt nähtavale tuleb, on üksjagu ebameeldivalt üllatav.

Shotokan karate Eesti meistrivõistlustel võitsid Pärnu Zen klubi sportlased neli pjedestaalikohta.
Kumite’s teenisid Margit Kaur naiste ja Henri Noormets juunioride hõbeda, Ahto Loper tuli meeste konkurentsis kolmandaks. Meeste kata’s võitis Olev Vaher pronksmedali. (PP)

Korvpalliklubi Paulus minipallurite turniiri võitis Virumaa PK meeskond, kes alistas finaalis BC Riga poisid, kolmanda koha sai Audentes. Korraldajaklubi esimene meeskond lõpetas kaheksanda kohaga.
Paulus I võitis alagrupis suurelt 81:9 RIMi ja kaotas 39:43 BC Rigale, veerandfinaalis jäädi alla Audentesele. Meeskonna parimaks tunnistati Heinri Pilme. Paulus II nagu ka Pärnu-Jaagupi ja Kilingi-Nõmme meeskond alagrupis võitu kirja ei saanud.

“Turniiri tase oli üllatavalt kõrge ja esiotsas ühtlane,” tunnistas peakorraldaja ja Pauluse poiste treener Johan Kärp. “Eestist oli puudu vaid Erkmaa korvpallikool, Lätit esindasid nende teine, neljas ja viies meeskond.”

Oma poistelt lootis Kärp ehk kõrgemat kohta, kuid kasu, mis enne Eesti meistrivõistluste otsustavat faasi saadi, korvas selle.

“Mul jäi kolm poissi enne turniiri haigeks,” rääkis Kärp. “Aga saime kuhjaga häid mänge ja positiivseid emotsioone korraldamise eest.”

Külalised jäid rahule rikkaliku auhinnalaua ja korraga kolmel väljakul võistlemist võimaldava Pärnu uue halliga, Kärbi teatel üritatakse juba praegu tuleva kevade turniiriks omale kohti broneerida.

Järvakandi Ilvese värvides võistlev pärnulanna Reena Pärnat on viimase kuu jooksul tulnud sisevibulaskmises nii Leedu, Läti kui Eesti täiskasvanute meistriks, lisaks on ta veel Eesti ja Läti juunioride meister.
Viimased tiitlid tulid Pärnatile Vana-Võidus Eesti meistrivõistlustel, kus 16aastane neiu võitis esmalt olümpiavibu noorteklassis.

Täiskasvanute klassis oli noorte olümpiaks valmistuva ja eelseisval nädalavahetusel Horvaatias Porecis Euroopa sisemeistrivõistlustel laskva Pärnati finaalivastaseks nagu veebruaris Leedu meistrivõistlustelgi klubikaaslane Siret Luik. Ühe silmaga võitis 111:110 Pärnat, kolmanda koha sai Eve Kivilo. Kvalifikatsioonis parima tulemuse saanud Eva Lank (VK Tallinna Kalev) oli seitsmes.

Pärnu Meelise laskuritest said tidettide klassis Liina Reimann neljanda, Aleksander Vunk ja Christian Rikberg viienda koha. Tüdrukute klassis oli Hanna Maria Salong teine, Karl Mihkel Salong viies ja Sander Landing kuues. Kadettidest sai Reti Randorg neljanda, Taisi Telve viienda koha.

Juunioride klassis oli Eleriin Peterson teine, Marie Ojasalu ja Mart Treial kolmas, Luisa-Linda Pirsko viies. Viies oli ka Katrin Froš naiste klassis.

Selle aasta Eesti jalgpallimeistrivõistlustel mängib kõigis liigades ja vanuseklassides kokku 444 võistkonda, neist 24 käekäik läheb Pärnumaa vutifännidele väga korda.
“Meistrivõistlustel osalejate arv 10 000 mängijat on Eesti suurim ja kasvutrend jätkub,” ütles Eesti jalgpalliliidu peasekretär Tõnu Sirel. “Oluline on, et majanduslikult raskel ajal pole inimeste jalgpallihuvi kahanenud, vaid on hoopis suurenenud. Eriti tore on, et sel aastal osaleb 45 naiste ja tüdrukute võistkonda, veel 2005. aastal oli neid 16.”

Pärnu tiime jätkub igasse vanuseklassi

Kodulinna meeskondadest on ainsana teinud meistrivõistluste avalöögi teist hooaega esiliigas palliv Pärnu JK Vaprus. Meeste madalamad liigad, noortetiimid ja naiste ning tüdrukute meistrivõistlused algavad aprillis.

Pärnu jalgpalliklubi (PJK) presidendi Helmut Hundi sõnade kohaselt on klubi lipulaev meistriliigas mängiv naiskond.

“Treener Jüri Saare võistkond pidi eelmisel aastal leppima meistrivõistluste pronksmedalitega, sellest tasemest allapoole pole nad kunagi langenud,” selgitas Hunt. “Peale esindusnaiskonna on Saare juhendada esiliigas mängiv tiim ja C-klassi tüdrukute võistkond.”

Vapruse klubi põhikoosseisu treener Gert Olesk on võtnud oma tiiva alla D2 klassis mängivad poisid. Meeste teise liiga turniiril juhendavad Pärnu kalevlasi Peeter Lapp ja Peeter Lelov. Vapruse duubelmeeskond mängib Ranet Lepiku dirigeerimisel, kellel jätkub energiat õpetada veel Vändras elavaid ja naiste esiliigas mängivaid piigasid, C-klassi tüdrukuid ning B2-klassi poisse.

Indrek Joosti kasvandikud kaitsevad Vapruse klubi au E2-, C2- ja C1-klassis ning Raimo Paulberg saadab pallilahingusse B1-klassi medaleid jahtiva PJK/Vapruse ühise meeskonna.

 PJK treeneri Tiit Raudnageli õpilased mängivad eelseisval hooajal nii A- kui C1-klassi poiste turniiridel. Kalev Pajula juhendada on F-klassi tiim, Mart Paumäe meeskonnad pallivad B2- ja E2-klassis ning Jüri Ivanov kasvatab D1- ja C2-klassi mürsikutest tulevasi vutistaare.

Pärnu Kalevi jalgpalliklubi au kaitsevad Märt Siiguri poisid B2- ja E1-klassis ning meeste neljanda liiga läänetsoonis esindab kodulinna treener Ranek Kõrtsi tiim FC Metropool.

Viis Pärnu neidu kaitses Šotsis Eesti au

Mullustel Eesti meistrivõistlustel Tallinna Levadia ja FC Flora järel kolmanda koha saanud PJK naiskonda juhendav Saar rääkis, et tänavu ei ole tal A-klassi neidude tiimi.

“Enamik eelmisel aastal A-klassis esikoha võitnud mängijatest hakkab esindama Pärnu jalgpalliklubi esiliiga duubelnaiskonda,” selgitas Saar. “10. aprillil teeb esindusnaiskond avalöögi ja päev hiljem algab esiliigaturniir.”

Küsimusele, kas uuel hooajal on meistrikulda jahtiva naiskonna koosseisus palju muutusi, kostis Saar, et kaks juhtivmängijat siirdus parematele jahimaadele.

“Olga Tšuiko otsustas minna Tartu Tammekasse ja Margarita Zernosekova hakkab mängima Tallinna Levadias,” teatas treener Saar. “Tore on, et viis aastata tagasi viimati mänginud Evelin Harjakas hakkas talvel meiega koos usinasti harjutama, temast võib palju kasu tulla.”

Kui kodune hooaeg on naistel alles ees, siis Eesti koondisse kutsutud neidudel on seljataga kuni 19aastaste turniir Šotsis, kus meie naiskond sai neljanda koha.

Jüri Saare õpilastest mängisid Venemaal väravavaht Getter Laar, kaitsjad Anette Paulus ja Saskia Sonnberg ning poolkaitsjad Kairi Himanen ja Liivi Sõrmus.

Laupäeval ja pühapäeval saavad kodulinna vutifännid ühisgümnaasiumi kunstmuruväljakul PJK naiskonnale pöialt hoida 14. AS Savi turniiril.

Treener Gert Olesk, esiliigas mängiv Pärnu Vapruse jalgpallimeeskond alustas Eesti meistrivõistlusi viigi ja kaotusega. Kui reaalseks hindate võimalusi tõusta sel aastal liiga tippu?
Oleme praegu sellises seisus, et üritame läbi häda hooaja lõpuni mängida. Veel mõni nädal tagasi polnud selge, kas suudame mängima hakata. Eesti jalgpalliliidu juhid eesotsas Aivar Pohlakuga keelitasid meid ikka mängima ja lubasid aidata, kui olukord väga halvaks läheb.

Mis teeb teile kõige rohkem muret?

Oleme amatöörmeeskond, kelle mängijad peavad raha kokku klappima, et edasi tegutseda. Me pole juba kolm aastat suutnud meestele uusi dresse osta.

Kõigele vaatamata üritame hinges püsida. Jalgpall on meie meestele elustiil. Mängime mõnuga ja tahame kodulinna spordisõpradele aeg-ajalt rõõmu valmistada.

Meele teeb mõruks linna suhtumine jalgpallisse.

Meie kodumäng Tallinna Legioniga oleks äärepealt ära jäänud, sest ühisgümnaasiumi kunstmuruväljakut kattis jääkiht, kuigi minu arusaamist mööda peaks Pärnu Koolide Sihtasutusel olema leping firmaga, mis väljakut hooldab.

Polnud muud teha, kui hakkasime mängijatega soola platsile kühveldama ja tekkinud löga eemaldama.

Kas Pärnu Vapruse esindusmeeskonna ridadesse on sel aastal tulnud uusi mängijaid?

Mõnda aega Levadias ja Tallinna Kalevis mänginud Andrei Šadrin naasis kodulinna meeskonda. Oma tuleristsed meeste mängus saab neli 16aastast poissi, kes seni pallisid omaealiste liigas.

Põhikoosseisu mängijatest on ära kukkunud vaid Ivan Velikopolje, kes teenib sõjaväes aega.

Pärnu Vapruse jalgpallimeeskond tegi Eesti meistrivõistluste esiliigaturniiri avavoorus võõrsil väravateta viigi liiga uustulnuka Jõhvi Orbiidiga.
Teises voorus pidi Vaprus tunnistama kodumängus Tallinna JK Legioni meeskonna 3:2 paremust.

Pärnakate mõlemad väravad lõi Andrei Šadrin 61. ja 68. minutil. (PP)

Pärnumaa Jõulu klubi sportlased võitsid murdmaasuusatamise Eesti noorte meistrivõistlustel Otepääl ühe kulla ja kaks hõbedat.
Kuni 14aastaste poiste konkurentsis oli parim Silver Salusoo. N18 klassis juhtis üle poole distantsist Otepääl õppiv Adeele Arnek, kes pidi lõpuks leppima Kati Tammjärve järel teise kohaga. M14 klassi 3x3 km teatesõidus teenisid Jõulu klubi poisid Sander Lorents, Taavi Valter Taveter ja Silver Salusoo teise pjedestaalikoha.

Neljandaks tuli kuni 16aastaste noormeeste teatevõistkond Ragnar Hõbemägi, Romet Sutt ja Karl Jõumees. Kairit Paju sai oma vanuseklassis viienda tulemuse. Kaidi Keir Kukk, Romet Sutt ja N14 klassi teatevõistkond Gätrin Gerlein, Triin Kihuoja ning Kairit Paju võistlesid kuuenda koha vääriliselt.

Kaheksanda kohaga pidid rahul olema Taavi Valter Taveter ja kuni 18aastaste teatevõistkond Taavi Tammik, Alvar Johannes Alev ning Sander Punkov.

M18 klassi individuaaldistantsi lõpetas Alev 12. kohal.

“Kahjuks ei saanud omaealiste seas Eesti paremikku kuuluvad Rasmus Sutt ja Kenn Jaakson haiguse tõttu meistrivõistlustel startida,” ütles Jõulu klubi noori juhendav Anu Taveter. “Suure panuse meie noorte medalivõitudesse andsid määrdemeistrid Eeri Tammik, Marvi Arnek ja Janek Punkov.”

Tallinnas Pirita TOP SPA karikavõistlustel 50 meetri seliliujumises ajaga 27,60 kolmanda koha saanud Pärnu spordikooli kasvandik Endri Vinter püstitas linna rekordi. Senine tippmark 27,78 püsis 11 aastat Bruno Nopponeni nimel.
Nii 100 kui 200 meetri seliliujumises tuli Vinter neljandaks (ajad vastavalt 59,97 ja 2.12,69).

Arina Garšina parandas pealinnas kahte Pärnu noorte rekordit. 100 meetrit rinnuli ujus Garšina 1.19,53ga (9. koht) ja 100 meetrit kompleksi 1.13,80ga (11. koht).

200 meetri rinnuliujumises sai Garšina 2.53,74ga neljanda koha.

Andrei Makarenko (Uca) saavutas rinnuliujumises 200 meetri distantsil ajaga 2.28,76 teise ja 50 meetri pikkusel võistlusmaal 31,69ga neljanda koha.

Timo Vaimann (SK) oli 100 meetri kompleksujumises kolmas (1.00,82), 100 m vabaltujumises neljas (54,19) ja 200 m vabaltujumises kuues (2.02,83).

4x50 m kombineeritud teatemeeskond Endri Vinter, Andrei Makarenko, Timo Vaimann ja Indrek Õnnik saavutas Pärnu rekordiga 1.50,76 neljanda koha.

Marianne Ild (SK) tuli 50 m rinnuliujumises ajaga 36,98 kuuendaks.

Reedel kodupubliku ees Eesti meeste meistriliiga lõpetav KK Pärnu meeskond näitas, vaatamata sellele, et seitsmendast kohast enam tõusta ega kukkuda ei saa, kahes viimatises mängus taset ja vaimu.
Rakvere Tarvas, Eesti tänavuse komeedina meistrivõistluste play-off’i teise paigutusega minev meeskond, pidi oma saalis ja oma 1200-pealise publiku ees Pärnu alistamiseks koguni lisaaja lõpuni pingutama ja tõele au andes päästis rakverlased pärnakate käest NBA ja Euroliiga kogemustega Martin Müürsepp.

Pärnu juhtis kuuendal minutil 18:4, üheksandal 30:11 ja 12. minutil 39:18. Seisult 24:41 sai Tarvas mängu käima, tegi 17:3 seeria ja oli taga vaid 41:44. Poolajaks juhtis siiski 54:43 Pärnu.

Kolmandal mänguveerandil kõikus Pärnu eduseis kaheksa ja 13 punkti vahel. Neljandal veerandil jõudis Tarvas seisuni 68:73, kuid viis minutit enne lõppu oli Pärnu taas ees 80:73. Müürsepa ja Kristo Saage vedamisel tegi Rakvere siis 11:0 seeria ja juhtis omakorda 84:80, kuid Raido Ringmets ja Mario Polusk suutsid normaalaja lõpuks 84:84 viigistada.

Kaks minutit enne lisaaja lõppu juhtis Tarvas 90:84, aga 20 sekundit enne lõpuvilet oli omakorda Pärnu 92:91 ees. Lõpp kuulus siiski tänu Valmo Kriisa aktiivsusele 94:91 Rakverele.

Võitjatele tõid Müürsepp 25 ja Kriisa 15 punkti, Pärnu edukaim oli 18 punktiga Elgar Tamsalu, Raido Ringmets viskas 15 punkti ja võttis 16 lauapalli.

Kuremaa SK/Tartu Palliklubi 65 pole pärnakatele mugavaim vastane (selle hooaja mängud 98:71, 83:89 ja 68:98), aga probleeme nendega kodus ei tekkinud. Avaveerandi võitis KK Pärnu 13:10, teise 28:15 ja kolmanda 26:18 ning saatis neljandal mänguperioodil eduseisul 67:43 platsile vahetusmängijad. Mäng, mis lõppes Pärnu 81:65 võiduga, oli mõlemalt poolt praagirohke: kokku tehti 54 viga ja 43 pallikaotust, mõlema meeskonna visketabavus jäi alla 40 protsendi.

Pärnakatest oli teist mängu järjest hoos Raido Ringmets, kes kogus 20 punkti ja sai kätte 15 lauapalli. Elgar Tamsalu lisas 14, Rannar Raap 12 punkti.

Pärnu meeskond lõpetab meistrivõistlused reedel kell 19 kodus tabelis kuuenda ehk viimase play-off’i pääsejana seisva Tallinna Kalevi vastu.

Play-off’i veerandfinaalides kohtuvad suure tõenäosusega TTÜ ja Tallinna Kalev ning BC Kalev/Cramo ja Valga/CKE Inkasso. Poolfinaalides on seega võimalikud TÜ/Rocki ja BC Kalev/Cramo ning BC Rakvere Tarva ja TTÜ vastasseisud.

Juunioride DN-klassi jääpurjetamise MMil Poolas kaks kirkamat medalit võitnud Rando Randmaa ja Karl Hannes Tagu lugesid edu pandiks nädalapikkust treeninglaagrit.
“Sel talvel olime kodus vaid mõne tunni harjutada saanud ja seetõttu kihutasime kohe Poolasse, kui selgus, et tiitlivõistlus tuleb seal,” rääkis mulluse juunioride MMi hõbemedali üle kullanud Rando Randmaa Pärnu Postimehele. “Jõudsime napilt Poola lahtiste meistrivõistluste starti ja osalesime juunioride tšempionaadil. Väärib tähelepanu, et kõige kiiremini leidis oma kelgule õige häälestuse Karl Hannes Tagu, kes võitis nagu muuseas Poola juunioride meistrikulla.”

Randmaa noppis kolm sõiduvõitu järjest

Maailmameistrivõistluste avapäeval oli oodata, et Tagu jätkab võitudeseeriat, kuid nii see ei läinud. Avasõidu võitis hoopis Randmaa, kelle kannul kihutasid finišisse neli poolakat ja alles siis jõudis kohale Tagu.

Kaheksandat talve jääpurjekal kihutav Randmaa ei andnud konkurentidele ka järgmises kahes sõidus sõnaõigust. “Et jää oli üpris krobeline ja tuul muutlik, tuli väga hoolega jälgida, mis ümberringi toimub,” kõneles Randmaa. “Neljandas sõidus olin taas juba harjumuspärasel liidrikohal, kuid tegin allatuuleotsal kurssi valides ühe vale otsuse ja kukkusin kohe seitsmendaks.”

Et viiest sõidust läks igal roolimehel halvim mahaarvamisele, läks Randmaa viimasesse starti favoriidina. “Pidin esikümnes lõpetama ja see ülesanne polnud raske,” rääkis Randmaa. “Poolakas Jakob Marciniak tagas endale sõiduvõiduga pronksmedali, teisel päeval hea trimmi leidnud ja ühe esimese ning kaks teist kohta saanud Karl Hannes tõusis kokkuvõttes teiseks ja mina olin väga rahul kullavõiduks täiesti piisava neljanda kohaga.”

Küsimusele, kuhu kadus MMi avapäeval Tagu jääpaadi hea kiirus, kostis noormees: “Olin veidi närvis ja hakkasin avasõidu järel kelku ümber häälestama, kuid juhtus nii, et kasu asemel sain seekord hoopis kahju.”

Kolmanda pärnakana Poolas tiitlivõistlustel startinud Martin Aljaste suutis ühe sõidu esikümnes lõpetada ja talle kuulus 39 konkurendi seas 14. koht.

Tartu jahtklubi Merikotkas esindajatest oli parim Jürgen Kukk, kes lõpetas regati 23. kohal, Marek Lentsius oli 31., Eigo Helimets 35. ja Gert Skatskov 39.

Poolakad võidutsesid Ice Optimistidel

Kuni 16aastaste Ice Optimist klassis pidid konkurendid tunnistama poolakate ülemvõimu.

Antonina Marciniak teenis viie kohapunktiga kindla kulla, hõbeda sai Kamil Cesarski 11 ja pronksi Zuzanna Rybicka 18 punktiga.

Eesti parimana võitis üldarvestuses viienda koha saanud pärnulanna Johanna Saareke neidude pronksmedali. Saareke klubikaaslased Johannes Puusepp ja Keith Luur seilasid Poolas vastavalt seitsmenda ja 12. koha vääriliselt.

Tartu noortest oli Armin Ingomar Purlau 27. ja Maarten Nops 31.

“Olin MMil paljudest konkurentidest ligi peajagu pikem ja vaikse tuulega polnud kerge kelgul hoogu sees hoida,” rääkis Saareke. “Usun, et tugevama tuule ja siledama jääga oleksin võinud esimestele kohtadele sõita.”

Peatreener oskas hüva nõu anda

Eesti noorte edukat esinemist analüüsides märkis koondise peatreener Mati Hool, et kaksikvõidule pani aluse nädalapikkune treeninglaager Sniardwy järvel.

“Me saime kohapeal piisavalt hea pildi sellest, millised olud tiitlivõistlustel ees ootavad,” ütles Hool. “Olen sellel järvel mitmel EMil ja MMil ise võistelnud ning oskasin noortele õigel ajal hüva nõu anda.”

Pärnu linnavalitsus korraldas vastuvõtu Poolas Sniardwy järvel juunioride DN-klassi jääpurjetamise maailmameistriks kroonitud Rando Randmaale, hõbemedali võitnud Karl Hannes Tagule ja noorte Ice Optimist klassis tüdrukute pronksi pälvinud Johanna Saarekesele ning treeneritele Mati Hoolele ja Tõnis Varele.
“Aitäh teile, vaprad sportlased ja tublid treenerid, et valmistasite meile oma saavutustega nii palju rõõmu,” ütles abilinnapea Jane Mets noortele jääpurjetajatele roosikimpe ja villaseid labakuid üle andes. “Purjetajad on igal aastal toonud kodulinnale kuulsust ja loodan väga, et järgmiselgi hooajal võime teid suurte võitude eest tänada.”

Pariisi-Nice’i reedel sõidetud 5. etapil leidis aset omapärane vahejuhtum. Kui finišini jäi pisut üle 30 km, püüdis peagrupist üksinda põgenenud Rein Taaramäe kinni jooksikud Sylvain Calzati (Sky), Carlos Barredo (Quick.Step) ja Volodimir Gustovo (Cervélo), kes sinimustvalget särki nähes vihaseks said.

«Taaramäe tulek võttis meilt enesekindluse. Ma ei saa siiani aru, miks ta meile järele sõitis. Temata olnuks meil suurem võimalus edu saavutada,» torises Calzati.

Nõutud näoga vaatas Taaramäe tegutsemist pealt ka peagrupi taga autos teleekraanilt sõitu jälginud Cofidise spordidirektor Francis Vanlondersele.

«Me ei saanud aru, mis tal mõttes oli. Sellist tegutsemist me ei kavandanud,» kinnitas Vanlondersele. «Peagrupp hakkas kohe Taaramäe jälitamise nimel tööd tegema, sest ta asus kokkuvõttes liiga kõrgel kohal.»

Tegemist polnud siiski üldarvestuses hinnatava 8. koha saanud Taaramäe rumaluse, vaid teadmatusega, sest eestlasel polnud kolmest jooksikust aimu.

«Läksin vahefinišis preemiasekundeid püüdma. Alles joont ületades nägin kolme ratturit ees sõitmas,» meenutas Taaramäe. «Sõitsin neile järele, kuid nad palusid mul peagruppi tagasi minna. Küsisin spordidirektori arvamust ja ta oli sellega päri,» meenutas ta.

Pärast reedest etappi uskus Vanlondersele, et eestlane võib kokkuvõttes koguni esiviisikusse jõuda. «Taaramäe on piisavalt küps ja andekas, et võita tähtsaid sõite, ning meeskond toetab teda. Samas on Taaramäe noor rattur ja kaotab tugeva tuulega sõites liigselt energiat,» märkis Vanlondersele.

Schenkeri liiga veerandfinaalis Ozolnieki Biolarsi vastu 3:0 avamängu võitnud ja juba ühe jalaga koduhallis peetaval finaalturniiril olnud Pärnu võrkpalliklubi meeskond kaotas Lätis kordusmängu 0:3 ja lisaks ka kuldse geimi.
Eesti ja Läti ühisliiga põhiturniiri bravuurselt läbinud, kuid siis vigastustelaine alla jäänud ja vaheturniiril kaotama hakanud pärnakatele lõppes Schenkeri liiga ootustest palju madalama viienda kohaga. Täpsemalt – läbikukkumisega.

Esineliku turniiril 20. ja 21. märtsil Pärnu spordihallis mängivad poolfinaalides Tallinna Selver ja Ozolnieki Biolars ning Tartu Pere Leib ja Riia Lase.

Pärnu publikul jääb seega oma meeskonnale kaasaelamise asemel vaadata, kuidas pärnakate Avo Keele ja Raul Reiteri käe all mängivad siit kasvanud Selveri mehed Argo Meresaar ja Kristjan Õuekallas, ehk saab platsile ka Prantsusmaal mängiva Raimo Pajusalu 18aastane vend Märt Pajusalu, Pärnu särki on aastaid kandnud lätlane Austris Stals.

Tartu meeskonna Pärnu-taustaga mehed on Andres Toobal ja Romet Priimägi, kirjas on neil ka rannavolleäss Kristjan Kais.

“Mis seal ikka, eks naudime siis head võrkpalli teiste esituses,” ütles Pärnu meeskonna juhendaja Andrei Ojamets nukralt.

Treeneri silmad on häbi täis

Läinud neljapäeval Pärnus ei olnud vaid ühe vahetusmängijaga pärnakate ülekaal küll suur, kuid Ozolnieki mängijate liigutustes ja silmis puudus võiduusk ning Pärnu sai vajaliku 3:0 võidu.

Vaevalt oli publiku seas, seda enam Eesti võrkpalliringkondades kahtlust, et vajaliku ühe geimi Pärnu Lätis ikka võidab. Aga läks vägagi ootamatult, Ozolnieki võitis esimese geimi 25:18, teise 25:17, kolmanda 25:21 ja lõpuks ka kuldse geimi 15:13.

“Lätlased tegid väga ilusa mängu, olid lausa eksimatud ja läksid pallile kas või läbi seina järele,” kiitis niisama napi koosseisuga kui koduski esinenud pärnakate treener Andrei Ojamets vastast.

“Meil seevastu olid kõik nurgaründajad sügavas miinuses, servi vastuvõtt kehv, blokiga ei suudetud lätlaste diagonaalründaja vastu midagi ära teha, tagaliinis ei toimunud meil mingit tegevust. Ei tekkinud tunnetki, et võime ohje enda kätte saada,” lisas Ojamets.

“Kust lätlased selle mängu äkki võtsid, Pärnus nähtud esimese kohtumise taustal küll ei oska arvata,” oli ka Selveri ja Eesti koondise peatreener Avo Keel hämmastuses. “Olin peaaegu sada protsenti kindel, et Pärnu Lätis selle geimi varem või hiljem ikka saab. Ju lätlastele tuli veidi hilinenud jõuluvana.”

Ojamets ütles eile hommikul ausalt, et pelgab linna peale minna, silmad olevat häbi täis.

“Ma ei ütleks, et mehed ei tahtnud või ei püüdnud, lihtsalt midagi ei tulnud välja,” arutles Ojamets. “Sidemängija Agris Leitis kurtis pärast, et platsil polnud ühtki meest, kes julgenuks mängu oma peale võtta, hüüdes – anna siia, ma löön ära.”

Tõsised etteheited on Ojametsal noorele, andekale ja pikale Dmitro Pašõtskile.

“Mees arenes kiiresti ja oli hooaja alguses lausa pidurdamatu, aga on praegu enda hall vari,” ütles treener. “Ta peaks treenereid ja vanemaid mängijaid rohkem kuulama, suhtumises ja professionaalsuses midagi tõsiselt muutma.”

Ees ootavad Eesti meistrivõistlused

Midagi Pärnu meeskond Schenkeri liiga põhiturniiri võitmise eest siiski sai, nimelt parima paigutuse Eesti meistrivõistluste play-off’iks. Pärnakad pääsesid otse poolfinaali, kolme võiduni mängitavad poolfinaalseeriad algavad 1. aprillil.

“Kolm nädalat on aega, eks teeme trenni ja püüame paremaks saada,” lubas Ojamets. “Kindlasti on neiks mängudeks meie vigastusi ravivad Aivar Silm, Karel Merisaar ja Ardo Lünekund taas rivis.”

Pärnu võrkpalliklubi naiskond võitis Salestari Eesti meistriliiga veerandfinaalis Tallinna ülikooli vastase väljakul 3:1 ja kuna seeria avakohtumine Pärnuski oli kuulunud (3:0) pärnulannadele, avanes meie naiskonnale uks poolfinaali.
“Vastane võitles ja üritas ning mängis paremini kui esimeses kohtumises, kergelt ei tulnud midagi,” kommenteeris Pärnu naiskonda Tallinnas juhendada aidanud Andrei Ojamets. “Esimese geimi võitsime 25:15, teise kaotasime samade numbritega, kolmandas mängisime nagu vaja ja võitsime 25:9. Neljandas olime ees 19:14, siis taga 19:22 ja 22:24, lõpuks tuli võit 26:24.”

Poolfinaalseeria mängitakse kolme võiduni, Pärnu naiskonna vastaseks on GMP. Teises poolfinaalis sai põhiturniiri kolm ringi kaotuseta läbinud Viljandi Metall vastaseks noortekoondise/Audentese SK, kes alistas veerandfinaalseerias 2:1 TÜ/Eedeni. (PP)

Hansagümnaasiumi spordihallis toimunud Karel Leetsare mälestusvõistluse peaala, meeste kõrgushüppe võitis Eesti sisehooaja tipptulemusega 2.12 Karl Lumi. Teise koha sai Romet Mihkels 2.05ga ja kolmas oli 1.99 ületanud Tõnis-Erik Sirak.
Naiste kõrgushüppes oli parim Eleriin Haas 1.80ga. Naiste kaugushüppe võitis Merilin Mitt 5.59ga, kellele järgnesid Helin Meier (5.58) ja Eleriin Haas (5.41)

Meeste kaugushüppes oli parim Rain Kask (7.03), teiseks tuli Timo Tiismaa (6.79) ja kolmandaks Margus Kirt (6.72).

B-klassi neidude sprindi kolm kiiremat olid Brigita Viik (8,38), Inger-Helene Värat (8,51) ja Loretta Jürisoo ning A-klassis hõivasid pjedestaali Karolin Kivimäe (8,33), Magdalina Tilk (8,38) ja Triin Tiismaa (8,67).

B-klassi noormeeste 60 meetri jooksu võitis Märt Häkkinen (7,81) ja A-klassis võidutses Karl Robert Saluri (7,37), kellele järgnesid Jarmo Harjakas (7,67) ning Jörgen Jõgiste (7,76).

Meeste 60 tõkkejooksus võitis esikoha Jaak-Heinrich Jagor (8,50), teiseks tuli Silver Lulla (9,11) ja kolmanda auhinna sai Richard Pajuväli (9,24). A-klassis arvestuses oli kiireim Villi Kirsi (9,19). Naiste tõkkejooksu lõpetas esimesena Merilin Mitt (9,23), kellele järgnesid Eleriin Haas (9,45) ja Anett Pajuväli (9,59).

Meeste sprindidistantsil tuli võitjaks Rain Kask (7,19), teise koha sai Hendrik Hunt (7,34) ja kolmandana jõudis finišisse Rivar Tipp (7,37). Naiste 60 meetri jooksu esikolmikusse kuulusid Helin Meier (8,16), Kätlin Kampus (8,50) ja Liis Massa (8,55).

Tänavatel soolases lumelörtsis sumades vatti saanud saapad peaks kandmisea pikendamiseks kindlasti esimesel võimalusel nuustiku ja viksiga üle käima.
Sõiduteede veerde lükatud soolane lumi hakkab tasapisi sulama ja säärasest sulavee loigust läbi minnes on paratamatus, et pärast saabaste märjaks saamise ilutsevad neil peagi valged soolarandid.

“Kui koju jõuate, pange sooja vette natuke nõudepesuvahendit ja peske nuustikuga kõik valged triibud maha. Võib kasutada ka seebivett või niisama sooja vett,” soovitas Pärnus oma kingsepatöökoda pidav Mati Multram. “Kui triibud maas ja jalatsid ära kuivanud, tuleb need kingaviksiga üle käia. Mäletan oma lapsepõlvest, et kui koolist koju tulin, käskis isa alati kohe kingad ära viksida ja riiulisse panna.”

Jalatsipoodides müüakse jalatsite hooldamiseks valmistatud kreeme, šampoone, vahasid, vamme ja aerosoole. Kõik see on kindlasti igati kiiduväärt kaup, kuid aastaid jalatseid valmistanud ja parandanud Multram hindab meie kliimas igati heaks just eestimaise 10-20kroonise viksi. Pärast viksimist kasutab ta kindlasti meevaha.

Vaha

“Jalatsitele mõeldud vaha oleks väga hea investeering, see ei lase niiskust nii kergelt ligi,” soovitas kingsepp. “Vaha aitab ka soolarantide vastu. Need randid on küll paratamatus, kuid vaha abil saab neid vähendada.”

Paljud on oma meelehärmiks kogenud, et kui soolarantide pesemisega hiljaks jääda, muutub saabaste nahk krobeliseks. Kui see häda liialt silma riivab, võib abi otsida kogenud kingseppadelt, kes suudavad muret tekitava koha ilusamaks kohendada.

Kõik on kuulnud, et märgi jalanõusid ei tohi ahju või radiaatori kõrvale kuivama panna, ometi seda tehakse. Mugav ju.

Ahjust kaugemale

“Kui õuest külma käest tulles märg saabas kuuma ahju kõrvale panna, võib jalanõu kokku tõmbuda ja hakata pigistama või tald pealse küljest lahti lüüa,” hoiatas Multram. “Pange saapad ahjust pisut kaugemale, et temperatuur poleks liialt äkiline.”

Kui aga kiire tagant sundimas, võib saapaid seest ettevaatlikult fööniga kuivatada, jällegi mõõdukal kuumusel.

Kindlasti ei tasu sulailmadega kodunt välja minna seemisnahast saabastega. Seevastu kummikuid näeb tänavapildis üha sagedamini.

Kui kummisaapasse juhtub auk tulema, saab kodus kiirabina selle kummist paiga ja tavalise kummiliimiga parandatud. Appi võib võtta näiteks jalgratta õhkkummi paranduskomplekti.

Autojuhtide seas tekitab tuliseid vaidlusi küsimus, kas liikluskindlustuspoliis tuleb sõitu minnes kaasa võtta või on see nõue ajaloo prügikastis. Autokoolidki jagavad selle kohta vastukäivat õpetust.
Segaduse on põhjustanud vastuolu liikluseeskirja ja uue liiklusseaduse vahel. Äsja saatiski majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kooskõlastusele liikluseeskirja muutmise eelnõu, mille eesmärk on kaotada kindlustuspoliisi kaasaskandmise kohustus.

Eelmise liiklusseaduse järgi pidi juhil mootorsõiduki juhtimisel kaasas olema muu hulgas kohustusliku liikluskindlustuse poliis või tõend kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta. Praegu kehtivas liiklusseaduses sellist nõuet ei ole.

Seaduselüngad on üks asi, aga autojuhtidele on oluline politsei vaatenurk.

Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo peaspetsialist Hedy Tammeleht kinnitas, et seadus ei nõua liikluskindlustuse poliisi kaasaskandmist. “Liikluseeskirjas on see küll välja toodud, kuid karistada selle eest ei saa,” selgitas ta.

Endiselt peavad juhil kindlasti ühes olema auto registreerimistunnistus ja juhiluba. “Selles mõttes on elektroonne poliis mugav, et ei ole vaja eraldi paberit kaasas kanda. Kuid see on kaasa toonud palju sagedamini olukordi, kus inimesed unustavad kontrollida, kas poliis kehtib. Paberile tundub mugavam aeg-ajalt pilk peale heita ja poliisi kehtivust kontrollida,” rääkis Tammeleht. “Nii tuleb ikka ja jälle ette olukordi, kus liiklusjärelevalvet teostavale politseiametnikule teatatakse, et poliisi on unustatud pikendada.”

Seaduse kohaselt võib kehtiva liikluskindlustuseta sõitmise eest määrata kuni 6000kroonise rahatrahvi.

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:
Mullu 1. juulil jõustunud töölepingu seadusega (TLS) tunnistati kehtetuks töötajate distsiplinaarvastutuse seadus ja enam ei saa töötajat käskkirjaga karistada.

Kehtiva TLSi § 88 alusel võib tööandja töötajaga töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja käitumisest tuleneval mõjuval põhjusel, kui töötaja käitumine otseselt häirib tööd, töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või loonud kahju tekkimise ohu.

Üldjuhul eeldatakse, et tööandja teeb töötajale enne lepingu ülesütlemist hoiatuse, seega annab talle võimaluse end parandada. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

Hoiatus võib olla tehtud suuliselt, kuid vajadusel peab tööandja seda suutma tõendada. Hoiatusest peab selguma, mida töötajale ette heidetakse, ning on soovitav viidata sellele, et rikkumise jätkumisel võidakse tööleping üles öelda.

Töölepingu ülesütlemisest etteteatamise üldine tähtaeg sõltub töötaja töötamise kestusest ja on 15-90 kalendripäeva. Etteteatamistähtaega järgimata võib töölepingu üles öelda, kui kõiki asjaolusid ja mõlema huve arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Näiteks arvestades töötaja varasemat käitumist ja töössesuhtumist, võib eeldada, et ta ei täida korrektselt tööülesandeid või jätkab kahju tekitamist etteteatamistähtaja jooksul.

Vaidluse korral peab tööandja tõendama, miks tegemist oli niivõrd raske rikkumisega, et ta pidas põhjendatuks lepingu ülesütlemist hoiatamise ja etteteatamiseta.

Kokkuvõtteks: töötaja käitumine annab enamasti aluse lepingu ülesütlemiseks siis, kui töötajat on enne hoiatatud ja ta on jätkuvalt lepingut rikkunud.

A.Le Coq toodab karastusjooke Limpa Limonaadi ja Kellukest nüüdsest säilitusaineteta. Säilitusainevaba limonaadi tootmine on võimalik tänu uuele liinile, mis lubab tooteid villida ülikõrgel hügieenistandardil. Nii polegi vaja säilitusaineid (kaaliumsorbaat ja naatriumbensoaat) karastusjookidele lisada.

Pühapäeval Pärnu spordihallis toimunud neljatunnisel jalavihtumisüritusel "Tantsupalavik" selgus, et tantsuoskamatuse kirjeldamiseks polegi "puujalg" kõige õigem sõna.
Käes on kena pühapäevane südapäev, kui ma seisan ühena kahest meesterahvast õrnema soo esindajate keskel Pärnu spordihalli teise korruse ruumis peegli ees ja valmistun tantsusamme õppima. Peale minu ja ühe poisi on kohal veel ligi 50 ilusat, igas vanuses naist üle Eesti.

Nagu kinnitab ürituse korraldaja Margit Suhhostavets osaühingust Act Management, on üritusele sõitnud tantsuhuvilisi tõepoolest ka Võrust, Tallinnast ja Viljandist. Ja seda ainult selleks, et uusi tantsusamme õppida.

"Tantsupalavik" on nimelt üritus, kus kõik soovijad saavad omandada nelja tunni vältel nelja juhendaja näpunäidete järgi nelja tantsu samme.

Koperdis tantsijate keskel

Minusuguse poissmehe jaoks paistab olukord igati kena, pealegi võimalusega end ühes populaarses vabaajaharrastuses - tantsimises - natuke harida. Viimane selline võimalus avanes mul lapsepõlves, kui mind nagu mõnd teistki kaaskannatajat suunati poolvägisi rahvatantsuringi. Toona sai üsna kiiresti selgeks, et ega puujalast ikka tantsijat saa.

Esimesena astub tantsuhuviliste ette igapäevaselt tantsustuudios DanceAct õpetav Tatjana Ozdoba, et õpetada meile bailatinot ja sellest täpsemalt merenque'i ja salsat.

"Merenque tuleb vana tantsust, mida kunagi tantsisid piraadid laevadel," seletab Ozdoba. "Seda tantsisid laevalael isegi puujalgadega piraadid."

Et olen omast arust sündinud puujalg, tunnen end loomulikult sellise seletuse peale üsna turvaliselt. Kuid kui õpetaja paneb muusika mängima ja hakkab samme ette näitama, jõuab mulle üsna kiiresti kohale, et "puujalaks" saamiseni on mul veel pikk tee.

Ükskõik, mida Ozdoba ette ei näita, olen kogu aeg takti maas ja meenutan laevalael tantsiva puujala asemel pigem pulli libedal jääl, kes kipub 50 tantsivale naisele alatasa jalgu jääma.

Pausi ajal lohutab üks naine mind, et enamik kohalviibijatest on "Tantsupalavikus" juba vanad kalad, seega pole ime, et ma teistel tantsijatel jalus tilbendan.

Kuigi minust ei saanud asja ei merenque'is ega salsas, saavad huvilised asja proovida Ozdoba trennis esmaspäeviti 17.30-19 Laine Mägi tantsukooli ruumides Pühavaimu 26.

"Sinuga lähen ma peotantsu!"

Samuti Ozdoba trenni proovinud teine tantsuõpetaja Marge Rull lubas mulle poole tantsu ajal, et tema juhendatava rock'n'roll'iga saan paremini hakkama, kuigi sealgi on mõni krutski sees.

Algus paistabki päris paljulubav, kuni tantsus tuleb koht, kus tuleb jalga loopida, ja siis on mul tõsine tegu, et ma kellelegi pihta ei saaks.

Takkaotsa käsutab Rull tantsijad paaridesse ja valib mind ülejäänud rahva ette oma paariliseks. Ühtpidi olen seal ees nagu tantsustaar, kes teistele ette näitab, teistpidi nagu suur tola, kellel ükski tantsusamm õigel ajal välja ei tule.

"Sinuga koos lähen ma peotantsu!" teatab aga Marge Rull üle saali ja lagistab kõva häälega naerda.

Pean hetkeks plaani ruumist jooksu panna. Siis lõpeb aga muusikapala ja mul õnnestub pausi ajal tantsuõpetaja eest peitu hiilida tantsijate tagumistesse ridadesse.

"Kuhu mu partner kadus?" imestab aga uue tantsuloo käivitanud Rull. "Tule aga tule siia tagasi."

Kuidagi õnnestub mul Rulliga lõpuni vastu pidada.
Kes aga tõsiselt tahab rock'n'roll'i õppida, võib osaleda pühapäeviti kell 17.30 spordihallis Rulli trennis.

Kõigil jalad õhku!

Ürituse korraldaja Margit Suhhostavets kaeb vahepeal mu leemendavat ja õhetavat nägu ning märgib muiates, et pole hullu, mida edasi, seda lihtsamaks läheb. Aga seda öeldes teeb ta vist nalja.

Pühapäeval punkt kell kaks astub meie ette Triin Feofanov, kes õpetab esimest korda Pärnus uut põnevat treeningstiili zumba't. Tegu on tõepoolest treeninguga, milles on elemente nii aeroobikast kui tantsudest.

"Sobib väga hästi rasvu põletama," teatab Feofanov muiates.

Ja siis läheb lahti. Esmalt kerged sammud, siis veidi raskem ja lõpuks läheb asi ikka täitsa jamaks kätte.

Treener käsib meil kiiresti üles-alla hüpata.

"Tahan näha, et kõigil on jalad vähemalt nii kõrgel!" hüüab asjast ise tõelises vaimustuses olev Feofanov.

Enamik tantsuhuvilisi läheb tempoga kaasa, kuid esimesed väsinud vajuvad istudes seina äärde maha ja sinna nad kuni pausini ka jäävad.

"Tantsupalavikuga" samaaegselt toimub Pärnu spordihallis KK Pauluse laste korvpalliturniir ja nii otsustab tulla üks kossupoiste seltskond klaasseina taha tantsijaid vaatama. Poistel on meid vaadates väga lõbus ja millegipärast näitavad nad alatasa näpuga minu poole.

"Kuidas oli?" küsib Feofanov mult pärast tundi.

"Kurat, kas ära tahtsid meid tappa?" imestan.

"Nii hull oli või?" naerab õpetaja. "Tegelikult peaks zumba trenn olema esimene, mitte kolmas, sest see on tõesti päris raske."

Kes tahab minna zumba trenni rasvu põletama ja tantsusamme omandama, saab teha seda pühapäeviti kell 10 Pärnu spordihallis.

Neljandaks tunniks oli "Tantsupalaviku" korraldajail kavas saladuslik üllatustants. Selleks oli Boney M-i muusikale loodud tantsuline treening Julia Sablojeva juhendamisel.

Et mul oli kolmetunnisest tantsumaratonist enam kui küllalt, jätsin Boney M-i järgi tantsimise sedapuhku vahele. Peale minu oli õnneks kõrvaleviilijaid teisigi.

Soovi korral saab asja proovida aga Julia Sablojeva trennis Pärnu spordihallis neljapäeviti kell 18.30 ja laupäeviti kell 16.

Korraldaja teatel toimub järgmine neljatunnine "Tantsupalavik" sügisel ja siis saab taas kord uusi tantsustiile õppida.

Kevadisel koolivaheajal kutsub Pärnu keskraamatukogu lasteosakond kõiki 1.-4. klassi lapsi näpuosavust arendama ja paberskulptuure voltima.
Nii toimuvad tuleval kolmapäeval ja neljapäeval, 24. ja 25. märtsil kell 11 raamatukogu lasteosakonnas töötoad, kus Reti Üpraus õpetab paberist skulptuure voltima.

"Töötuppa tulijal tuleb kaasa võtta vaid hea tuju, vajalikud materjalid ootavad kohapeal ja osalemistasu maksta ei tule," teavitas Pärnu keskraamatukogu lasteosakonna bibliograaf Signe Peeker. "Kõik töötoalised, kel on piisavalt kannatlikku meelt, saavad valmis voltida midagi vahvat koju kaasa võtmiseks ja peale selle osaleda veel ühe väiksema kujundi meisterdamises."

Viimastest pannakse pärast kokku suurem paberskulptuur, mida saavad kõik raamatukogukülastajad hiljem uudistada.

Töötubadesse tuleks end kindlasti eelnevalt kirja panna telefonil 445 5702 raamatukogu lahtioleku aegadel.

Reedel, 12. märtsil pidas Pärnus klubis Mirage kevadpidu täismaja koolinoori.
Et Mirage'i DJ Team mängitas kokkutulnute lemmiklaule, polnud terve piduõhtu hetke, mil tantsupõrandal laiutanuks tühjus. Pealegi oli algajatel parketilõvidel võimalus baaris toonust tõsta ja julgust juurde võtta: seal pakutud piimakokteilid passisid hingekosutuseks suurepäraselt.
Järgmine analoogne pidu tuleb Mirage'is juba 16. aprillil.