Alates 1. septembrist rakendus Euroopa Komisjoni määrus, mille järgi Läänemerel nagu mujal Euroopa Liidu vetes hakatakse püügivahendite silmasuurust mõõtma elektroonselt just selleks valmistatud aparaadiga.
Võrgusilmi hakatakse elektroonselt mõõtma
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
4. september 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Võrgusilma suurust tuleb mõõta, kuna kalavarude kaitseks on kehtestatud alamõõduliste kalade püügi keeld,” selgitas keskkonnainspektsiooni avalike suhete juht Leili Tuul. “Seni on püüniseid kontrollitud mõõtekiilu abil, mis surutakse võrgusilma, ning kiilu külgedele kantud skaala näitab ära võrgusilma tegeliku suuruse.”
Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna juhtivspetsialist Meit Grossmann nimetas võrgusilma elektroonsele mõõtmisele minemise suurima plussina, et see lõpetab kalurite ja inspektorite vahelised võimalikud vaidlused.
“Kui käsitsi mõõtmisel on inspektorite ja kalurite vahel tekkinud mõõtmistulemuse üle vaidlusi, siis elektroonse mõõtmise puhul peaksid need olema välistatud,” märkis Grossmann. “Seade surub võrgusilma ühtlase jõuga ja kõigi mõõtmiste andmed salvestatakse automaatselt.”
Püüniste võrgusilmad on eri suurusega ja nende kontrollimiseks on vaja sobivat mõõtekiilu, kuid elektrooniline mõõtja sobib igasuguste püüniste kontrollimiseks.
September käes, seadmeid mitte
Ainuke häda on, et määrusega nõutud elektroonilisi seadmeid alles oodatakse riiki.
“Oleme tellimuse teinud 12 seadme suhtes, millest vähemalt kaks saadame Pärnumaa inspektoritele,” teatas Grossmann. “Sellele järgneb kiire koolitus ja atesteerimine ning siis hakkame uute seadmetega tööle.”
Millal seadmed pärale jõuavad ja koolitused toimuma hakkavad, ei julgenud täpsustada Grossmann ega Tuul.
“Septembri alguses, tahaksime loota,” arvas Grossmann.
Poole eest maksab Euroopa Liit
“Uusi seadmeid vajatakse Euroopa Liidu 15 liikmesriigis, mis soetavad elektroonilised võrgusilmamõõtjad ühishanke korras,” rääkis Tuul. “Poole seadmete soetamiseks vajalikust summast annab Euroopa Liit, teise poole eraldab meile keskkonnainvesteeringute keskus, üks seade maksab 31 000 krooni.”
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Eesti siseveekogudel elektroonilisi mõõteriistu esialgu kasutama ei hakata. Seal kontrollitakse püüniste silmade suurust endiselt mõõtekiilu abil.
“Kuni pole elektroonilist seadet, kontrollitakse Pärnumaa rannikuvetes võrgusilmi mõõtekiilu abil,” teatas keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektor-nõunik Enn Keeman.