Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikme Andres Herkeli kinnitusel polnud põhiseadusmuudatuste läbikukkumine Lätis üllatuslik.
Herkeli arvates jätab referendumi läbikukkumine lätlastesse okka
3. august 2008, 15:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herkel kirjutas oma
us, et lätlaste rahulolematus Seimaga on suurem kui eestlaste rahulolematus riigikoguga, sest «Ventspilsi transiidirahadest alguse saanud poliitika-ostmine on Läti elus palju avalikum ja levinum kui Eestis».
Herkeli sõnul polnud lätlaste suur toetus parlamendi laialisaatmise algatamiseks tema jaoks suur üllatus. Referendumile saatuslikuks saanud madala aktiivsuse taga nägi ta aga selle teadlikku ajastamist puhkuseperioodile, mis vähendas oluliselt rahvahääletuse õnnestumise võimalikkust.
Herkel kirjutas, et nii mõnigi lätlane sooviks uut võimalust põhiseadusmuudatuste üle hääletamiseks, sest «otsus jäi [...] protseduurilise krutski taha». Sellega viitas ta Läti seadusandlusele, mille kohaselt oleks rahvahääletuse positiivse tulemuse taganud 50 protsendi valijaskonna (umbes 750 000 inimese) poolthääled.
«Kardan, et referendumi õnnestumine võinuks vallandada juba õige kontrollimatu poliitilise süsteemi lammutamise. Poliitilise kampaania peateljeks saanuks allkirjade kogumise võistlus parlamendi laialisaatmise algatamiseks,» spekuleeris Herkel, kes avaldas lootust, et vaatamata Läti ühiskonna ees seisvatele riskidele, õnnestub riigis olukord stabiliseerida.
«Sellele paistab vastu astuvat president Valdis Zatlers, kes tahab nn. laialisaatmismuudatused ise uuesti Seimale esitada ja püüab kasutada olukorda presidendi võimupiiride laiendamiseks.»
Herkeli sõnul võib Zatlersi käitumine olla tingitud sellest, et ta vajab tugevaid otsuseid oma eelkäija Vaira Vike-Freiberga varjust väljatulemiseks.